KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-130719 Tsiviilasi EBND EHITUS

§ 127

lg 1 ja § 128), (c) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4) ning (d) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause) (RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13).

1. TsÜS § 35 kohaselt on juhatuse liikmel juriidilise isiku suhtes nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustus. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske ning tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 06.05.2003, 3-2-1-45-03, p 21). Lojaalsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks peab juhatuse liige eelistama oma tegevuses juhatuse liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Juhatuse liige on kohustatud vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit.
2. Kohus leiab, et juhatuse liige rikub oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust muu hulgas ka juhul, kui ta teeb juriidilise isiku vara arvel alusetuid makseid, sh täidab kohustusi, mida juriidilisel isikul tegelikult ei ole. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme poolseks lepingu rikkumiseks võib pidada ka lepingu täitmist, kui lepingu eesmärgiks oli äriühingu varatuks muutmine (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 26). Riigikohtu praktika kohaselt rikub juhatuse liige lojaalsuskohustust muu hulgas siis, kui ta käitub huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu huvidega ja eelistab enda huve (RKTKo 29.05.2013, 321-40-13, p 27). Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu huve teise lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks ta samal ajal on, huvidele, võib seda pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks. 5
3. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei kasutanud liisitud sõidukit hageja huvides st, et ta rikkus juhatuse liikme kohustusi. Kohus leiab, et liisingulepingu ja selle lisadega (dtl 259-277) on tõendatud, et sõiduki liisingulepingu sõlmis hageja ning seetõttu tuli hagejal ka liisingukulud kanda. Kohus nõustub kostjaga, et ettevõtetes on tavapärane, et liisitud sõiduki tööülesanneteks kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et liisingumaksed 7504,30 euro ulatuses AB KREDITEX AS-ile olid alusetud. Seetõttu tuleb nimetatud ulatuses jätta hageja nõue rahuldamata.
4. Kostja tegi juhitavast ühingust väljamakseid EVERAN OÜ-le 63 850 euro ulatuses. Kohus leiab, et Everan OÜ arvega summas 1000 eurot ei ole võimalik tõendada väljamaksete põhjendatust 63 850 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud või selgitanud, milles seisnes Everan OÜ poolt hagejale tehtud projektijuhtimine. Seega ei ole kostja tõendanud, et väljamakse olid põhjendatud.
5. Kohus leiab, et kostja on hageja juhatuse liikmena ühingust EVERAN OÜ-le väljamaksete tegemisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Alternatiivselt märgib kohus, et juhul, kui põhjendatuks saab lugeda 1000 eurost väljamakset, siis ülejäänud ulatuses ei ole kostja tõendeid esitanud ja hageja nõutud ulatuses on hageja nõue terves ulatuses põhjendatud.
6. Kostja kandis 10.05.2012 – 10.05.2022 hagejale kuuluvalt pangakontolt EEXXX oma isiklikule pangakontole EEXXX ja/või EEXXX ja/või EEXXX kokku vähemalt 159 408,92 eurot, tegi tagasimakseid kokku summas 61 251, kuid jättis tagastamata ja/või üle andmata vähemalt summa 98 157,92 eurot.
7. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja ei ole tõendanud, et Everan Houses OÜ või kostja ja hageja vahel olid sõlmitud laenulepingud (dtl 280-285), mille alusel Everan Houses OÜ-l või kostjal oli õigus nõuda laenu tagastamist. Lepingud on allkirjastamata. Samuti ei nähtu, et hageja arvelduskontolt, et laenu oleks hagejale üldse tasutud või selle kasutamise eest oleks tasutud lepingujärgset intressi. Lisaks ei ole laenulepingust nr 2 (dtl 281) võimalik aru saada, millises summas on laenu antud, kuna laenulepingus on numbrite ja sõnadega märgitud summa erinevalt. Viidatud asjaolud kinnitavad, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega ja kohus jätab need TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata jätta. Seega ei ole kostja menetluses esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hageja rahalist kohustust kostja või Everan Houses OÜ ees, mis oleks andnud aluse hageja arvelduskontolt väljamaksete tegemiseks ning hageja nõue nimetatud ulatuses on põhjendatud.
8. Kostja maksis hageja kassast iseendale dividendidena välja 207 708,98 eurot.
9. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigus teha dividendi väljamakset, kuna puudub osanike otsus dividendidena 207 708,98 euro väljamaksmiseks. ÄS § 157 lg 4 järgi tekib osanikul dividendinõue osaühingu vastu üksnes juhul, kui osanikud on dividendi maksmise otsustanud. Kuna ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub kasumi jaotamine osanike ainupädevusse, siis saab osaühing teha oma kasumist väljamakseid ning sellele korreleeruvalt osaühingult saab nõuda tema kasumist väljamaksete tegemist üksnes ja ainult vastava osanike otsuse olemasolul. 29.

§ 127

lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu 6 hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja poolt ja enda või endaga seotud ühingutele väljamaksete tegemisega vähenes võlgniku vara, mistõttu tuleb see lugeda võlgniku kahjuks. 30. Vastavalt

§ 127

lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Võlgnikule tekkinud kahju on kostja poolt võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega endale või seotud ühingutele tehtud maksete vahetu tagajärg.

1. Osundatust tulenevalt on kõik ÄS § 187 lg 2 sätestatud kostja vastutuse eeldused täidetud ja hagejal on õigus esitada kostja vastu 50 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue.
2. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
3. Paragrahvi 460 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt laieneb kohtuotsuse õigusjõud lisaks algsetele menetlusosalistele ka nende õigusjärglasete suhtes. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Eriõigusjärgluse korral, st vaidlusaluse eseme võõrandamisel või selle valduse üleandmisel menetluse ajal on kohaldatav §
4. Selle kohaselt ei mõjuta menetluse ajal aset leidnud eriõigusjärglus vaidlusaluse eseme suhtes asja menetlemist, kusjuures algseks menetlusosaliseks olev õiguseellane jätkab menetluses poolena osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt võõrast asja. Sellisel juhul on loogiline, et § 460 näeb ette õiguseellase poolt vastavalt §-le 210 jätkatud menetluses tehtud lahendi kehtivuse eriõigusjärglase suhtes (

Kommenteeritud väljaanne § 460 komm 3.1.). Seega kehtib jõustunud kohtuotsus ka RJ INKASSO UÜ suhtes.

1. Menetluskulud 34.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. 34.
3. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt hagi ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1470 eurot. 34.
4. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks lepingulise esindaja kulu 34,5 töötunni osas summas 4530 eurot. Esindaja tunnitasu on 120 ja 140 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. 34.
5. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. 34.
6. Hageja on välja toonud toiminguna 08.2024 – kostja osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot - kokku 70 eurot. Kohus vähendab nimetatud tasu, sest 7 34.
7. 34.
8. 34.
9. 34.
10. TsMS § 484² järgi kuulub maksekäsu menetluse eest välja mõistmisele tasu 20 eurot. Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta Riigikohtu 17.04.2024 määrus 2-17-124505 (p 12)), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, asjas peetud kohtuistungite arvu, leiab, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 25 tunni ulatuses. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja taotletud ulatuses lepingulise esindaja kulude hüvitamine, kuna kohus jättis menetluses korduvalt hagi puuduste tõttu käiguta, samuti jäid rahuldamata hageja korduvad taotlused hagi tagamiseks ja taotlus hageja asendamiseks. Kostja ei pea hüvitama hageja esindaja kulusid, mis seonduvad hageja lepingulise esindaja töö puudustega. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas peab kohus põhjendatuks 120 eurot, mis vastab esindaja kvalifikatsioonile ja kohtupraktikale. Asjas ei nähtu, mis põhjusel tuleks hageja lepingulisele esindajale osade taotluses kirjeldatud toimingute eest, milles mh esinesid ka puudused, tasuma suuremat tunnitasu. Toodu tõttu on hageja põhjendatud kulud esindajale 3000 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 4490 eurot (1470+20+3000), mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik