) § 49 lg 1 pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 16.05.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega kontrollib kohus, kas võlgnik on täitnud
kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
8.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217², 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 9. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest ja usaldusisiku selgitustest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel olnud enamjaolt töötu, menetluse lõpus asus tööle Maxima Eesti AS-s. Võlausaldaja on heitnud võlgnikule ette, et viimane ei ole tegelenud aktiivselt tulutoovama tegevuse otsimisega. Võlgnik elas X, rahvastikuregistri andmete kohaselt kolis võlgnik 2025. aasta sügisel X linna. Arvestades Eesti majanduslikku seisu ning tööturul toimuvat, kus ka väiksema kvalifikatsiooninõudega töökohtadele kandideerib sadu kui mitte tuhandeid inimesi, on väikelinnades ning maapiirkondades tulutoovama tegevuse leidmine kohtu hinnangul oluliselt raskendatud. Samuti võib olla raskendatud töökoha leidmine, kui võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud enda haridustasemeks põhihariduse, mis võib samuti piirata kõrgema kvalifikatsiooniastmega 3 töökohtadele kandideerimist. Usaldusisiku selgituste kohaselt läbis võlgnik Töötukassa poolt võimaldatud koolituse. Kohus leiab, et ainuüksi koolituse läbimine ei ole tänapäeva tööturul eelduseks võimalustele koheselt tööle asumiseks. Täiendavalt on võlausaldajad heitnud võlgnikule ette, et nõuete rahuldamise määr menetluse kestel on olnud ebapiisav. Arvestades seadusest tulenevaid piiranguid sissetuleku arestimisele, ei ole arvestades võlgniku sissetulekuid ning ülalpeetavate arvu, tema sissetulek olnud arestitav. Kohus hindab positiivselt, et sellest hoolimata on võlgnik menetluse kestel näidanud üles huvi teha vabatahtlikult sissemakseid usaldusisiku kutsealasele kontole, et enda nõudeid parimas võimalikus määras rahuldada. Kohus leiab, et võlgnik on hoolimata keerulistest majanduslikest oludest näidanud üles kohusetundlikku suhtumist ning teinud kõik endast sõltuva, et võlausaldajate nõudeid võimaluste piires rahuldada. 10.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud usaldusisikut oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral. Kohtul ei ole teavet asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
11.
Kohtule nähtub, et võlgnik on teinud usaldusisiku kutsealasele kontole vabatahtlikult sissemakseid, isegi kui ta seda seaduse järgi ei olnud kohustatud tegema. Arvestades võlgniku kohustuste kogumahtu, võis juba menetluse käigus ette näha, et võlgnik ei ole oma sissetuleku juures objektiivselt võimeline kõiki kohustusi täies ulatuses täitma. Nagu ka kohus eelnevalt mainis, on võlgnik teinud kõik endast oleneva, et nõudeid parimas võimalikus määras rahuldada. 12. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
13.
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja seeläbi kohtule vajalikku teavet. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 14. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud
Võlgnik on kohtu hinnangul üritanud kohustustest vabastamise perioodi kestel teha võlausaldajate nõuete katteks makseid parimas võimalikus määras, andnud usaldusisikule teavet oma elu- ja töökohtadest ning esitanud aruandeid. 15. Kohtu hinnangul puuduvad
Ka ei tooks kohtu arvates soovitud eesmärki menetluse pikendamine. Arvestades võlgniku poolt esitatud teavet ning kohustuste suurust, ei oleks ka menetlust pikendades võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. 16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei 4 lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 17.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. J.J tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
) § 54 lg-te 1,3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu
§-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 22.
lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 1¹ sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 23. Usaldusisik on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Usaldusisiku tööarvestus on järgmine: võlgnikuga suhtlemine – 2 tundi; väljamaksete teostamine ja aruannete koostamine – 5 tundi. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletav tasu summas 620,20 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas usaldusisiku tehtud töö mahuga ja usaldusisiku kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab usaldusisiku tasuks 620,20 eurot, lisandub käibemaks 148,85 eurot, kokku 769,05 eurot. Usaldusisiku tasu summas 27,22 eurot (sh pangakulu 0,38 eurot) kaetakse kogutud eraldise arvelt. 24.
lg 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5 (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
MS § 183 lg 2 alusel usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista usaldusisiku tasu summas 742,21 eurot (sh käibemaks), kuivõrd 26,84 eurot (sh käibemaks) on kogutud eraldises arvestatud usaldusisiku tasu taotluseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.