Tsiviilasi nr 2-23-574 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-574 Tsiviilasi H.B (pankr

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (registrikood) 1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks H.B (pankrotis) pankrotimenetluses 1860 eurot, sh käibemaks 360 eurot, ja mõista pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096).
2. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 30.03.
3. a kohtu deposiitkontole kantud summa jääk 280 eurot.
4. Vabastada H.B (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded H.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus võib jätta uue võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.
5. Lõpetada H.B (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
6. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest H.B (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses.
7. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja võlausaldajatele.
8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja H.B määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. kohustustest vabastamise Edasikaebamise kord Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (pankrotiseaduse (

) § 164 lg-d 1 ja 2). Võlgniku kohustustest vabastamise osas võib määruse peale võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 49 lg 13). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 12.01.

1. a füüsilise isiku H.B maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas 14.06.
2. a määrusega välja H.B pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 30.06.
3. a. 20.11.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 21.12.
5. a määrusega. 08.06.
6. a esitas haldur kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja halduri tasu määramiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamiseks. Einar Vallandi palub vabastada teda pankrotihalduri kohustustest. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 08.06.
7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda H.B (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE
8. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Müügikõlblik vara koosnes xxxxxxx linnas, XXX asuvast korteriomandist (registriosa nr xxxxxx). Pankrotivarasse laekus 9 833,34 eurot, sealhulgas korteri müügihind 7 100 eurot, võlgniku pankrotiaegsest sissetulekust pankrotivarasse makstud 2 063,04 eurot ning enne pankroti väljakuulutamist seoses vara käsutuskeeluga võlgniku sissetulekust kinni peetud 670,30 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Pankrotivara hulka kuulus korteriomand (registriosa nr xxxxxx). Vastavalt

§-le 461 lg 1 ja lg 2 tuli massikohustusena täita pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud korteriühistu majandamiskulude nõue. Pankrotivara arvel on XXX korteriühistule tasutud

1. a juuni, juuli ja augusti eest arvestatud korteri majandamiskulu nõude rahuldamiseks 95,64 eurot. 2.
2. Tasutud pankrotimenetluse kulu: Vastavalt

§ 30

lg 4, § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatule on pankrotivarast TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile hüvitatud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt pankrotiavalduse menetluse kulu katteks kohtu deposiiti tasutud summa arvel 20.06.2023 kohtumääruse alusel Õigusbüroo Faktootum OÜ-le makstud usaldusisiku tasu 600 eurot ja käibemaks 120 eurot. Lisaks on pankrotivarast TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile tasutud Tartu Maakohtu 21.12.2023 määrusega pankrotivarast TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja mõistetud riigilõiv 420 eurot. Kasutamata deposiidi jäägi (280 eurot) kasutamise vajadust ei ole, selle saab kohtu deposiidist tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile. 2.5. Kavandatud pankrotimenetluse kulu: Edaspidi pankrotivara arvel tasutavaks pankrotimenetluse kuluks saab olema pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduv käibemaks.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2026. aastal 2838 eurot), millele lisandub käibemaks. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. H.B pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem, samas kestis see tavapärasest 3 kauem peamiselt seetõttu, et paralleelselt toimus kohustustest vabastamise menetlus. Mitmesugustel põhjustel, mille kirjeldamiseks on pankrotihaldur vajaduse korral avatud, kuid mida siin detailselt ei käsitle, tundus ses asjas optimaalse lahendusena koguda võlausaldajate nõuete katteks raha pankrotimenetluse raames. Kohtult taotletav töötasu katab Tartu ja xxxxxxx vahel sõitmise kulu. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 64 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 52 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1 500 eurot, millele vastavalt

§-le 65 lg 1 1 lisandub käibemaks 360 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust halduriga seotud menetlustes varem kohaldatud tasumääraga 80 - 100 eurot tund, ilmneb, et taotletav töötasu hõlmab 15 – 18,75 tasustatavat töötundi. H.B pankrotihalduri toiminguteks kindlasti ei kulunud vähem aega. Pelgalt võrdluse eesmärgil toob haldur esile, et 9 163,04 euro suuruselt pankrotivaralt

§ 651

lg 1 kohaselt arvestatud pankrotihalduri töötasu alammäär, mis vastavalt

§ 65

lg 11 sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaksu, on 2 438,87 eurot. Lisandub käibemaks 585,33 eurot. Ses asjas taotletav pankrotihalduri töötasu on seega 61,50% pankrotivara väärtuselt arvestatud tasu alammäärast. Halduri töötasu on esialgu arvestuslik kulu, mille saab pankrotivarast välja maksta vaid siis, kui kohus on määranud halduri tasu suuruse. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank raha 1860 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa edaspidi üle kanda Õigusbüroo Faktootum OÜ-le. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivarast tasuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks kokku 6 737,70 eurot. Sealhulgas on tasutud

§ 153lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärku kuuluva nõude rahuldamiseks 1 733,40 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Rahuldatud nõude summa XXX korteriühistu

§ 153

lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärku kuuluvate nõuete rahuldamiseks on tasutud 5004,30 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Rahuldatud nõude summa TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

§ 162lg 2 p 4) 4 Pankrotivara hulka kuulus kinnisasi (registriosa nr xxxxxx).

H.B pankrotimenetluses oli XXX korteriühistu nõue 1926 euro (korteri nr 4

1. aasta majandamiskulu summa) ulatuses tagatud seadusest tuleneva pandiõigusega: KrtS §
2. Korteriühistu pandiõigus

§ 153lg 2 ja lg 4:

§ 153

lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajad osaleksid kulude kandmises. Määruse p-des 18 ja 19 avaldas Riigikohus, et juhul kui pandieseme müügihind on suurem pandipidaja nõude summast, on pandipidaja eesõigusnõude ulatuse kindlaksmääramise, sealhulgas pandieseme müügist saadud pankrotivara ja muu pankrotivara proportsiooni arvutamise aluseks pandipidaja nõude suurus, mitte pandieseme müügihind. XXX korteriühistu pandiga tagatud nõude suurus (1 926 eurot) on 22,90% pankrotivara müügihinnast (7 100 eurot). Seega, pandipidaja eesõigusnõude arvel tuli rahuldada 22,90% pankrotimenetluse kulust, ent mitte rohkem kui 192,60 eurot. Kuna juba lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamise ajal oli kindel, et pandiga tagatud nõude arvel peab katma H.B pankrotimenetluse kulu seaduses sätestatud maksimumi ehk 192,60 euro ulatuses, oli lõplikus võlausaldajate nimekirjas XXX korteriühistu pandiga tagatud nõue arvatud 1 733,40 eurot ulatuses

§ 153

lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärku ning 192,60 euro suurune osa nõudest oli liidetud

§ 153lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärku kuuluva pandiga tagamata nõude summale.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur tegi menetluse läbiviimisel iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 5 1) Viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ning muudele isikutele. 2) Kontrollis pankrotimenetluses esitatud kuue nõudeavalduse tõendatust ja põhjendatust. Nõudeid puudutavad küsimused said jooksvalt vastused. Vaidlusi nõuete üle ei algatatud. 3) Pidas arvestust võlgniku sissetuleku ja sellest pankrotivara hulka kuuluva osa üle. Võlgnik ei ole kogu pankrotimenetluse kestel töötanud. Võlgniku kinnitusel ei võimalda tema tervise seisund enne vanaduspensionile jäämist enam tööle asuda. Elab xx vallalt üüritavas veevarustuse ja kanalisatsioonita, ahiküttega sotsiaalkorteris. Saab Sotsiaalkindlustusametilt puudega inimese sotsiaaltoetust ja Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Töövõimetoetusest arvati pankrotivara hulka 2 063,04 eurot. Haldur lisab ülevaate pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist laekunud võlgniku sissetulekust ja sellest, kui suur osa iga kuu sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka. Kuu Puudega inimese sotsiaaltoetus Töövõimetoetus Sissetulek kokku Sealhulgas arestitav sissetulek Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara juuli 2023 august 2023 sept 2023 okt 2023 nov 2023 dets 2023 jaan 2024 veebr 2024 märts 2024 aprill 2024 mai 2024 juuni 2024 juuli 2024 august 2024 sept 2024 okt 2024 nov 2024 dets 2024 jaan 2025 veebr 2025 märts 2025 aprill 2025 mai 2025 juuni 2025 juuli 2025 aug 2025 sept 2025 okt 2025 nov 2025 dets 2025 jaan 2026 veebr 2026 märts 2026 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 34,01 32,01 34,01 34,01 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 558 576,6 576,6 558 576,6 558 576,6 576,6 539,4 576,6 617,1 637,67 617,1 637,67 637,67 617,1 637,67 617,1 637,67 637,67 575,96 637,67 652,2 673,94 652,2 673,94 673,94 652,2 673,94 652,2 673,94 673,94 608,72 592,01 610,61 610,61 592,01 610,61 592,01 610,61 610,61 573,41 610,61 651,11 671,68 651,11 671,68 671,68 651,11 671,68 651,11 671,68 671,68 607,97 671,68 686,21 708,94 687,20 708,94 708,94 687,20 708,94 687,20 708,94 708,94 643,72 558,00 576,60 576,60 558,00 576,60 558,00 576,60 576,60 539,40 576,60 617,10 637,67 617,10 637,67 637,67 617,10 637,67 617,10 637,67 637,67 575,96 637,67 652,20 673,94 652,20 673,94 673,94 652,20 673,94 652,20 673,94 673,94 608,72 541,09 555,97 555,97 541,09 555,97 541,09 562,94 562,94 533,18 562,94 595,34 611,79 595,34 611,79 611,79 595,34 611,79 595,34 613,31 613,31 561,94 613,31 624,93 643,31 625,92 643,31 643,31 625,92 643,31 625,92 646,43 646,43 594,25 50,92 54,64 54,64 50,92 54,64 50,92 47,67 47,67 40,23 47,67 55,77 59,89 55,77 59,89 59,89 55,77 59,89 55,77 58,37 58,37 46,03 58,37 61,28 65,63 61,28 65,63 65,63 61,28 65,63 61,28 62,51 62,51 49,47 6 aprill 2026 mai 2026 juuni 2026 KOKKU: Keskmine: 35,00 35,00 35,00 1235,23 34,31 673,94 686,7 709,59 22512,44 625,35 708,94 721,70 744,59 23747,67 659,66 673,94 686,70 709,59 22512,44 625,35 646,43 656,64 674,95 21684,63 602,35 62,51 65,06 69,64 2063,04 57,31 Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikul on võimalik seda kontot vabalt käsutada, kuid pankrotihalduril on oma ülesannete täitmise tagamiseks konto paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara kogumiseks ja sellega arveldamiseks avasin AS-is Swedbank võlgnikule uue arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx. 3) Võlgnikule kuulunud korteriomandi (registriosa nr xxxxxx) müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavas, aadressil asuvas oksjonikeskkonnas läbi kaks avalikku elektroonilist oksjonit. Esimene oksjon, mille alghind oli 8 000 eurot, nurjus ostuhuviliste puudumise tõttu. Teisel oksjonil, mille alghind oli 6 500 eurot, osales kolm ostuhuvilist. Ülepakkumiste tulemusena tõusis korteriomandi hind 7 100 euroni. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Võlasumma Jaotis Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 3, 4 ja 5. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) Võlgnik hakkas laene kasutama 2018.

aastal. Algul kasutas ta laenatud raha korteriühistu ees tekkinud võlgade tasumiseks ja muuks tarbimiseks. Neljatoalise keskküttega korteri soetamine võis põhjalikuma analüüsita esmapilgul näida odava võimalusena (võlgnik soetas korteri 11.02.2016 hinnaga 20 eurot, 11.11.2014 oli sama korter müüdud hinnaga 1 euro). Korteri jooksvad ülalpidamiskulud ei olnud kooskõlas üksi elava, halveneva tervise ja väheneva sissetulekuga võlgniku vajaduste ja võimalustega. Võlgnik ei suutnud teha ümberkorraldusi, mis oleks viinud tema tulude ja kulude parema kooskõlani. Võib-olla võlgnik lootis, et tema võime teenida sissetulekut paraneb tulevikus. Nagu paljudel teistel maksejõuetuks muutunud isikutel, puudus ka võlgnikul realistlik plaan laenudega seotud kulu katmiseks ja laenude tagastamiseks. Võlgnik hakkas võtma uusi laene varasemate laenulepingute täitmiseks. Osaliselt tervise halvenemise tõttu, osaliselt Covid-19 pandeemia mõjul kahanes võlgniku võimalus teenida sissetulekut. Samal ajal sissetuleku vähenemisega kuhjusid eluasemega seotud kohustused ja muud võlad. 08.10.2020 kanti võlgnikule kuulunud korteriomandile kohtutäituri keelumärge. Võlgnik ei saanud korteriomandit ise müüa. Võlgade ümberkujundamise menetluse toimumise tõttu ei müünud seda ka kohtutäitur. Laenamine on kulukas ja seotud riskiga ka neil juhtudel, kui laenu kasutatakse investeeringuna käsitataval eesmärgil. Risk on eriti kõrge juhtudel, kui laenu arvel kaetakse igapäevase eluga seotud kulusid. Võlgniku poolt enesele võetud kulu ja risk ei olnud läbi mõeldud. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Halduri arvates ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Haldur arvab, et võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt

1. aastal.
2. xx menetlust puudutavad asjaolud Haldur esitab koos pankrotimenetluse lõpparuandega kohtule taotluse samaaegselt lõpetada pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selline lahendus eeldatavalt ei saa laialt levinud traditsiooniks, kuid erinevatel põhjustel ses asjas kujunesid asjaolud nii. Võlgnik on kogu pankrotimenetluse kestel panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamise heaks osa oma töövõimetoetusest ning lisaks sellele on pidanud leppima talle kuulunud eluaseme võõrandamisega. Võlgnik ei ole töötanud terviseprobleemide tõttu. Haldur ei ole kindel, et kohustustest vabastamist taotlev töövõimetuks tunnistatud isik peab töötama. Halduri arvates ei peaks liiga suurt tähendust omistama sellele, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on üsna suur osa jätkuvalt rahuldamata. H.B võlausaldajate nõuded põhinevad tarbijakrediidilepingutel, millest tulenevaid nõudeid käsitlesid nii pankrotihaldurid kui kohtud alles lähiminevikus erinevalt praegusest kohtupraktikast. Tarbijatele kergekäeliselt krediiti andnud isikud, sealhulgas H.B võlausaldajad, on praeguseks muudes menetlustes kindlasti juba tunda saanud riigi hukkamõistu riigi vaikival heakskiidul aastaid harrastatud laenupraktikale. Haldur usub, et ka H.B võlausaldajad mõistavad oma märkimisväärselt suurt rolli selles, et nende sõlmitud lepingutest tuleneva nõude harilik väärtus on märksa väiksem 8 nõude nimiväärtusest. Halduri hinnangul ei ole alust nõuda võlgnikult enamat kui ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel juba teinud. Haldur arvab, et oleks otstarbekas hoiduda ses asjas täiendavatest menetlustoimingutest ja on alust vabastada H.B tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. KOHTU SEISUKOHAD Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku ja tervisliku seisundi tõttu. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i

1. peatüki
2. jaos sätestatud alustel ja korras. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, 9 samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. H.B kohustustest vabastamise menetlus algatati 14.06.2023 (määrus jõustus 01.07.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud kolm aastat. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule nähtub asja materjalidest, et võlgnikul puudub töövõime. Võlgniku kinnitusel ei võimalda tema tervise seisund enne vanaduspensionile jäämist enam tööle asuda. Tal on põhiharidus. Võlgnik ei ole menetluse jooksul töötanud. Võlgnik elab xx vallalt üüritavas veevarustuse ja kanalisatsioonita, ahiküttega sotsiaalkorteris. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametilt puudega inimese sotsiaaltoetust ja Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Töövõimetoetusest arvati pankrotivara hulka 2 063,04 eurot. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust – võlgnikul on puuduv töövõime. Pankrotivara suuruseks moodustus 9833,34 eurot (korteri müügihind 7100 eurot + sissetulekust 2063,04 eurot + enne pankroti väljakuulutamist seoses vara käsutuskeeluga võlgniku sissetulekust kinnipeetud 670,30 eurot), mille arvel on võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud (halduri tasu koos käibemaksuga ja võlausaldaja kasuks väljamõistetud riigilõiv) ja rahuldada jaotise alusel võlausaldajate nõudeid kokku summas 6737,70 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada H.B (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded H.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus H.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur Einar Vallandi on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustustest H.B pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest H.B kohustusest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu

§ 651lõikes 1 nimetatud alammääras.

Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. 10

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (alates 01.04.2026 2838 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 1860 eurot, sh käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihaldur on 30.06.

1. a menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Haldur jääb ka pankrotimenetluse lõpetamisel selle taotluse juurde ja palub määrata tasu summas 1500 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1860 eurot, sh käibemaks 360 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 30.03.
2. a tasunud 1000 eurot, mille jääk pärast ajutise halduri tasu koos käibemaksuga väljamakset on 280 eurot. Lähtudes

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 on avaldaja poolt tasutud deposiit pankrotimenetluse kuluks, mis tuleks tasuda pankrotivara arvel. Deposiidi tagastamist on haldur kirjeldanud lõpparuande p-s 2.4., st deposiit on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile tagastatud. Kuna pankrotivara jätkub pankrotimenetluse kulude katmiseks, tuleb deposiidi jääk summas 280 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11