2-26-7312/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-7312 Tsiviilasi U.U hagi Z.O vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja U.U (isikukood XXX) Kohtuistungi aeg
2. juuni 2026 Kostja Z.O (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
3. X.X-i hagi ja lahutada U.U ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Z.O abielu, mis sõlmiti
4. Taastada U.U abielu eelne perekonnanimi „U.U“.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. U.U (hageja) esitas
8. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagi Z.O (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja pooled ei ela koos. Kostja elab xxx.
9. Kostja ei soovi abielu lahutamist ja soovib abielulisi suhteid taastada.
10. Asjas toimus kohtuistung
11. juunil
12. Hageja kinnitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Enne abiellumist oli hageja kostjaga kohtunud kahel korral xxx. Kui kostja tuli
13. a oktoobris Eestisse, siis hageja väitel käis kostja peale, et nad abielluksid, muidu ei saa kostja Eestisse jääda. Kuna kostja viisa lõppes juba novembris, siis lahkus kostja tagasi xxx. Kostjal ei ole viisat, tema elamisluba on tühistatud ja kostja sai riiki sisenemise keelu kaheks kuuks. Hageja hinnangul soovis kostja Eestisse jääda, et pääseda xxx kohustuslikust ajateenistusest. Hageja ei soovi leppimisaega. Hageja avaldas, et käis xxx viimati
14. a detsembris ning kostja oli tema suhtes vägivaldne. Hageja suhtles kostjaga viimati ca kuu aega tagasi. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
16. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus on tuvastanud, et poolte abielu sõlmiti
17. oktoobril 2026 Tartu Linnavalitsuses. Hageja on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud, ta ei soovi leppimisaega ning ta soovib abielu lahutada. Kostja viibib xxx ning ta ei saa käesoleval ajal Eestisse naasta (elamisluba on tühistatud). Hageja peab abielu sõlmimist eksimuseks. Hageja väitel soovis kostja Eestisse jääda, et pääseda xxx kohustuslikust ajateenistusest. Kostja on kohtule avaldanud et ta ei soovi abielu lahutamist, kuid kohtu hinnangul ei ole praeguses olukorras abieluliste suhete jätkamine või leppimisaja määramine mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
18. Hageja soovib muuta oma perekonnanime ja taastada enda abielu eelse perekonnanime „U.U“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja sünninimena perekonnanime ”U.U”.
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
20. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp Kohtunik 2