) § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 4. Kohus leiab, et hagi ei vasta
§-s 363 sätestatud vorminõuetele. Selliselt ei nähtu hagist selgelt väljendatud nõuet – hagist ei selgu, mil viisil tuleks pärandvara lõpetada. Samuti on kohtu hinnangul puudulikud ka avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus saab hagejast aru selliselt, et hageja soovib pärandvara lõpetamist seetõttu, et ühe pärija (L.D) asukoht on teadmata, samuti ei soovi teine pärija (H.B) pärandamisest osa võtta (viimane nähtub hageja e-kirjast, mitte hagist), kuid maa erastamise lepingule peavad alla kirjutama kõik pärijad. Kohtule jääb praegusel ajal arusaamatuks, kuidas pärandvara ühisuse lõpetamine aitab kaasa sellele, et maa erastamise lepingule saaksid kõikide pärijate allkirjad või kas pärandvara ühisuse lõpetamisel ei pea kõik pärijad maa erastamise lepingule alla kirjutama. Seega on kohtu jaoks arusaamatu, kuidas hagi aitaks hageja eesmärki saavutada. Kohus märgib, et kui üks pärijatest ei soovi pärandamisest osa võtta, on tal võimalik võõrandada oma osa teisele pärijale. Kui ühe pärija asukoht ei ole teada, on võimalik määrata pärandvara hooldaja (pärimisseaduse § 112). Kohtu hinnangul on hagejal mõistlik pöörduda õigusabi saamiseks õigusteadmistega isiku poole. 5. Kohtule nähtavalt ei ole hagilt tasutud ka riigilõivu. 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi ei vasta
menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik seda menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagi on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas
§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416). Ka praegusel juhul tooks puuduste kõrvaldamise kaasa sisuliselt vajaduse uue hagi koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine. 7. Eelneva tõttu jätab kohus
8.
Kuivõrd menetluskulusid ei ole tekkinud, ei määra kohus kulusid kindlaks. 9.
lg 6 järgi kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 10.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes 2 kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.