← Eesti

1-26-4352/13

1-26-4352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2026, Tallinn Kohtunik Kadri Väling Kohtuistungi sekretär Ragnar Truu Tõlk Zemfira Lampmann Proku

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu L.

T. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 6749,60 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu L. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“. 6. Rahuldada VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu A.

T. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 855 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu A. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“. 7. Rahuldada VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu I.

A. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 18 994,17 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu I. A. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“. 8. Rahuldada VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu S.

P. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 1215,50 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“. 9. Rahuldada VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu N.

S. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 8200 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu N. S. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“. 10. Rahuldada VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel kannatanu J.

K. esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt kannatanu kasuks välja 15 820 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu J. K. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352, tsiviilhagi“.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Ņikita Tkačenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1419 eurot, - kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud kogusummas 1 316,88 eurot ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi kulud summas 89,28 eurot, s.o kokku 1406,16 eurot, s.o kokku menetluskulud 2825,16 eurot. 2 1-26-4352
  2. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Ņikita Tkačenkol tasuda menetluskulud summas 2825,16 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700021775 ning selgitus: „Ņikita Tkačenko, 1-26-4352, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Ņikita Tkačenkole kuuluv ning Põhja Prefektuuri asitõendite laos asuv sülearvuti Asus Expertbook (S/N XXX) ja SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) koos ruuteriga MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX).
  5. Konfiskeerida tsiviilhagide tagamiseks 27.02.2026 Ņikita Tkačenko kinnipidamisel temalt äravõetud 650 eurot, mis asub PPA tagatiskontol Swedbank AS-is nr EEXXX (viitenumber 3100082116) ning võõrandada tsiviilhagide katteks.
  6. Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel 27.02.2026 toimunud läbiotsimise käigus Ņikita Tkačenko valdusest leitud ja äravõetud järgmised esemed: 38 tk Tele 2 SIM-kaardi ümbrist, 5 tk Elisa SIM-kaardi ümbrist, 41 tk Tele2 SIM-kaarti, 2 tk Elisa SIM-kaarti, Elisa kõnekaardi ümbris koos kõnekaardiga; 8 tk Tele2 pakendis kõnekaarti ja 7 pakendis Elisa kõnekaarti, mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 26ATH39194 kohaselt Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas.
  7. Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefoni Apple iPhone 12 Pro (IMEI1: XXX; IMEI2: XXX), sülearvuti Asus Expertbook (S/N XXX), SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) ja ruuteri MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX) koopiafailid, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotofailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.
  8. Kohtuotsus saata Ņikita Tkačenkole, prokurörile, kannatanutele ning kaitsjale. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  9. peatüki
  10. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Ņikita Tkačenkot (Tkačenko) süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (s.o. arvutikelmus, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupis), mis seisnes järgnevas: Ņikita Tkačenkole andis mitte hiljem kui 23.01.2026 kriminaalmenetluses tuvastamata isik üle Tallinnas SIM-boxi DBLTek GoIP 32 S/N: XXX koos MikroTik h AP ax2 S/N: XXX ruuteri ja sülearvutiga, mille abil on võimalik teha Eesti suunakoodiga abonentnumbritelt 3 1-26-4352 kõnesid isikute poolt, kes ise ei asu Eestis. Selleks paigaldas Ņikita Tkačenko SIM-boxi Eesti suunakoodi ja abonentnumbritega Eestist ostetud SIM-kaardid. Pärast seda ühendas Ņikita Tkačenko SIM-boxi vooluvõrku ja tagas sellele internetiühenduse. Ņikita Tkačenko hoidis SIM-boxi üldjuhul tavapärasel tööajal ehk ca üheksast seitsmeni töös, vahetades pidevalt ka asukohti, et vältida õiguskaitseorganitele vahelejäämise ohtu. Samuti SIM-boxi abil kõnede tegemiseks Ņikita soetas ise kui ka temale anti üle Eesti suunakoodi ja abonentnumbritega SIM-kaarte, mida ta vahetas vastavalt temale edastatud juhistele SIMboxis olevate vastu. See võimaldas vähemalt alates 23.01.2026 kuni 28.02.2026 menetluse käigus tuvastamata isikutel, kelle ühine ja kooskõlastatud tegevus oli koordineeritud kriminaalmenetluse raames tuvastamata suhtlusrakenduse „Telegram“ kasutaja „X“ (Telegram ID: XXX) poolt, helistada Eestis asuvatele inimestele. Menetluse käigus tuvastamata isikud tutvustasid ennast nende kõnede käigus erinevate asutuste töötajatena (Tele2 Eesti AS, panga- ja politseitöötajana). Kõnede eesmärgiks oli veenda isikuid neile ebaõige ettekujutuse loomise teel sisestama telefoni ja arvuti teel Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi, PIN-kalkulaatori PINkoode, mis võimaldas nende nimele võtta laene ja/või saada juurdepääs nende arvelduskontodele ning veensid kannatanuid üle andma enda pangakaarte ja/või sularaha ning hiljem kannatanu raha ka sularahas välja võtta, nimelt: 1) Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil
  11. veebruaril 2026 numbritelt +372XXX ja +372XXX kannatanutele L. ja A. T.. Samuti saadeti SIM-boxi abil A. T.ile 13.02.2026 kaks sõnumit tema telefoninumbrile +372XXX ning L. T.le 12.02.2026 kaks sõnumit tema telefoninumbrile +37XXX. Menetluse käigus tuvastamata isik tutvustas ennast nii Telia Eesti AS esindajana kui ka politseiametnikuna. Selle tagajärjel veendi kannatanuid neile ebaõige ettekujutuse loomise teel paigaldama enda telefoni HopToDesk rakendus ning sisestama telefoni teel enda Smart-ID PIN-koode. Selle tagajärjel võeti L. T.i teadmata ja nõusolekuta viimase nimele Holm Bank AS-st laen summas 3255,88 eurot. L. T. teadmata ja nõusolekuta kanti tema Swedbank AS arvelduskontolt nr EEXXX summas 3280 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX. Samuti kanti L. T.i teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX summas 3350 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX ja summas 100 eurot ning 19,60 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX. Antud tegevusega tekitati kannatanule L. T.le varalist kahju 6749,60 eurot. Samuti kanti selle tagajärjel A. T.i teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX summas 855 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX. Antud tegevusega tekitati kannatanule A. T.ile varalist kahju 855 eurot. 2) Samuti Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil 30.01.2026 telefoninumbrilt +372XXX kannatanule J. K.. 30.01.2026 hommikul helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast Telia töötajana. Viimase sõnul kannatanu nimele on võetud laenud ning pangad saavad midagi teha sellega. Peale Telia kõne sai kannatanu kõne telefoninumbrilt XXX, helistaja tutvustas ennast Swedbanki töötajana D. L.. Kannatanule selgitati, et pangakontot saab kindlustada selle vastu, et laene ei võetaks. Kannatanu jätkas suhtlust Whatsapp rakenduses, kus temale saadeti väidetava pangatöötaja poolt Swedbanki dokument. Peale seda läbi Whatsapp rakenduse sai kannatanu kõne numbrilt 112 isikult, kes tutvustas ennast politseiametnikuna A. J.. Viimase sõnul nemad koos D. L. kindlustavad kannatanu pangakontot. Selle tagajärjel veendi kannatanut talle ebaõige ettekujutuse loomise teel D. juhendamisel laadima arvutisse 4 1-26-4352 kannatanule teadmata programmi ning edastama D.le enda PIN-kalkulaatori PIN-koode. Selle tagajärjel kanti J. K. teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX rahalisi vahendeid summas 9950 eurot kannatanule tundmatute isikute arvelduskontodele, millest kannatanu sai tagasi 330 eurot. Samuti võeti J. K. teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja summas 6200 eurot. Antud tegevusega tekitati kannatanule J. K. varalist kahju 15 820 eurot (9950 – 330 + 6200). 3) Samuti Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik saatis 03.02.2026 Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil kannatanu S. P. telefoninumbrile +372XXX sõnumeid. Samuti 03.02.2026 menetluse käigus tuvastamata isikud helistasid kannatanule ning tutvustasid ennast nii Tele2 Eesti AS ja Luminor panga töötajatena kui ka politseinikena. 03.02.2026 helistas kannatanule läbi Whatsapp rakenduse isik, kes tutvustas ennast Tele2 võrguoperaatorina. Helistaja sõnul on kannatanu telefonis viirus, mida tuleb sealt eemaldada. Helistaja juhendamisel hakkas kannatanu telefonist viirust eemaldama, mille käigus sisestas enda Smart-ID PIN-koode. Peale mida kannatanu sai kõne läbi Whatsapp rakenduse telefoninumbrilt
  12. Helistaja tutvustas ennast kui politseiuurija, kes selgitas, et kannatanu peab üle andma enda pangakaardi, kuna otsitakse kelme taga ja selle järgi saab neid üles leida. Kannatanu kodusele aadressile XXX tuli menetluse käigus tuvastamata isik, kellele kannatanu andis üle enda pangakaardi. Peale pangakaardi üleandmist kanti S. P. arvelduskontole nr EEXXX summas 4485 eurot S. K. nimelise isiku arvelduskontolt nr EEXXX, summas 4470 eurot A. K. arvelduskontolt nr EEXXX ja summas 2900 eurot T. D. arvelduskontolt nr EEXXX. Kokku teostati ülekandeid S. P. arvelduskontole kogusummas 11 855 eurot. S. P. teadmata ja nõusolekuta võeti tema arvelduskontolt menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja kokku 13 000 eurot, millele lisandus teenustasu 70,50 eurot. Antud tegevusega tekitati kannatanule S. P. isiklikult varalist kahju 1215,50 eurot (13 000 + 70,50 – 11 855). 4) Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil korduvalt
  13. veebruaril 2026 kannatanu I. A. mobiiltelefoni numbrile +372XXX. Kogu suhtlus leidis aset ajavahemikul 12.02.202602.03.2026, kus kannatanule erinevatelt telefoninumbritelt helistajad tutvustasid ennast nii Tele2 Eesti AS ja Luminor panga töötajatena kui ka politseiametnikuna. Esimeses kõnes tutvustati kannatanule ennast Tele2 töötajana ning selgitati, et tema telefoniarvetega on midagi kahtlast. Järgmisel päeval helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast Luminor panga töötajana K.. K. palus kannatanul suhelda ka A., kes tutvustas ennast politseinikuna. K. veenis kannatanut ebaõige ettekujutuse loomise teel tegema endale pangas Smart-ID ning sisestama telefoni teel enda Smart-ID PIN-koode ning andma üle enda pangakaardi tundmatule meesterahvale, kes tuli kannatanu elukoha aadressi XXX väravasse. Kannatanu viidi eksitusse ja ta teadis, et suhtleb Luminor panga töötajaga ning teda aidatakse. Selle tagajärjel võeti I. A. teadmata ja nõusolekuta viimase nimele Holm Bank AS-st laen summas 9600 eurot, mis võeti I. A. arvelduskontolt nr EEXXX tema teadmata ja nõusolekuta menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja summas 9600 eurot. Vastavalt tema nõusolekuta ja teadmata sõlmitud lepingule on temale tekitatud varaline kahju 18778,40 eurot. Samuti kanti 24.02.2026 I. A. arvelduskontole nr EEXXX tema teadmata summas 5550 eurot V. L.-T. nimelise isiku arvelduskontolt nr EEXXX selgitusega generaatori ostmine. 5 1-26-4352 Seejärel võeti sularahas välja ajavahemikul 24.02.2026-25.02.2026 kokku summas 5700 eurot I. A. teadmata ja nõusolekuta viimase arvelduskontolt Brivibas 265 asuvast sularahaautomaadist nr WLLN0041 kriminaalmenetluses tuvastamata isiku poolt. Samuti kanti 27.02.2026 I. A. arvelduskontole tema teadmata summas 4030 eurot S. B. nimelise isiku arvelduskontolt nr EEXXX selgitusega pesumasina ja nõudepesumasina jaoks. Seejärel võeti sularahas välja 27.02.2026 kokku summas 4040 eurot I. A. teadmata ja nõusolekuta viimase arvelduskontolt Mukusalas 73 asuvast sularahaautomaadist nr WLLN0078 ja G. Apina iela 10 asuvast sularahaautomaadist nr WLLN0072 kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt. Sularaha väljamaksete eest tekitati I. A.le teenustasude näol täiendavat kahju 55,77 eurot. Antud tegevusega tekitati kannatanule I. A. varalist kahju 18994,17 eurot (18778,40 + 5700 – 5550 + 4040 – 4030 + 55,77). 5) Samuti 18.02.2026-03.03.2026 menetluse käigus tuvastamata isikud helistasid kannatanule N. S. ning tutvustasid ennast nii Swedbanki töötajana kui ka politseiametnikuna. 18.02.2026 helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast politseinikuna A. J.. Helistaja sõnul kannatanu pangakontole logiti sisse ja tegemist võib olla kelmidega ning ta aitab kannatanul telefoni seadistada ja viimase juhendamisel ilmus kannatanu telefoniekraanile teavitus turvalisusekängurust. Vestlust jätkati Whatsapp rakenduses videosilla vahendusel. Kannatanult küsiti sularaha olemasolust kodus, mille jaatava vastuse peale sai kannatanu kõne läbi Whatsapp rakenduse naisterahvalt, kes tutvustas ennast Swedbanki töötajana K.. Helistaja sõnul tuli kannatanu sularaha kontrollida, kuna ringleb palju võltsinguid ning rahale tuleb järele kuller. 18.02.2026 tuli kannatanu kodusele aadressile XXX kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kuller, kellele kannatanu andis üle sularaha kogusummas 2000 eurot. Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik saatis Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud sim-boxi abil 19.02.2026 kannatanu N. S. telefoninumbrile +372XXX sõnumeid sisuga „teile on määratud isiklik mänedžer K. R. (XXX). Soovime edu seoses teie küsimuse lahendamisega. Liivalaia 34, 15040, Tallinn XXX.“ Seejärel, 19.02.2026, sai kannatanu kõne väidetavalt Swedbanki töötajalt, kelle sõnul kannatanu arvutisse tuleb lisada turvalisuse programm. Kuna kannatanu enda arvuti oli katki, toimetati kannatanu kodusele aadressile menetluse käigus tuvastamata naisterahva poolt halli värvi sülearvuti. Kriminaalmenetluse raames tuvastamata viisil sattus kannatanu pangakaart G. B. valdusesse. Selle tagajärjel võeti N. S. teadmata ja nõusolekuta G. B. poolt N. S. Swedbank konto nr EEXXX juurde väljastatud deebetkaardilt nr… 8423 19.02.2026 ajavahemikul 14:55–14:58 välja sularaha summas 3200 eurot. Peale seda kannatanule helistati taaskord. Helistaja tutvustas ennast kui politseinik, kelle sõnul kannatanu internetipanka üritati siseneda. Kannatanu sai kõne taaskord väidetavalt Swedbanki töötajalt, kes kutsus kannatanule takso. Seejärel suunati kannatanu Swedbanki kontorisse, kus ta taotles uue pangakaardi. 03.03.2026 sai kannatanu kõne, helistaja tutvustas ennast politseiuurijana, kes selgitas, et kannatanu uuele pangakaardile tuleb seadistada lisakiip turvalisuse jaoks. Kannatanu kodusele aadressile tuli menetluse käigus tuvastamata meesterahvas, kellele kannatanu andis enda pangakaardi. Selle tagajärjel sattus kannatanu uus pangakaart nr …0521 G. B. valdusesse. 03.03.2026 ajavahemikul 16:21–16:23 võeti N. S. teadmata ja nõusolekuta G. B. poolt N. S. Swedbank konto nr EEXXX juurde väljastatud deebetkaardilt nr …0521 sularaha summas 3000 eurot Swedbank ATM-st aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn. 6 1-26-4352 Antud tegevusetega tekitati kannatanule N. S. varalist kahju 8200 eurot (2000 + 3200 + 3000). Antud tegevusega tekitati kannatanutele kokku varalist kahju summas 51 834,27 eurot. KarS § 12-1 p 2 on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Seega on alust kahtlustada Ņikita Tkačenkot KarS § 213 lg 2 p 3, 4 järgi selles, et tema koos G. B. ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikutega ehk grupis ja suures ulatuses, pani toime arvutikelmuse, s.t, tekitas teisele isikule varalist kahju arvuti programmi ja andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KOKKULEPPE SISU Kooskõlas Ņikita Tkačenko, tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili, ringkonnaprokurör Siret Vaher-Torni ja abiprokurör Marko Moorlati vahel 11.06.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Ņikita Tkačenko süüditunnistamist KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistuse kandmise alguseks 27.02.
  14. KarS § 54 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult Ņikita Tkačenko suhtes lisakaristuse kohaldamist, s.o. Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 alusel alates hetkest, mil Ņikita Tkačenko saadetakse Eesti Vabariigist välja. Ņikita Tkačenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäetakse muutmata ning tõkend tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest summas 1 316,88 eurot ning kohtuistungil lisandunud riigi õigusabi kulud summas 89,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Ņikita Tkačenko hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ņikita Tkačenko tekitas kannatanutele L. T., A. T., I. A., S. P., N. S. ja J. K. kuriteoga varalist kahju. Kannatanu L. T. esitas 01.06.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 6749,60 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu L. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank). Kannatanu A. T. esitas 24.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 855 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu A. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Kannatanu I. A. esitas 01.06.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 18 994,17 eurot, mille palub VÕS §

§ 1045lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu I.

A. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS). Kannatanu S. P. esitas 13.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 1215,50 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS). Kannatanu N. S. esitas 11.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 8200 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu N. S. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). 7 1-26-4352 Kannatanu J. K. esitas 12.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu summas 15820 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda kannatanu J. K. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Ņikita Tkačenkole kuuluv ning Põhja Prefektuuri asitõendite laos asuv sülearvuti Asus Expertbook (S/N XXX) ja SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) koos ruuteriga MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX). Vastavalt kokkuleppele ja Ņikita Tkačenko nõusolekul konfiskeeritakse tsiviilhagide tagamiseks 27.02.2026 Ņikita Tkačenko kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 650 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kokkulepetes on täiendavalt märgitud, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada 28.02.2026 vaatluste käigus tehtud ning Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad Apple iPhone 12 Pro (IMEI1: XXX; IMEI2: XXX), sülearvuti Asus Expertbook (S/N XXX), SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) ja ruuteri MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX) koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele väärtusetu asjana: 38 Tele 2 SIM-kaardi ümbrist, 5 Elisa SIM-kaardi ümbrist, 41 Tele2 SIM-kaarti, 2 Elisa SIMkaarti; Elisa kõnekaardi ümbris koos kõnekaardiga; 8 Tele2 pakendis kõnekaarti ja 7 pakendis Elisa kõnekaarti. 26.06.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist, niisamuti taotles kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Süüdistatav avaldas, et nõustus vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt. MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-4352 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ņikita Tkačenko KarS § 213 lg 2 p 3, 4 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega. KrMS § 245 lg 1 p-de 10, 11 ja 12 kohaselt on konfiskeerimisele kuuluv vara, süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagid ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Samuti kohus nõustub kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Kadri Väling 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.