) § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus
6. Kohus märgib, et elatise asja lahendab kohus hagimenetluses. Kohtule esitatud avaldus peab vastama
§-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks määratud kohtuistungil juhtis kohus hageja seadusliku esindaja tähelepanu sellele, et hageja kasuks on elatis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-20-18052. Seetõttu saab hageja esitada hagi üksnes väljamõistetud elatise suurendamiseks. Lisaks selgitas kohus, et elatist saab nõuda kindla rahasummana või muutuva suurusena. Juhul kui elatist nõutakse PKS §-s 101 sätestatud miinimumsummast suuremas ulatuses, tuleb lapse vajadusi kohtumenetluses tõendada. Veel palus kohus hagejal märkida hageja igakuised vältimatud püsikulud ja lahuselava vanemaga koosveedetud aeg. Praegusel juhul on hagi esitatud elatise väljamõistmiseks, mistõttu on see nõue ebaselge. Lisaks on hagi asjaolud ebaselged. Hagist ei nähtu, millised on konkreetse hageja vältimatud püsikulud ja kui palju veedab hageja aega lahuselava vanemaga. Hagis on märgitud nelja lapse kulud ja lahuselava vanemaga koosveedetud aeg, täpsustamata, milline nendest lastest on hageja. Kohus selgitas kohtuistungil, et hagejal tuleb esile tuua igakuised vältimatud püsikulud ja neid tõendada või vähemalt viidata tõenditele, millega nimetatud kulusid plaanitakse tõendada. Hageja seda vaatamata kohtu määratud tähtpäevale puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatustele ei teinud (dtl 46-50). 7.
lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa hageja eest nõuet sõnastada (vt
Praegusel juhul ei ole haginõue ega nõude aluseks olevad asjaolud selged. Samuti puuduvad viited tõenditele. Kohus sellist hagi
Lisaks märgib kohus, et hagi puuduste kõrvaldamiseks määratud istungil kinnitas hageja esindaja, et kostja maksab lapsele igakuiselt elatist vähemalt 240 eurot. Seda arvestades ei ole hagis toodud asjaoludel hagi ka õiguslikult perspektiivikas, sest kostja täidab ülalpidamiskohustust. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et on kostjalt suuremat elatist küsinud või et see on põhjendatud. Kohus juhib hageja seadusliku esindaja tähelepanu veel sellele, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites pakkus kostja, et on nõus kokkuleppel maksma elatist lapsele 280 eurot kuus (dtl 17). Kohus märgib, et perekonnaseaduse kohaselt peavad vanemad last võrdselt ülalpidama. 8. Ülaltoodut arvestades on hagejal võimalik oma nõue läbi mõelda ja soovi korral korrektselt esitada. Siinses asjas aga keeldub kohus
lg 2 alusel (koosmõjus § 371 lg 1 p-ga 9) hagiavalduse menetlemisest, kuna on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tegemist on absoluutse hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega, mistõttu kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus.
Seega on hagejal võimalik soovi korral kohtule esitada uus nõuetekohane ja perspektiivikas hagi. 11.
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad. 12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.