4-26-1137 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-1137 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Erkko Lepikmäe kaebus Politsei- j

§ 201

lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses s.o 248 eurot.

1. Kohustada Erkko Lepikmäed tasuma mõistetud rahatrahv 248 eurot 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 05.06.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.07.
6. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.07.
7. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalitus koostas 29.03.2026 kiirmenetlusotsuse väärteoasjas 2315,26,002828, mille kohaselt karistati E. Lepikmäed

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses, s.o.

248 eurot selle eest, et ta 29.03.2026 09:43 aadressil Peterburi tee 79, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis autorongi ja juhil puudus vastava kategooria autorongi juhtimisõigus. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass on 2950 kg ja haagisest XXX, Trailermate 751TM300L150-0,4, mille täismass 825 kg. Otsuse kohaselt rikkus E. Lepikmäe §

§ 93

lg 2 p 4; § 90 lg 1 p 1 sätteid, millega pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 31.03.2026 esitas E. Lepikmäe Harju Maakohtule kaebuse milles palub menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 järgi. Kaebaja vaidlustab talle määratud trahvi, mis tehti väidetava kategooria puudumise tõttu sõidukiga autorongi juhtimisel. Ta selgitab, et juhtis 20.03.2026 Tallinnas (J. Smuuli tee 43) oma maasturit (täismass 2950

1. kg)koos haagisega. Haagis on tema väitel O1-kategooria kerghaagis, mille tegelik mass on 750 kg (kuigi registris 825
2. kg)ning lisaks haakekoormus 75 kg. Kaebaja arvutab, et kogu autorongi mass jäi 4250 kg piiridesse (2950 + 750 = 3700 kg või koos haakekoormusega 3775 kg), mis peaks olema lubatud B-kategooria juhiloaga, viidates vastavale seadusele ja allikatele. Ta leiab, et politsei lähtus ekslikult registriandmetest ega kontrollinud haagise tegelikke märgiseid, mistõttu määrati talle alusetult trahv. 3. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja on toimepannud temale inkrimineeritud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ning alused menetluse lõpetamiseks või karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani toime talle etteheidetava väärteo, rikkudes liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 93 lg 2 p 4 nõudeid, ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Menetleja hinnangul on väärtegu tõendatud ning puuduvad karistusseadustiku §-des 27 ja 30 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

1. Menetleja leidis, et tõendatud on asjaolu, et menetlusalune isik juhtis 29.03.2026 Tallinnas autorongi, mis koosnes sõidukist täismassiga 2950 kg ja haagisest täismassiga 825 kg, mistõttu autorongi täismass oli 3775 kg. Menetlusalusel isikul oli küll B-kategooria juhtimisõigus, kuid tal puudus nii kood 96 (B96) kui ka BE-kategooria juhtimisõigus, mis oleksid võimaldanud sellise täismassiga autorongi juhtimist.
2. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt lähtutakse liiklusseaduses läbivalt sõidukite ja autorongide lubatud täismassist, mitte tegelikust massist. Seetõttu ei oma tähtsust kaebaja väide, et haagise tegelik mass oli väiksem kui registrisse kantud täismass. Ka juhul, kui haagise täismass oleks olnud 750 kg, ületaks autorongi lubatud täismass 3500 kg piiri ning nõuaks B96 või BE kategooria olemasolu. 2
3. Menetleja rõhutab, et B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autorongi täismassiga kuni 3500 kg, välja arvatud juhul, kui isik on omandanud täiendava õiguse (kood 96), mis lubab juhtida autorongi täismassiga kuni 4250 kg. Kuna menetlusalusel isikul vastav täiendav õigus puudus, ei olnud tal õigust kõnealust autorongi juhtida.
4. Lisaks leiab menetleja, et isegi juhul, kui menetlusalune isik eksis õigusnormide tõlgendamisel, oli tal juhina kohustus veenduda autorongi juhtimiseks vajalike nõuete täitmises. Seetõttu on tema tegu käsitatav vähemalt hooletusest toime pandud väärteona. Menetleja hinnangul on kiirmenetluse otsus seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärke ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud E. Lepikmäe esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. E. Lepikmäele heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis autorongi, juhil puudus vastava kategooria autorongi juhtimisõigus. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass oli 2950 kg ja haagisest XXX, Trailermate 751TM300L150-0,4, mille täismass oli 825 kg. Otsuse kohaselt rikkus E. Lepikmäe §

§ 93

lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 sätteid, millega pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Nimetatu on ka kohtu hinnangul tuvastatud väärteoasja materjalidega.
2. Väärteoasja materjalide hulgas on foto, millel on kujutatud haagise tootjaplaat ning osaliselt haagise registreerimistunnistus. Fotol nähtavalt haagise tootjaplaadilt on loetavad järgmised andmed: haagise tootja on TrailerMate, tüübikinnitus on märgitud kujul e292007/460061, haagise identifitseerimisnumber (VIN) on märgitud kujul XXXXXXX, haagise täismass on 825 kg, haakekonksule lubatud vertikaalne koormus on 75 kg ja teljekoormus on 750 kg.
3. Samal fotol on osaliselt nähtav haagise registreerimistunnistus, millest nähtub, et haagise kategooriaks on märgitud O, registreerimise kuupäev on 10.05.2018, haagise lubatud täismass on 825 kg. Fotol kajastatud tootjaplaadi ja registreerimistunnistuse andmed on omavahel kooskõlas ning kinnitavad, et haagise lubatud täismass on 825 kilogrammi, mitte 750 kg nagu eeldas E. Lepikmäe.
4. Tunnistaja patrullpolitseinik Rauno Laurisson 29.03.2026 ülekuulamise protokollist nähtub, et täites teenistuskohustusi 23.03.2026 kell 09:43 Peterbuti tee 79, Tallinnas liiklusjärelevalve käigus andis peatumismärguande sõidukile MERCEDES-BENZ ML 350 BLUETEC 4MATIC, reg: nr: XXX, mis vedas haagist XXX, Trailermate 751TM300L150-0,4 ning mida juhtis E. Lepikmäe. Kontrollides juhiluba selgus, et juhil puudus BE kategooria juhtimisõigus. Autortongi kaal ületas 3500 kg. Haagise täismass oli 825 kg ja sõiduki täismass 2859 kg. 3
5. E. Lepikmäele koostati 23.03.2026 kiirmenetluse otsus, milles antud ütlusest nähtub, et isik kahetseb oma tegu ja vabandab.
6. Väärteoasja materjalide hulgas on liiklusregistri sõiduki ja haagise taustakontrolli väljavõte, mis on koostatud 06.04.2026 kell 14:50:32 ja 15:07:
7. Taustakontrolli andmetest nähtub, et kontrollitud sõidukiks on MERCEDES-BENZ ML 350 BLUETEC 4MATIC, registreerimismärgiga XXX ja VIN-koodiga XXXXXXX. Sõiduk on esmaselt registreeritud 07.12.2011 ning registreeritud Eestis 06.08.
8. Sõiduki kategooriaks on märgitud M1G (maastikusuutlik sõiduauto). Liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki lubatud täismass ja registrimass 2950 kg, tühimass 2175 kg ning kandevõime 775 kg. Sõidukil on lubatud vedada piduritega haagist massiga kuni 3500 kg ja piduriteta haagist massiga kuni 750 kg. Autorongi lubatud mass on 6550 kg ning haakeseadmele lubatud koormus 140 kg. Tehnilised andmed sõiduki mootori, veoskeemi, käigukasti ja muude omaduste kohta on samuti registris fikseeritud. Samast taustakontrollist nähtub ka haagise TRAILERMATE 751TM300L150-0.4, registreerimismärgiga XXX ja VIN-koodiga XXXXXXX, andmed. Haagis on esmaselt registreeritud 10.05.2018 ning registreeritud Eestis uuena samal kuupäeval. Haagise kategooriaks on märgitud O
9. Liiklusregistri andmete kohaselt on haagise lubatud täismass ja registrimass 825 kg, tühimass 308 kg ning kandevõime 517 kg. Haagise haakeseadmele lubatud koormus on 75 kg ning suurim lubatud kiirus 110 km/h. Tõendist nähtub, et nii sõiduki kui ka haagise tehnilised ja massiandmed on liiklusregistris fikseeritud ning kehtisid taustakontrolli tegemise ajal. 17.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt on B-kategooria auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat, samuti sama auto koos kerghaagisega. Sama sätte kohaselt on B-kategooria sõidukiks ka auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, juhul kui autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi. Mootorsõidukite kategooriad on

reguleeritud sättes 93.

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE-kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi. Seega ei tohi B kategooria juhiloaga juhtida autorongi mille täismass ei ületa 3500 kg. B kategooriaga on võimalik eritingimustel juhtida autorongi mille täismass ei ületa 4250 kg, selleks aga on vajalik täita lisatingimused milleks on eraldi luba omandatud. Nimelt vastavalt

§ 93

lg 2 p 3 järgi tohib B-kategooria juhiloaga juhtida autot koos haagisega kolmel juhul: kui haagis on kerghaagis; kui haagis ei ole kerghaagis, aga auto ja haagise lubatud täismass kokku ei ületa 3500 kg või kui haagise lubatud täismass on üle 750 kg ja auto ning haagise lubatud täismass kokku on üle 3500 kg, kuid mitte üle 4250 kg, siis tohib sellist autorongi juhtida ainult siis, kui juhil on selleks pärast vastava sõidueksami tegemist saadud täiendav juhtimisõigus. Seega on seaduses selgelt kirjas, et Bkategooriaga tohib vedada haagist, aga kui auto ja haagis lähevad kokku üle 3500 kg, siis tavalisest B-kategooriast enam ei piisa. Kuni 4250 kg puhul on vaja lisaks koodi

2. Kohus rõhutab, et liiklusseaduse nimetatud sätted lähtuvad läbivalt sõiduki ja haagise lubatud täismassist, mitte nende tegelikust massist. Kaebaja on liiklusseaduses sätestatud nõudeid vääralt mõistnud, leides, et tal oli õigus juhtida nimetatud autorongi B-kategooria juhtimisõiguse alusel põhjusel, et autorongi tegelik mass jäi alla 4250 kilogrammi.
3. Kohus selgitab, et tavapärane B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida sõiduautot koos kerghaagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kilogrammi. B-kategooria alusel on võimalik juhtida ka raskemat haagist, kuid üksnes tingimusel, et sõiduki ja haagise lubatud täismasside summa ei ületa 3500 kilogrammi. Erandina on lubatud juhtida autorongi lubatud 4 täismassiga kuni 4250 kilogrammi juhul, kui juhil on selleks vastav täiendav juhtimisõigus (kood 96).
4. Kood 96 omandamise korda reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“. Nimetatud määruse lisa 18 kohaselt annab kood 96 õiguse juhtida B-kategooria mootorsõidukit koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kui autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi.
5. Asjas on tuvastatud, et 29.03.2026 juhtis E. Lepikmäe autorongi, mille koosseisu kuulus sõiduauto lubatud täismassiga 2950 kg ja haagis lubatud täismassiga 825 kg, mistõttu autorongi lubatud täismass oli 3775 kg. Samuti on tuvastatud, et E. Lepikmäel oli üksnes AMja B-kategooria juhtimisõigus ning juhiloale ei olnud kantud täiendavaid tingimusi, sealhulgas koodi
7. Seetõttu puudus E. Lepikmäel õigus juhtida nimetatud autorongi. Ka juhul, kui lähtuda kaebaja väitest, et haagise lubatud täismass oli 750 kg, ületaks autorongi lubatud täismass 3500 kilogrammi (2950 kg + 750 kg = 3700 kg) ega oleks seega lubatud pelgalt B-kategooria juhtimisõiguse alusel.
8. Väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite kogumist järeldab kohus et 29.03.2026 juhtis E. Lepikmäe avalikul teel sõiduautot MERCEDES-BENZ ML 350 BLUETEC 4MATIC koos haagisega TRAILERMATE 751TM300L150-0.
9. Tunnistaja ütlused, liiklusregistri taustakontrolli andmed ning haagise tootjaplaadi ja registreerimistunnistuse fotod on omavahel kooskõlas ning kinnitavad, et sõiduki lubatud täismass oli 2950 kg ja haagise lubatud täismass 825 kg. Seega ületas autorongi lubatud täismass 3500 kg.
10. Tõenditest järeldub ühtlasi, et kaebajal oli kontrollimise hetkel B-kategooria juhtimisõigus, kuid tal puudus nii BE-kategooria kui ka täiendav B-kategooria autorongi juhtimisõigus (kood 96). Kaebaja ei ole vaidlustanud sündmuse toimumist ega autorongi juhtimist ning on kiirmenetluses oma tegu kahetsenud.
11. E. Lepikmäe väited, mille kohaselt tuleks autorongi juhtimisõiguse hindamisel lähtuda haagise tegelikust massist või haagise tootjaplaadil esinevast 750 kg tähisest, ei leia tõenditest kinnitust. Vastupidi, kogutud tõendid näitavad, et 750 kg tähistab teljekoormust, samas kui haagise lubatud täismass on nii tootjaplaadil kui ka liiklusregistris märgitud 825 kg. Samuti ei nähtu tõenditest, et liiklusregistri andmed oleksid ebaõiged või ekslikud.
12. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vaidlust ei ole E. Lepikmäe poolt väärteo toimepanemiseks

§ 201lg 1 mõttes ning igakülgselt on tõendatud objektiivsed asjaolud. 27. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

1. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku antud selgitustega, mille kohaselt ei olnud E. L teadlik, et juhitava autorongi mass ületab lubatu, ning ta on oma tegu kahetsenud. Menetlusalune isik on leidnud, et autorongi juhtimisel tule lähtuda selle tegelikust massist, mitte sõiduki ja haagise registrisse kantud lubatud täismassist.
2. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et kuigi menetlusalune isik ei olnud teadlik süüteokoosseisule vastavast asjaolust, ei välista see süüd. Tähelepaneliku ja 5 kohusetundliku juhina oleks E. Lepikmäe pidanud enne autorongi juhtima asumist selgitama välja selle juhtimiseks kehtivad nõuded, sealhulgas autorongi lubatud täismassi arvestamise alused. Ekslik arusaam õigusnormi sisust ei vabasta vastutusest, kui isikul oli võimalik ja vajalik õige arusaamani jõuda.
3. Lähtudes sellest, et menetlusalune isik asus autorongi juhtima ilma, et oleks eelnevalt veendunud juhtimisõiguse olemasolus, ning tuginedes sealjuures ebaõigele arusaamale autorongi massi arvestamise põhimõtetest, leiab ka kohus, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuigi menetlusalune isik ei olnud teadlik asjaolust, et autorongi juhtimisõiguse hindamisel tuleb lähtuda sõiduki ja haagise lubatud täismassist, mitte nende tegelikust massist, ei välista see tema süüd. Mootorsõiduki juhil lasub kohustus veenduda enne sõidu alustamist, et tal on konkreetse sõiduki või autorongi juhtimiseks nõutav juhtimisõigus, ning vajaduse korral selgitada välja asjakohased nõuded.
4. E. Lepikmäe lähtus autorongi juhtima asudes ebaõigest arusaamast kehtivatest nõuetest ning jättis kontrollimata, kas tal on sellise autorongi juhtimiseks vajalik juhtimisõigus. Selline käitumine ei vasta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhi hoolsusstandardile.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Lepikmäe pani

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 33. Kar

S § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 34. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 35.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 36. Kohtuväline menetleja määras E. Lepikmäele

§ 201

lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 31 trahviühikut ehk 248 eurot ehk määratud karistus on tugevalt alla keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt E. Lepikmäele määratud rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses kohane ja proportsionaalne toimepandud teo raskuse, süü suuruse ning toimepannud isikut iseloomustavate andmetega. Tuleb tõdeda, et menetlusalune isik ei ole täielikult mõistnud toimepandud rikkumise sisu ega autorongi juhtimisõiguse nõudeid. Samuti nähtub andmetest, et E. Lepikmäe omab varasemat kehtivat karistust liiklusseaduse rikkumise eest ning on pikaajalise sõiduki juhtimise kogemusega.

1. Eeltoodut arvestades peab kohus oluliseks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o mõjutada isikut edaspidi hoiduma sarnastest õigusrikkumistest ja järgima liiklusseaduse nõudeid. Kuivõrd määratud rahatrahv ei ulatu isegi 1/3-ni ei ole alust lugeda karistuse määramist kuidagi ülemääraseks vaid vastupidi. Määratud rahatrahviga on arvestatud isiku 6 varasemat karistatust ning asjaolu, et ta pani väärteo toime hooletusest. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne.
2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus täies mahus muutmata.
3. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7