← Eesti

4-26-912/13

4-26-912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2026, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-26-912 (2330,26,000657) Kohtunik Väärteoasi Regiina Lebed

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot Konstantin Han ik 38501233727; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht XXX; töökoht XXX Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kirjalik menetlus 1. Rahuldada Konstantin Hani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13. märtsi 2026. a otsusele nr 2330,26,000657 osaliselt, s.o Konstantin Hanile

§ 227lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest määratud karistuse osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus ja karistada Konstantin Hani

§ 227

lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot.

  1. Rahatrahv 480 eurot tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul ositi selliselt, et igas kuus kuulub tasumisele vähemalt 80 eurot.
  2. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 AS LHV Pank. Tasumisel märkida viitenumber XXX. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. 1

(6)4-26-912
  1. Edastada kohtuotsus Konstantin Hanile ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseiniku Jüri Kirna 13.03.
  3. a otsusega nr 2330,26,000657 karistati Konstantin Hani liiklusseaduse (

) § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 720 eurot, s.o 90 trahviühiku ulatuses. Rikkumine seisnes selles, et Konstantin Han juhtis 13.03.2026 kella 12.50 ajal Ida-Viru maakonnas Narva linnas Narva – Auvere tee 8. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 91 km/h ± 3 km/ h, kus ajutise liiklusmärgiga nr 351 suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Menetlusalune isik ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h, millega rikkus

§ 50

lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

  1. Konstantin Han esitas 16.03.2026 Politsei- ja Piirivalveameti otsusele kaebuse, milles palus trahvisummat vähendada, kuna ta ei ole regulaarne rikkuja ja rikkumine ei olnud tahtlik. Ta sõitis vähese liiklusega teel, väljaspool linna. Ajutisele kiirusepiirangu märgile reageeris veidi hilja, kuna teetööliste tehnika oli rohkem kui kilomeetri kaugusel. Trahvisumma on üliraske tema väikese sissetuleku ja väikese lapsega perele.
  2. 15.04.2026 kõrvaldas Konstantin Han kohtunõudel kaebuses esinenud puudused ning esitas tõendina pangaväljavõtte enda sissetulekutest ja väljaminekutest. Kaebaja kinnitas, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetlus maakohtus
  3. 29.04.2026 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning palus VTMS § 120 alusel esitada arvamuse asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses ja seisukoha kaebuse suhtes.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupp III grupijuht politseileitnant Alan Vladimirov esitas 05.05.2026 kaebusele kirjaliku seisukoha, milles asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi nõustus kohtuvälise menetleja esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ja ta on süüdi. Menetleja on seisukohal, et kaebaja süü on suur, kuna kiiruseületamine on alati ohtlik – see on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on aset leidnud asulavälisel teel, mille vahetus lähetuses toimuvad raietööd. Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestisel on selgelt näha, et vastassuunavööndis töötab rasketehnika ning liigub inimene. Ajutise kiirusepiirangu märk 50 km/h on paigaldatud sellele teelõigule just teostatavate raietööde 2

(6)4-26-912 tõttu, et maandada sõidukite liikumisest tekkivat ohtu. Menetleja leiab, et oma tegevusega seadis kaebaja suurde ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejaid. Menetleja hinnangul antud asjaolud muudavad kaebaja süü suuremaks ja teo ohtlikumaks. Lisaks sellele on kaebaja poolt toime pandud kiiruseületamine 38 km/h

§ 227

lg 2 mõistes peaaegu maksimaalne.

§ 227lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Kuna igal aastal juhtub Eesti teedel palju liiklusõnnetusi just lubatud suurima sõidukiiruse ületamise pärast, esitatakse küsimus politseile, et kus oli politsei ja kas sellist liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida. Kõike seda arvesse võttes on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskete tagajärgedega liiklusõnnetus. Kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed, tuleb anda selge signaal, et taoline liikluskäitumine ei ole vastuvõetav. Seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt suhtuda kaebaja väärteo toimepanemisse äärmise tõsidusega. Arvestades kaebaja süü suurusega, leiab menetleja, et karistus on kohane ja proportsionaalne. Menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas kaebaja süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Esmalt suurendab kaebaja süüd tema suhtumine teo toimepanemisse. Menetleja leiab, et subjektiivsest küljest on kaebaja pannud väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Seda kinnitavad ka kaebaja poolt kiirmenetluse otsuses antud ütlused, milles ta tunnistab, et nägi kiirusepiirangu märki, kuid ei reageerinud sellele õigeaegselt.

  1. Viru Maakohus võttis 13.05.
  2. a määrusega Konstantin Hani kaebuse menetlusse ning otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas Politsei- ja Piirivalveameti 05.05.
  3. a kirjaliku vastuse kaebuse esitajale ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada taandusi ja muid taotlusi kuni 29.05.
  4. Kohus määras, et kirjalikus menetluses tehtav maakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 10.06.
  5. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning vaadanud videosalvestisi, asub alljärgnevale seisukohale.
  7. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
  8. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada 3

(6)4-26-912 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 10. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 227lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

11.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. 12. Väärteotoimikus asuvast kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati kaebuse esitaja Konstantin Hani juhitud sõiduki VW Passat registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks 13.03.2026 kella 12.50 ajal liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr XXX, seade oli töökorras ning töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti nii kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka Politseija Piirivalveameti sõiduki pardakaamera salvestisest nähtuvalt 91 km/h teelõigul, millel oli ajutise liiklusmärgiga nr 351 kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 88 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 38 km/h. Seega on tuvastamist leidnud

§ 227

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h võrra, millega rikkus

§ 50lg 5 p 3 keeldu.

Rikkumist on menetlusalune isik ise tunnistanud ning objektiivse koosseisu osas vaidlust ei ole. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud.

  1. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selleski, et Konstantin Han on rikkumise toime pannud otsese tahtlusega. Ta küll ei seadnud eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamist, kuid ta on ise kinnitanud, et kiirusepiirangu märki ta nägi, kuid reageeris sellele hilinenult. Järelikult ta vähemalt möönis, et aeglustamata sõidukiirust 50 kilomeetrini tunnis ajutise kiirusepiirangu märgi mõjualasse jõudes, ületab ta lubatud sõidukiirust ja paneb toime liiklusrikkumise.
  3. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud pea maksimaalses ulatuses. 16. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigiga, kuid ei nõustu selle määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad 4

(6)4-26-912 ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on aga karistuse määra aluseks olnud peamiselt üldpreventiivsed kaalutlused, kuivõrd kohtule esitatud kirjalikust seisukohast nähtuvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed, tuleb anda selge signaal, et taoline liikluskäitumine ei ole vastuvõetav. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb aga esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Vaieldamatult ei saa isiku süüd pidada väikseks, kuivõrd kohtuvälise menetlejaga saab nõustuda, et kaebaja poolt toime pandud kiiruseületamine 38 km/h on

§ 227lg 2 mõistes peaaegu maksimaalne.

Süüd ei saa väikseks pidada ka põhjusel, et menetlusalune isik pani rikkumise toime otsese tahtlusega. Samas on Konstantin Han nii kohtuvälisele menetlejale antud selgitustes kui ka kaebuses oma tegu tunnistanud, selgitades, et reageeris kiirusepiirangu märgile hilinenult, kuivõrd raskeveotehnika oli eemal. Seda kinnitab ka videosalvestis, millelt nähtub, et koheselt pärast politsei sõidukist möödumist Konstantin Han pidurdab ning raskeveotehnika juurde jõudes pidurdab veelkord. Seega on Konstantin Han oma rikkumisele ise kõrvalise sekkumiseta adekvaatselt reageerinud ning ohtlikule olukorrale lähenedes kiirust märkimisväärselt vähendanud. Selline käitumine annab kohtule aluse arvata, et Konstantin Han mõistab oma teo tagajärge. Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja märkinud, et kaebaja süüd suurendab tema suhtumine teo toimepanemisse. Kohus leiab aga, et Konstantin Han on kogu menetluse kestel rikkumist tunnistanud ega otsi enda tegevusele ka mingeid õigustusi, seega ei ole tema suhtumine rikkumisse taunimisväärne.

  1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Nagu kohus märkis, annab asjaolu, et Konstantin Han tunnistab rikkumist ega otsi sellele õigustusi aluse järeldada, et ta kahetseb toimepandut, mida saab arvestada kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3). See asjaolu tingib raskendavate asjaolude puudumisel karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära, kuid ületatud kiiruse numbrilist suurust arvestades siiski üle keskmise määra.
  2. KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Konstantin Hani oleks varasemalt karistatud, sellele ei viita kohtuväline menetleja enda otsuses ega ka kirjalikus seisukohas. Eeltoodu võimaldab kohtul omakorda jõuda järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine liikluses olnud korrektne. Seega räägivad teda iseloomustavad faktid kohtu hinnangul selle kasuks, et tema puhul on uute süütegude toimepanemise oht tavapärasest oluliselt väiksem. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiiruse ületamisse tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt suhtuda äärmise tõsidusega. Samas ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.
  3. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuse määra tuleb muuta. Kohtu arvates saavad süü suurust ja rikkuja isikut arvestades karistuse eesmärgid täidetud ka rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses. Kaebuse esitaja on varem karistamata isikuks ning rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 480 eurot peaks kohtu 5

(6)4-26-912 arvates kaebuse esitajat piisavalt mõjutama ka edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.
  1. Konstantin Han on kaebuses iseenesest ka kinnitanud, et ta on valmis tasuma rahatrahvi, kuid palus selle vähendamist, kuna trahvisumma on üliraske tema väikese sissetuleku ja väikese lapsega perele. Kaebuse esitaja on kohtule edastanud enda sissetulekuid ja väljaminekuid kinnitava tõendi, millest tõepoolest nähtub, et tema igakuine töötasu on ca 850 eurot kuus, millest valdav osa kulub elamiskulude katmiseks. Lisaks on isiku ülalpidamisel alaealine laps. KarS § 66 lg 2 sätestab mõjuvatel põhjustel rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus leiabki, et Konstantin Hani majanduslikust ja perekondlikust seisundist tulenevalt võib temale määrata rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 13.03.
  3. a üldmenetluse otsuse mõistetud karistuse osas. Juhindudes

§ 227

lg-st 2 määrab kohus Konstantin Hanile karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut (trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot), s.o 480 eurot ning KarS § 66 lg-test 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi. Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.