Obsah (7)

§ 204§ 29§ 123§ 2§ 30§ 24§ 19

4-26-878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Terviktekst) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mail 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-878 (2315,26,000881) Kohtunik Kadri Väling Kohtu

) §-dest 132 p 1, 133, 135, § 155-156, maakohus otsustas:

1. Jätta Movses Martirosjani kaebus rahuldamata ning Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 17.02.2026 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,26,000881 muutmata. 1 4-26-878
2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (400 eurot) tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS pangas, arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Kohus selgitab, et kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, siis

§ 204

lg 3 kohaselt saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

1. Edastada kohtuotsus Movses Martirosjanile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 03.06.
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 17.02.2026 otsusega väärteoasjas nr 2315,26,000881 karistati Movses Martirosjani LKindlS § 81 ja LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot.
4. 13.03.2026 esitas menetlusalune isik M. Martirosjan 17.02.2026 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebaja ei tunnista talle etteheidetud väärtegude toimepanemist ning vaidlustab väärteootsuse terves ulatuses, paludes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei ole ta etteheidetud lubatud suurimat sõidukiirust ületanud ja nõuetele vastav liikluskindlustuse leping oli liiklusjärelevalve tegemise ajal sõlmitud.

1. 19.03.2026 jättis Harju Maakohus M. Martirosjani kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 17.02.2026 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,26,000881 käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.
2. 06.04.2026 kõrvaldas M. Martirosjan tähtaegselt kaebuse puudused ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja palub kaebus rahuldada, väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt vähendada määratud rahatrahvi mõistliku (proportsionaalse) suuruseni ning võimaldada selle tasumine ühe aasta jooksul. 4.1 Kaebuse kohaselt rikuti tema suhtes väärteomenetlust läbi viies (väärteoprotokolli koostamisel) oluliselt tema menetlusõigusi, kuna talle ei tagatud tõlgi ega kaitsja abi, ehkki ta seda selgesõnaliselt taotles. Kaebaja ei valda enda sõnul piisavalt eesti keelt, seetõttu ei olnud talle arusaadavad väärteoprotokoll, menetlustoimingute sisu ega eesmärk. Tõlgi kaasamata jätmise tõttu ei saanud ta sisuliselt teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, anda ütlusi, esitada tõendeid ega saada aru menetluses tehtud toimingutest. Kaebaja hinnangul ei olnud menetlejal õigust menetlustoiminguid läbi viia ilma tõlgi ja kaitsjata, eriti olukorras, 2 4-26-878 kus tegemist ei olnud kiireloomuliste toimingutega ning menetlus oleks olnud võimalik läbi viia hiljem ametiruumides. Seetõttu peab kaebaja väärteoprotokolli ja ülekuulamisprotokolli lubamatuteks tõenditeks ja leiab, et tema suhtes on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise. 4.2 Lisaks vaidlustab kaebaja talle etteheidetud rikkumised sisuliselt, märkides, et ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Toimikus olevatest andmetest ei nähtu, et mõõdeti just tema juhitud sõiduki kiirust. Niisamuti märgib kaebaja, et mootorsõidukile oli vähemalt kümme minutit enne sõidu alustamist vormistatud kohustuslik liikluskindlustus. Kaebaja andmeil peatati teda kella 23.30 paiku, mitte aga kell 23.

2. Kohtumenetlus 5.1 07.05.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistaja SS ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ja videosalvestistel talletatut. 5.2 Kaebaja jäi 07.05.2026 kohtuistungil täies ulatuses kaebuse juurde ja palus väärteomenetluse lõpetada. Niisamuti jäi ta oma alternatiivsete taotluste juurde. Ütlusi ta anda ei soovinud. 5.2.1 Kaebaja leidis, et tema õigusi väärteoprotokolli koostamise ajal rikuti, kuivõrd talle ei võimaldatud kaitsja abi, kuigi see oli vajalik. Tema sõnul ei olnud mõtet kaitsjat kohale kutsuda, kuna talle anti mõista, et keegi ei hakka kaitsjat ootama, lisaks kaasneksid sellega ka lisakulud. 5.2.2 Samuti ei tagatud talle menetlustoimingu juurde tõlgi abi. Kuigi ta saab eesti keelest aru, sisaldasid menetlusdokumendid spetsiifilist juriidilist terminoloogiat, mis võis jääda talle osaliselt arusaamatuks. Kaebaja märkis, et tal on küll juriidiline kõrgharidus, ei tähenda see, et ta oleks spetsialiseerunud väärteomenetlusele. Asjaolu, et talle jäid mõned küsimused sündmuskohal arusaamatuks, kinnitab tema hinnangul ka see, et ta tutvus oma õiguste ja kohustustega vene keeles ja allkirjastas protokolli vene keeles. Ka tunnistaja kinnitas, et kaebaja soovis tõlgi osavõttu, kuid talle seda ei võimaldatud. Põhjendusena öeldi, et nad elavad Eestis ja kaebajal on Eesti kodakondsus, nii peab talle olema ka mõistetav eesti keeles esitatud protokoll. 5.2.3 Kaebaja ei tunnistanud talle etteheidetud rikkumiste toimepanemist. Ta põhjendas seda asjaoluga, et videosalvestiselt ei olnud võimalik tuvastada, millise sõidukiga on tegemist. Tunnistaja väitis, et mõõtis kiirust istudes rooli taga läbi juhipoolse avatud akna. Videost nähtub, et sõiduk liikus kaamera suunas ja selle esituled põlesid. Kaebaja sõnul liikus tema sõiduk tol päeval paremalt vasakule, mistõttu oleks tunnistaja pidanud kirjeldatud olukorras mõõtma kiirust kõrvalistuja aknast, mitte juhipoolsest aknast, nagu tunnistaja väitis. Kaebaja hinnangul võis tunnistaja mõõta kiirust ka tagantjärele, kuid seda videosalvestiselt näha ei ole. 5.2.4 Kaebaja palus kohtul pöörata tähelepanu sõiduki kiirust mõõtnud seadme näitude väljavõtust nähtuvale asjaolule, et seda kajastav dokument pealkirjaga „Prolog“ on inglise keeles. Kaebaja hinnangul peaksid kõik dokumendid olema esitatud eesti keeles ja kuna nimetatud dokumendi tõlget ei ole esitatud, palus ta seda tõendina mitte arvesse võtta. 5.2.5 Puutuvalt tunnistaja ütlusesse, et kaebaja sõiduk peatati sinipunaste vilkuritega, siis see ei vasta tõele. Videosalvestiselt on näha, et punased vilkurid ei töötanud. Mõõteseadme videosalvestis algas kell 23.05, kuigi kaebaja peatati ligikaudu kell 23.
3. Järgmised salvestised algasid kell 23.45 ja umbes kell 23.
4. Kaebaja kirjutas oma ütlused kell 00.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna neis esineb mitmeid vastuolusid. 3 4-26-878 5.2.6 Kaebaja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kiiruseületamine fikseeriti just tema sõiduki suhtes. 5.2.7 Kaebaja märkis veel, et liikluskindlustus vormistati kell 23.17 ja hakkas kehtima kümme minutit hiljem. Tema sõnul ei olnud ta mõnda aega sõidukit kasutanud. See seisis Viimsis parklas. Kõnealusel õhtul võttis ta sõiduki Viimsist ja sõitis sellega Lasnamäele Linnamäe teele. Kaebaja hinnangul võisid Liikluskindlustuse Fondi andmed jõuda politsei andmebaasi viivitusega. 5.2.8 Kaebaja märkis, et kuigi ta esitas politseile taotluse kõikide menetlusmaterjalide saamiseks, ei võimaldatud talle neid kõiki. Talle anti CD-plaat üksikute dokumentidega. Sealt puudusid materjalid, mis puudutasid Liikluskindlustuse Fondi andmeid. Samuti puudus vastava kuupäevainfo. 5.2.9 Täiendavalt tõi kaebaja esile, et ülekuulamisprotokollile, mille ta isiklikult allkirjastas, lisati hiljem märkus selle kohta, et ta valdab eesti keelt. Kaebaja hinnangul ei oleks tohtinud tema koostatud dokumenti hiljem täiendavate märkustega muuta. Samuti lisati märkus, et kaitsja ei ilmunud kohale, kuigi tegelikult jäi kaitsja tulemata põhjusel, et talle anti mõista, et keegi teda ootama ei jää ehk tema kohaletulek oleks olnud asjatu. Kaebaja sõnul oli kaitsja nimeks tema mäletamist mööda DT. Ta märkis, et teeb koostööd mitme inimesega. Käesolevale istungile ei kutsunud ta kaitsjat soovist vältida lisakulutusi, leides, et suudab kaebust ise esitada. Kaebaja lisas, et inimlikult on talle arusaamatu, miks pakutakse võimalust kasutada kaitsjat, kui sellel ei ole tegelikku mõju ning öisel ajal ei ole võimalik kedagi kohale saada. 5.2.10 Repliigi korras märkis kaebaja muuhulgas, et tema teada on kõikidel politseisõidukitel videokaamerad. Kui politsei väidab, et nad sõitsid kohe tema sõidukile järele, oleks seda võimalik kontrollida videosalvestiste põhjal. Sellisel juhul ei oleks tekkinud vaidlust sõiduki tuvastamise üle. 5.3 Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta 17.02.2026 otsuse väärteoasjas nr 2315,26,000881 muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanek on tõendamist leidnud. Menetluse läbiviimisel ei olnud rikutud menetlusnorme. 5.3.1 Kaitsja kaasamisse puutuvalt märkis kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse seadustik annab võimaluse menetlusalusel isikul võtta ühendust kaitsjaga. Ja vormikaamera videol on ka näha, et politseiametnikud võimaldasid isikul seda teha. Samas räägib väärteomenetluse seadustik ka seda, et kaitsja ilmumine või ilmumata jätmine ei takista menetlustoimingute läbiviimist. Seadus ei kohusta politseiametnikke ootama kaitsjat. Nad võivad oma menetlustoimingut jätkata ja, kui kõik toimingud tehtud, ei ole kohustust oodata. 5.3.2 Mis puudutab tõlgi kasutamist, siis selgitas kohtuväline menetleja, et vormikaamera videol oli ilusti näha, et vestlus politseiametnike ja isiku vahel toimus eesti keeles. Mõlemad osapooled said üksteisest aru, ametnikud esitasid isikule küsimusi eesti keeles, isik vastas eesti keeles. Kohtuväline menetleja ei näinud videolt, et menetluse poolte vahel oleks olnud keelebarjääri. Tegemist ei olnud juriidiliselt keerulise juhtumiga, isik sai aru, mida talle ette heideti. Ta kirjutas omakäeliselt, et ei ole nõus kiiruseületamise etteheitega, niisamuti selgitas, et tal on liikluskindlustus olemas. Talle anti võimalus vastuväited esitada. Need asjaolud näitavad, et isik sai aru, milles teda süüdistati. 5.3.3 Lubatud kiiruse ületamise fakti osas märkis kohtuväline menetleja, et toimiku materjalides esitatud kiirusemõõduki videol oli näha, et mõõdetud konkreetne sõiduk liikus üksinda. Tunnistaja kinnitas, et liiklusjärelevalve teostajad sõitsid kiirust ületanud sõidukile kohe järgi ja pidasid selle kinni. Auto oli kogu aeg visuaalses kontaktis. Menetleja leidis, et 4 4-26-878 eluliselt ei ole usutav, et politseinikud võisid ekslikult peatada teise sõiduki. Selleks ei olnud ka võimalust, kuivõrd muid sõidukeid sündmuskohal ei olnud. 5.3.4 Liiklusrikkumise aja osas selgitas kohtuväline menetleja, et sõiduki kiirust mõõdeti kell 23.
6. Kaebaja esitatud Swedbanki väljavõttest ja kindlustuspoliisi maksekorraldusest on näha, et kindlustus on tehtud kell 23.16 ehk siis pärast kiiruse ületamise fakti. Kiirus oli mõõdetud seadmega LaserCam, mis automaatselt näitab kohta, kust mõõdeti (koordinaadid), samuti mõõtmise aega. Need andmed tulevad otse satelliidist ja neid ei ole võimalik kuidagi käsitsi parandada. Kiiruse mõõtmine toimus öösel, videolt pole näha autonumbrit. Sellisel juhul on kohustuslik koostada kiirusmõõturi kasutamise protokoll. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades

§-s 133 loetletud küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
2. Menetlusalusele isikule M. Martirosjanile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette esiteks seda, et ta juhtis 27.01.2026 kell 23.05 Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel kiirusega 79 +- 3 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
3. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgmist. Salvestiselt nr 009678 on näha, et rikkumine leidis aset 27.01.2026 kell 23.05, selle tuvastamiseks on kasutatud mõõteseadet numbriga LE
4. Salvestiselt on näha, et seadme sihik oli suunatud sõidukile, mis lähenes kiirust mõõtnud seadmele. Salvestiselt on ka näha ja kuulda (mõõtja kommenteerib tuvastatud kiirusnäite), et sõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdeti 79 km/h. Salvestise põhjal ei tee sõiduk möödasõitu, vaid sõidab oma sõidureas ja tema ees ega järel ei liigu ühtegi teist sõidukit.
5. Eeltoodud sündmus on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kohtu hinnangul on nimetatud protokoll lubatav ja usaldusväärne tõend. Sinna on kantud Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10 lg-s 1 nimetatud andmed. M. Martirosjanile etteheidetava kiiruseületuse kohta koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et tema juhitud sõiduki Audi A8L registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 27.01.2026 kell 23.05 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0151) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 79 km/h. Sealt nähtub seegi, et tegu pandi toime Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 26 km/h. Tegemist oli kahesuunalise teega (sõiduradade arv 1+1). Mõõtja sõiduk seisis (kasutati mõõterežiimi – mõõtmine paigal seistes) ja kiirusmõõtur asetses mõõtmise ajal mõõtjal käes. Mõõdetav 5 4-26-878 sõiduk liikus üksinda sõidurajal ja lähenes mõõteseadmele. Tehiolude kirjelduse kohaselt oli sademeta ilm, nähtavus halb, tehisvalgus ja kiilasjää. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat ja juhile näidati fikseeritud lugemit.
6. Menetlusalune isik leidis oma kaebuses ja suuliselt kohtuistungil sisuliselt, et kiiruseületamise eest saab tema arvates karistada üksnes juhul, kui rikkumine on tõendatud konkreetse tõendiliigi ehk videosalvestisega, kust on tuvastatav tegu, teo toime pannud sõiduk ja selle registreerimismärk. Menetlusaluse isiku selline argument on aga ekslik, sest seaduse ja kohtupraktika alusel ei ole seadusandja teinud salvestustehnika kasutamist liiklusjärelevalve teostamisel kohustuslikuks ega sidunud mõõtetulemuse tõenduslikku väärtust sellega, kas tehtud videosalvestiselt on võimalik tuvastada sõiduki registreerimismärki.
7. See asjaolu, et liiklusjärelevalve käigus 27.01.2026 kella 23.05 ajal M. Martirosjani sõiduki kiiruse mõõtmisel ei ole taasesitamist võimaldaval viisil videosalvestuselt tuvastatav sõiduki registreerimismärk ja välimus, ei tähenda, et mõõtetulemus pole piisaval määral tõendatud. Nagu kohus selgitas varasemalt, on väärteomaterjali hulgas kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kuhu on kantud ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg-s 1 loetletud andmed. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Eeltoodust tuleneb, et seadusandja ei ole pidanud foto- või videosalvestist kohustuslikuks tõendiks, vaid näinud ette võimaluse mõõtetulemuse fikseerimiseks erineval viisil. Seetõttu tuleb M. Martirosjani poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise juures pidada primaarseks tõendiks eelkõige kiirusmõõturi kasutamise protokolli. 13.

§ 2ja Kr

MS § 10 lg-st 3 tulenevalt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kaebaja hinnangul ei ole seetõttu LaserCam4 mõõtmise andmete väljatrükk koos fotodega tõendina lubatav ega kasutatav. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks on tegemist kiirusmõõturi videosalvestise lisa ja väljatrükiga, mis kinnitab videosalvestiselt nähtuvaid andmeid. Teiseks ei saa jätta tähelepanuta, et väljatrükil kajastatud andmed koosnevad valdavalt universaalsetest ja rahvusvaheliselt arusaadavatest tehnilistest tähistest ja numbrilistest näitajatest, nagu kuupäev, kellaaeg, mõõdetud kiirus, mõõtekaugus, GPS-koordinaadid ja mõõteseadme tähised, millised ei vaja sisulist tõlkimist. Tegemist ei ole seega tekstilise dokumendiga, vaid tehniliste mõõtmisandmete ja fotodega kiirusmõõturist, mille tähendus on ka ilma eraldiseisva tõlketa üheselt mõistetav. Seega on see tõend kohtu hinnangul mõõteseadme videosalvestuse lisana lubatav.

1. Lisaks kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvale kirjeldavad menetlusalusele isikule etteheidetavaid rikkumisi politseiametnikust tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlused. Nende kohaselt viibis tunnistaja 27.01.2026 õhtusel ajal tööl koos patrullpolitseiniku LTga, üheskoos teostati Viimsi vallas Pärnamäe teel sõidukite kiiruse mõõtmist. Ühel hetkel möödus neist paremalt vasakule tumedat värvi Audi. Patrullauto paiknes teega risti. Tunnistaja nägi, et sõiduk liikus kiiresti. Tunnistaja mõõtis sõiduki kiirust, tegi seda mõõteseadmega LaserCam 4 ja tuvastas lubatud kiiruse ületamise. Mõõtekiirust mõõtis ta ka sõidukil tagantjärgi. Tee seda võimaldas, tegemist oli pikema sirgega. Kui palju kiirust täpselt ületati, tunnistaja peast ei mäletanud, kuid kinnitas, et tuvastatud kiirus oli üle 70 km/h. Samas lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Tunnistaja istus mõõtmise hetkel autos (juhi kohal), mõõtmist teostas läbi avatud küljeakna. Sõiduk liikus teel üksinda ja oli politseiametnike vaateväljas kogu aeg 6 4-26-878 kuni peatamiseni. Tunnistaja sõnul ei liikunud teel teisi sõidukeid ei samas ega vastassuunas. Nii oli ta täiesti kindel, et kinni peeti sama sõiduk, kelle kiirust mõõdeti. Pärast kinnipidamist näitas tunnistaja juhile mõõdetud kiiruse näitu. Menetlusaluse isiku täpset reaktsiooni tunnistaja ei mäletanud, kuid esialgu hakati vormistama kiirmenetlust, mis eeldab, et juht nõustus rikkumisega. Samas mõni aeg hiljem mõtles menetlusalune isik ümber, soovis uuesti näha LaserCami videot, ei nõustunud rikkumisega, misjärel koostati talle väärteoprotokoll. Menetlusalune isik ei olnud rahul asjaoluga, et videosalvestiselt ei olnud näha sõiduki registreerimismärki. Tunnistaja selgitas talle, et seadmes on salvestunud videona sõiduki liikumine, asukoht ja mõõtmise aeg ning pimedal ajal võib juhtuda, et numbrimärk sellelt ei paista. Tunnistaja suhtles menetlusaluse isikuga eesti keeles ja tema hinnangul sai viimane temast aru, vastas küsimustele adekvaatselt. Hiljem läks menetlusalune isiku üle vene keelele, see toimus ilmselt ajal, kui paariline hakkas väärteoprotokolli koostama ja õigusi tutvustama. Menetlusalune isik esitas soovi tõlgi osalemise kohta, kuid tunnistaja hinnangul valdas ta suhtlemiseks ja väärteoprotokollist arusaamiseks eesti keelt piisavalt. Tunnistaja sõnul ei keelatud menetlusalusel isikul kaitsjaga ühendust võtta, kuid talle selgitati, et menetlustoiming kaitsja kohalejõudmiseni ei peatu. Menetlusalusel isikule anti võimalus kaitsjale helistada ja tunnistaja teada ta seda ka tegi.
2. Kaebaja väidab, et tunnistaja paarilise LTi ütluste kohaselt peatati sõiduk sinipunaste vilkuritega, kuigi see tegelikkusele ei vasta. Siinkohal märgib kohus, et LT ei ole väärteokaebuse arutamiseks toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud, mistõttu tema ütlustega arvestada ei ole võimalik. Samas ei oma kohtu hinnangul esitatud kaebuse lahendamise seisukohalt otsustavat tähtsust, millisel moel on M. Martirosjani juhitud sõiduk 27.01.2026 hilisõhtul liiklusjärelevalve käigus peatatud, kuivõrd see fakt ei ole seotud kaebajale etteheidetava rikkumise tuvastamise ega selle toimepanemise asjaoludega.
3. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et videosalvestiselt nähtub üksnes kiiruse mõõtmine politseisõidukile paremalt läheneva sõiduki suhtes, mitte aga ka tagantjärele, nagu tunnistaja SS lisaks selgitas. Samas ei anna kohtu hinnangul aga selline ebatäpsus tunnistaja ütlustes alust järelduseks, et ütlusi tervikuna tuleks pidada ebausaldusväärseteks. Tegemist on ühe detaili ebatäpse meenutamisega, mis ei puuduta rikkumise põhisisu ega mõõtetulemuse usaldusväärsust. Nii videosalvestiselt kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub üheselt, et mõõteseadme sihik oli suunatud patrullauto jaoks lähenevale sõidukile ja just nii mõõdeti sõiduki kiiruseks 79 km/h.
4. Arvestades, et arutuse all oleva liiklusrikkumise sündmusest on möödunud märkimisväärne aeg, on mõistetav, et tunnistaja patrullpolitseinik SS ei mäleta kõiki asjaolusid detaili täpsusega. Samas on tema ütlused olulistes ja tõendamiseseme seisukohalt määravates asjaoludes järjepidevad ja kooskõlas muude kogutud tõenditega, eelkõige videosalvestise ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kiirusmõõturi LaserCam4 videosalvestisest nr 009678 ja mõõtmise andmete väljatrükist nähtub, et sõiduki kiiruse mõõtmisel ei esinenud häireid, kiiruse mõõtmine toimus 12 sekundi jooksul, suurim mõõtmistulemus oli 79 km /h. Kohtu hinnangul ei ole seejuures määrav, kuidas mõõtja mõõteseadet käes hoidis ja, kus see täpselt asus. Tuvastatav on, et mõõteseadme ja sõiduki vahel ei olnud mingeid mõõtmist takistavaid objekte, mõõtmine toimus ilma häireteta. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et mõõtehetkel oleks mõõteulatuses viibinud teisi sõidukeid, mille suhtes võiks tekkida kahtlus mõõtetulemuse omistamises. Seega ei mõjuta tunnistaja ebatäpne meenutus mõõtmise suuna või viisi osas kogutud tõendite üldist usaldusväärsust ega vähenda nende tõenduslikku väärtust. Tunnistaja ütlused kinnitavad üheselt seda, et menetlusaluse isiku sõiduk oli alates kiiruse mõõtmisest kuni kinnipidamiseni politseiametnike vaateväljas. Seega ei ole M. Martirosjani juhitud sõidukile kiiruseületamise omistamine kahtluse all. 7 4-26-878
5. M. Martirosjani sõiduki kiiruse mõõtetulemus on ka mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja SS, kes on läbinud mõõtja koolituse. Ta kasutas selles tegevuses taadeldud mõõtevahendit ja järgis kehtivat mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00029 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0151) taadeldud 18.02.
6. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega oli väärteo toimepanemise ajal, s.o 27.01.2026, kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
7. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et M. Martirosjan juhtis 27.01.2026 kell 23.05 Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXX teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h, kiirusega 79 km/h +- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Järelikult on M. Martirosjani tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vahemikus 21-40 kilomeetrit tunnis.
8. Arvestades süüteo asjaolusid, sealhulgas seda, et asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 26 km/h võrra ei saanud menetlusalusele isikule märkamata jääda, leiab kohus, et süütegu pandi toime tahtlikult ja seda vähemalt kaudse tahtluse vormis.
9. M. Martirosjanile heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 27.01.2026 kell 23.05 paiku Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXX, millel puudus liikluskindlustus. Oma tegevusega rikkus ta LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. Kohus märgib, et LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
11. Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrükist nähtub, et mootorsõidukil Audi A8L registreerimismärgiga XXX puudus 27.01.2026 kell 23.05 kehtiv liikluskindlustus.
12. Kaebaja esitas kohtule liikluskindlustuse poliisi nr H1170233225, mis on sõlmitud kindlustusandjaga Swedbank P&C Insurance AS. Poliisi kohaselt väljastati see 27.01.2026 kell 23.17.35, mootorsõiduki Audi A8L registreerimismärgiga XXX kindlustusperiood algas 27.01.2026 kell 23.27 ja kestis kuni 31.01.
13. Niisamuti esitas kaebaja kohtule mobiiltelefonis tehtud maksekorralduse kuvatõmmise, mille kohaselt tasuti poliisiga seotud makse summas 6,62 eurot M. Martirosjani kontolt Swedbank P&C Insurance AS-ile 27.01.2026 kell 23.
15. Tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pärast sõiduki kinnipidamist kontrolliti menetlusaluse isiku ja sõiduki andmeid politsei infosüsteemist ning tuvastati, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. Tunnistaja selgitas, et sõiduki registreerimismärgi sisestamisel kuvatakse infosüsteemis koheselt teave selle kohta, kas liikluskindlustus on kehtiv või mitte. Niisamuti kinnitas tunnistaja, et politsei infosüsteem ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaas on omavahel seotud.
16. Seega kinnitavad kõik eeltoodud kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused, et sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus. 8 4-26-878
17. Menetlusalune isik on avaldanud väärteoprotokollis ja kiirusmõõturi kasutamise protokollis, et tema hinnangul peatati ta liiklusjärelevalve käigus 27.01.2026 umbes kell 23.
18. Sama väite juurde jäi ta ka täiendatud kaebuses ja kohtuistungil. Kohtu hinnangul on tegemist kaebaja teadliku katsega jätta mulje, nagu oleks liikluskindlustus olnud kinnipidamise hetkeks juba kehtiv. Samas sellise väite tõelevastavust ei kinnita ükski objektiivne tõend.
19. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki peatamise aeg 27.01.2026 kell 23.30 ei ole kooskõlas menetlustoimingute tegeliku ajakulu ega nende läbiviimise loogilise järjestusega.
20. Kogutud tõenditest nähtub, et tunnistaja SS ülekuulamine toimus 27.01.2026 ajavahemikus kell 23.14 kuni 23.
21. Just sellesse ajavahemikku jääb ka M. Martirosjani poolt liikluskindlustuse lepingu sõlmimine ja sellega kaasneva poliisi eest tasumine. Menetlusalune isik viibis ajal, kui toimus tunnistaja ülekuulamise protokolli vormistamine oma sõidukis üksinda, tal oli võimalik liikluskindlustuse lepingut mobiiltelefoni vahendusel sõlmida.
22. Eeltoodud asjaolu ühtib ka menetlustoimingute käiguga. Nimelt märkis tunnistaja kõigepealt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli kiiruse mõõtmise hetkest kuni kinnipidamiseni jätkuvalt tema vaateväljas. Seejärel menetlusaluse isiku juhitud sõiduki peatamise järgselt alustati tema suhtes kiirmenetluse vormistamist. Talle tutvustati kiirusmõõduki tulemit, millega ta esialgu nõustus. Siis aga mõtles liiklusrikkuja ümber, soovis uuesti videot näha, ei nõustunud rikkumise asjaoludega, üle mindi väärteoprotokolli koostamise juurde ja tekkis ka vajadus väärteo asjaolude osas tunnistaja ütluste fikseerimiseks. Kiirusmõõduki tulemuse tutvustamise järgselt nõudis kiirmenetluse protokolli vormistamine patrullpolitseinike poolt peatatud autost eemaldumist ja liiklusrikkuja andmete kontrollimist. Kiirmenetluse protokolliga menetlusaluse isiku juurde naasmine ja temalt tagasiside saamine, et ta siiski kiirmenetlusega ei nõustu ja soovib veel kord kiirusmõõduki tulemit vaadata, tõi kaasa teistkordse ajahetke, mil jäi menetlusalune isik taas autosse üksinda. Seega oli M. Martirosjanil võimalik tema suhtes teostatud liiklusjärelevalve ajal politseiametnike vaateväljast eemal enne väärteoprotokolli vormistama asumist sõidukile liikluskindlustus vormistada.
23. Kohtule esitatud vormikaamera salvestistest nähtuvalt lülitas patrullpolitseinik SS vormikaamera salvestuse sisse alates hetkest, mil oli selgunud, et menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega ja asuti koostama väärteoprotokolli. Sealtsamast selgub lisaks, et menetlusalune isik ei olnud politseiametnikele oma isikuandmeid avaldanud, mille kohta tehti märge ka väärteoprotokolli. Nii kulus politseiametnikel enne menetlustoimingu protokolli vormistamist täiendavalt aega ka M. Martirosjani isikuandmete tuvastamiseks. Kohtuistungil vaadeldi vormikaamera salvestist nr U01970 (27.01.2026 kell 23.44.56–23.51.20), millest nähtub, kuidas menetlusalusele isikule vormistatakse väärteoprotokolli ja tal võimaldatakse võtta ühendust kaitsjaga. Niisamuti vaadeldi salvestist U01970 (27.01.2026 kell 23.52.35– 23.56.52), millest nähtub, kuidas politseiametnik sisestab menetlusaluse isiku andmeid ülekuulamisprotokolli ja annab protokolli isikule ütluste omakäeliseks kirjutamiseks.
24. Seega ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku väide, et tema juhitud sõiduki kinni pidamine toimus 27.01.2026 umbes kell 23.30 eluliselt usutav ega kooskõlas kogutud tõenditega. Viimaste põhjal võib jõuda järeldusele, et peale kella 23.05 kiiruse ületuse fikseerimist toimus kõigepealt patrullautoga liiklusrikkuja sõidukile järgi sõitmine, selle kinni pidamine, siis kinni peetud menetlusaluse isikuga suhtlemine, tema isiku ja sõiduki andmete infosüsteemide alusel tuvastamine ja kontrollimine, kiirmenetluse protokolli vormistamine, menetlusalusele isikule uuesti mõõteseadme salvestuse näitamine, menetlusaluse isiku poolt kiirmenetlusega mittenõustumise järgselt väärteoprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli vormistamine. Lisaks nähtub vormikaamera salvestistest, et kell 23.44 alanud 9 4-26-878 salvestuse hetkeks olid enamik eelkirjeldatud menetlustoimingutest juba toimunud ja menetlus jõudnud väärteoprotokolli tutvustamise faasi. Nii ei ole ka eluliselt usutav, et kõik nimetatud toimingud oleks olnud võimalik läbi viia ajavahemikus kella 23.30 kuni 23.44 ehk pelgalt 14 minuti jooksul. Eeltoodu kinnitab omakorda, et kiiruse mõõtmine ja sõiduki kinnipidamine toimusid oluliselt varem ning kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kellaajad on õiged ehk, et kiiruse mõõtmise tulem fikseeriti kell 23.05 ja väärteoprotokolli tutvustamiseni jõuti kell 23.
25. Selle ajavahemiku käigus on M. Martirosjan mobiiltelefoni vahendusel vormistanud sõidukil kiiruse ületamise hetkel puudu olnud liikluskindlustuse.
26. Seega tõendeid kogumis hinnates, on üheselt tuvastatav ka M. Martirosjani poolt juhitud sõidukil Audi A8L registreerimismärgiga XXX (M. Martirosjan on selle sõiduki vastutav kasutaja) 27.01.2026 kella 23.05 ajal liikluskindlustuse puudumise fakt. Seeläbi on ta rikkunud LKindlS § 3 lg 2 märgitud kohustust ja täitnud sellise tegevusega LKindlS § 81 süüteo objektiivse koosseisu.
27. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M. Martirosjan pani liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebaja on selgitanud, et sõiduk seisis pikemat aega kasutuseta Viimsis parklas ja ta teadis, et sellel puudus kehtiv liikluskindlustus. Seega sellist sõidukit liikluses juhtides, pidi ta vähemalt möönma eeltoodud süüteo tagajärje saabumist.
28. Nii on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS §-s 81 ettenähtud väärteo.
29. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt.

1. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kohtuvälises menetluses ei ole aset leidnud ka menetlusõiguse rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikkuse.
2. M. Martirosjan kinnitas oma allkirjaga väärteomenetluses talle tema õiguste tutvustamist. Ta andis kohtuvälises menetluses ütlusi, kirjutades need ülekuulamise protokolli omakäeliselt, niisamuti allkirjastas ta erinevaid menetlusdokumente: väärteoprotokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja ülekuulamise protokolli, mõistes nende sisu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et eeltoodud tegevuste raames on näha (fikseeritud vormikaamera salvestistel), et M. Martirosjan sai aru, mida talle ette heidetakse, ta esitas nii rikkumiste kui ka menetlustoimingu käigu osas konkreetseid vastuväited.
3. Kaebaja on leidnud, et menetluse raames ei ole talle võimaldatud tõlgi abi, mistõttu on talle jäänud menetlustoimingute sisu arusaamatuks.

§ 24

lg 2 kohaselt kaasatakse kohtuvälises menetluses tõlk menetlusosalise või tunnistaja taotlusel. Riigikohus on märkinud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik nõuetekohase menetluse läbiviimine ning menetleja peab omal algatusel kaasama tõlgi. Kohtuvälises menetluses koostatud ülekuulamise protokollis märkiski menetlusalune isik, et talle ei võimaldatud tõlki, kuigi ta seda soovis. Samuti märkis ta väärteoprotokollis, et ei saanud protokollist aru. Väärteoprotokollis on tehtud märge, et tõlk ei osalenud. Tunnistaja SS ütlustest nähtub aga, et suhtlus menetlusaluse isikuga toimus esialgu eesti keeles. Ta ei andnud vestluse käigus mõista, et ta ei saa tunnistajast aru. Vajadus tõlgi järele tõstatus tunnistaja sõnul alles väärteoprotokolli tutvustamise käigus. Ka vormikaamera salvestis kinnitab, et menetlusalune isik suhtles politseiametnikega eesti keeles, vastas küsimustele adekvaatselt ning ei tekkinud olukorda, kus ta ei oleks aru saanud talle selgitatust 10 4-26-878 või etteheidetavast teost. Vastupidi, menetlusalune isik väljendas end arusaadavas eesti keeles ning tegi isegi märkusi politseiametniku sõnakasutuse kohta. Vormikaamera salvestiselt nähtub lisaks seegi, et menetlusalune isik oskas eesti keeles esitada küsimusi menetluse detailide kohta, väljendas oma seisukohti ning kinnitas, et saab toimuvast aru. Samuti nähtub tõenditest, et tal võimaldati tutvuda

§ 19sätestatud nii eesti kui ka venekeelsete õiguste ja kohustustega.

1. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusalune isik sai menetlustoimingutest aru, suhtles adekvaatselt ning puuduvad alused järeldada, et tema õigusi tõlgi kaasamata jätmisega oleks rikutud.
2. Kohus ei nõustu ka väitega, et menetlusaluse isiku kaitseõigust oleks kohtuvälises menetluses rikutud. Väärteoprotokolli on märgitud, et isik soovib kaitsja osalemist menetluses. Kohus selgitab, et selline märge tähendab eelkõige õigust võtta kaitsjaga ühendust, mitte menetlustoimingute peatamist kuni kaitsja menetlustoiminguni jõudmiseni. Kaitsja osalemine kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole üldjuhul kohustuslik, välja arvatud

§ 19

lg-s 3 sätestatud juhtudel.

§ 19

lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta kaitsjaga ühendust alates kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest ning menetleja peab võimaldama kasutada selleks olemasolevaid sidevahendeid. Samas ei peata kaitsja mitteilmumine menetlustoimingute tegemist. Kohtumenetluse raames uuritud vormikaamera salvestis kinnitab fakti, et eeltoodud asjaolusid M. Martirosjanile selgitati. Sealtsamast nähtub ka, et menetlusalusele isikule anti korduvalt võimalus võtta kaitsjaga ühendust, lõpuks ta seda ka tegi. Samas ei küsinud M. Martirosjan kaitsjalt telefoni teel õigusabi, vaid piirdus oma asukoha teatamisega ja väitega patrullpolitseinikele, et kaitsja saabub umbes 30 minuti pärast.

1. Ka edasine menetlus ei näita, et M. Martirosjan oleks pidanud vajalikuks kaasata sellesse talle õigusabi osutav isik, mistõttu ei saa pidada tema väiteid väärteomenetluse raames tema kaitseõiguse rikkumise kohta tegelikeks. Ta ei ole ise ega ka kaitsja vahendusel esitanud vastulauset temale esitatud väärteoprotokolli kohta, kuigi seda õigust talle vormikaamera salvestiselt nähtuvalt selgitati ja, mida tema vastuväidetest tulenevalt võinuks oodata. Niisamuti ei ole ta ka kohtusse kaebuse arutelule pidanud vajalikuks kaitsjat kaasata, on pidanud sellega kaasnevat kulu ebamõistlikuks ja on arvanud, et saab enda kaitsmisega ise hakkama.
2. Nii leiab kohus, et antud menetluse raames ei ole võimalik sedastada menetlusaluse isiku suhtes tema kaitseõiguse rikkumist ja sellelgi alusel ei saa pidada kohtuvälise menetleja otsust ebaseaduslikuks. KARISTUS
3. LS § 227 lg 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
4. LKindlS § 81 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
5. Kuivõrd LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.
6. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud 11 4-26-878 kohtupraktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.
7. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut M. Martirosjani LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kaebaja taotleb kohtult alternatiivselt esitatud taotluses määratud rahatrahvi vähendamist mõistliku (proportsionaalse) suuruseni.
8. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu varasemalt on märgitud, on LS § 227 lg 2 karistusraamiks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Niisamuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda vaid nende piiride ületamisel.
9. Antud juhul kohtu hinnangul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud kõige leebem karistuse liik, s.o rahatrahv. Kohtuvälise menetleja hinnangul on M. Martirosjani süü toimepandus keskmine, mille tagajärjeks on ka rahatrahv keskmises määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.
10. Kohus märgib, et M. Martirosjani tegevuses KarS §-s 58 karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. M. Martirosjani süü suurust iseloomustab LS § 227 lg 2 järgi etteheidetud teo osas see, et ta ületas kiirust selle sätte määrasid (21-40 km/h võrra) vaadates, alla keskmist määra. Kiirust ületas menetlusalune isik 26 km/h võrra lubatud kiirusest. Samas pani M. Martirosjan toime korraga kaks rikkumist: ületas liikluskindlustuseta sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et M. Martirosjan pani talle etteheidetud teod toime tahtlikult (kaudse tahtlusega), mitte ettevaatamatusest.
11. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on väga levinud, kuid samas ohtlik rikkumine, sest isegi väheolulisele piirkiiruse ületamisele võib järgneda raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, kus rikkujale lisaks võivad saada kannatada ka need liiklejad, kes liiklevad kehtestatud reegleid järgides. Niisiis ei saa sellisse rikkumisse suhtuda kergekäeliselt ehk selle rikkumise eest karistust määrates tuleb silmas pidada avalikke huve. Lisaks märgib kohus, et menetlusaluse isiku varasem käitumine liikluses on olnud korrektne ehk liiklusalaseid rikkumisi tal ei ole, mis annab alust eeldada, et tegemist ei ole järjepideva liiklusreeglite eirajaga. Nii on kohtul põhjust uskuda, et määratav karistus annab nii menetlusalusele isikule kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik ning reeglite rikkumise korral järgneb vastutus.
12. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolude käsitlus aluse pidada M. Martirosjanile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust sobivaks – see vastab tema süü suurusele, arvestab sellega, et isik on pannud toime korraga kaks rikkumist, samas tal kehtivad karistused puuduvad ning määratav karistus täidab ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu veendumuse kohaselt realiseerub eeltoodust tulenevalt M. Martirosjani tegude õiguslik tagajärg rahatrahviga keskmises määras ja põhjust seda vähendada ei ole.
13. Kaebaja taotles rahatrahvi tasumise määramist ositi. Kohtuistungil jäi kaebaja oma alternatiivse taotluse juurde, kuid ühtegi põhjendust selles osas ei lisanud. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kohus rahatrahvi tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi, seejuures ei saa määratud tähtaeg ületada ühte aastat. 12 4-26-878 Kuivõrd kohtule ei ole menetlusaluse isiku majandusliku seisundi kohta esitatud andmeid, mis tingiks mingil eeltoodud kaalutlusel vajaduse rahatrahvi määramiseks osade kaupa, siis kohus kaebaja vastavat taotlust ei rahulda.
14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Martirosjani kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 13