Obsah (12)

§ 113§ 189§ 116§ 217§ 218§ 214§ 77§ 220§ 223§ 188§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6437 Tsiv

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2024 kuni vastava põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud Bramasole OÜ kanda.
2. Välja mõista Bramasole OÜ-lt menetluskulu 1 401 eurot Foggicchio Verdendrea OÜ kasuks.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Bramasole OÜ-l tasuda Foggicchio Verdendrea OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja Ts

MS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1. Pooled sõlmisid 21.06.2023 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale jäämasina Maxima Ice Maker M-Ice 80 hinnaga 960 eurot. Hageja tasus müügihinna 21.06.2023 ning sai 2023.a. juunis ka jäämasina valduse. Kostja andis enne müügilepingu sõlmimist hagejale teada, et müügilepingu ese on heas töökorras ning olnud kasutuses vaid väga vähest aega, kuid juba 2023.a. augustis tekkisid sellel tehnilised probleemid, mis muutsid sihtotstarbelise kasutamise võimatuks. Tehnilise rikke tõttu ei jõudnud vesi masinasse, mistõttu ei olnud seda võimalik jää tegemiseks kasutada. Hageja teavitas kostjat koheselt ilmnenud puudusest ja palus kostjal puuduse kõrvaldada. Kostja tehnik vaatas asja üle ja andis hagejale teada, et katki on veelukk või plaat, mis olevat hõlmatud tootja garantiiga, mistõttu kostja tehnik ise müügilepingu eset parandama ei asunud. Hiljem andis kostja aga hagejale teada, et müügilepingu ese siiski tootja garantiiga hõlmatud ei ole ning kostja ise ei kavatse seda omal kulul parandada. Hageja toimetas müügilepingu eseme 21.08.2023 kostja lattu. Seoses asjaoluga, et kostja keeldus parandamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile 300 eurot. Hageja edastas kostjale 11.09.2023 taganemisavalduse, millega taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt ostuhinna tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist hiljemalt 15.09.
2. Kostja ostuhinda tagastanud ega kahju hüvitanud ei ole. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud ostuhinna 960 eurot, kahjuhüvitise 300 eurot, viivise 93,38 eurot ja alates 24.04.2024 kuni ostuhinna tagastamiseni ja kahju hüvitamiseni viivise

§ 113lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad

1. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja pöördus kostja poole uue jäämasina ostusooviga. Kuna uut masinat ei olnud pakkuda, pakkus kostja variandina kasutatud masinat, mis oli ca 2x soodsam uue hinnast. Nimetatud jäämasin oli ca aasta kasutuses olnud kostja omanikele kuuluvas veinibaaris ja töötas korralikult. Sellest informeeriti ka hagejat, et kuigi jäämasin töötab, siis seadmele garantiid ei anna ja ost toimub ostja riisikol. Hageja kasutas jäämasinat oma restoranis kõrgperioodil suvel 2 kuud ja teatas augusti lõpus (kui kõrgperiood läbi), et jäämasin on katki ja soovib tagastada ja raha tagasi. Paar päeva hiljem tõi hageja jäämasina Tamec Trade OÜ lattu, mis on kostja omanikuga seotud teise ettevõtte ladu. Kostja pakkus eelnevalt võimalust lasta tehnikul üle vaadata, millele vastati, et tehnik juba käis ja pole võimalik parandada. Kostja poolt tehnik hageja juures ei käinud ja seadet üle ei vaadanud. Lepingu ese vastas müügilepingu tingimustele, sest hageja kasutas seda 2 kuud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
3. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 21.06.2023 suulise lepingu, millega kostja müüs hagejale jäämasina Maxima Ice Maker M-Ice 80 hinnaga 960 eurot, et hageja on kostjale ostuhinna tasunud ning et kostja andis müügilepingu eseme 2023.a. juunis hageja valdusesse. 5.

(võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2 6. 11.09.2023 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (dtl 13-16).

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 960 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega. Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 7.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 217

lg 1 I lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 8. Hageja leiab, et jäämasin ei vastanud lepingutingimustele, sest seda ei olnud tehnilise rikke tõttu võimalik sihtotstarbeliselt, so jää valmistamiseks, kasutada. Hageja esitas oma töötaja Yi seletuse (dtl 44), mille kohaselt tellis tema kostjalt jäämasina, et kasutada seda La Prima Pizza restoranis. Masinat sai kasutada vähem kui 2 kuud, sest 2023.a. augusti alguses läks jäämasin katki – vesi ei jõudnud masinasse ning sellega ei olnud enam võimalik jääd valmistada. Nähtuvalt sõnumivahetusest (dtl 35) kirjutas hageja 13.-14.08 kostjale, et vesi ei jõua masinasse; tehniku sõnul on rikkis sisemine veelukk või plaat. 9.

§ 218

lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 214

lg 2 kohaselt asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.

1. Kohus tegi 17.03.2026 hagejale ettepaneku oma väiteid täpsustada ning välja tuua, mis põhjusel rike tekkis, so miks veelukk või plaat katki läks, ning selgitas, et asjaolu, et see põhjus esines juba jäämasina hagejale üleandmise ajal 2023.a. juunis, tuleb tõendada hagejal. Hageja esitas remondimees Q seletuse (dtl 61), mille kohaselt tema teostas 2023.a. augustis jäämasina ülevaatuse; masinal oli tehniline rike, mille tõttu ei liikunud vesi masinasse, katki oli kas sisemine vee lukk või plaat; selline rike ei teki ühe päevaga, vaid pikema kasutamisperioodi jooksul ning selle tulemuseks on masina kasutamise võimatus. Võib suure kindlusega väita, et see probleem eksisteeris juba mitmeid kuid varem ja süvenes seejärel kuni lõpliku rikkiminekuni.
2. Kohus leiab, et nimetatud seletusest ei selgu, mis oli rikke tekkimise põhjus (nt tootmisdefekt, kahjustus seoses vale kasutamisega, tavapärane kulumine vms), seletuse kohaselt jäi ebaselgeks, milline masina osa üleüldse katki oli, kas vee lukk või plaat. Seetõttu ei tõenda Q seletus kohtu hinnangul, et masinal pidi olema juba selle hagejale üleandmise ajal 2023.a. juunis tekkinud selline kahjustus, mille tõttu muutus see kasutuskõlbmatuks. Seejuures ka pooled ei vaidle, et masin üleandmise ajal töötas ja hageja kasutas seda ca 1,5 kuud oma restoranis, so intensiivselt. 12.

§ 77

lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 13. Riigikohus on selgitanud, et müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega

§ 217lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.

Ka kasutatud asjade puhul tuleb 3 nende lepingutingimustele mittevastavust

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas korras, sõidab hästi“ ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue sõidukina (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 10.2-11).

1. Yi seletuse kohaselt andis hageja juhatuse liige W talle masina kohta teada, et masin on väga heas töökorras ning olnud kasutuses vaid väga vähest aega. See on kooskõlas esitatud sõnumivahetusega (dtl 27), millest nähtuvalt vastas W 17.06.2023 Yi küsimusele, et masin on olnud kasutuses väga vähest aega. Kohus leiab, et ka vähekasutatud jäämasina ostmisel ei ole mõistlikult ootuspärane, et see lakkab täielikult töötamast juba 1,5 kuu pärast, isegi kui masinat kasutatakse intensiivselt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et jäämasin ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga, mistõttu on kostja lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega müügilepingut rikkunud. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest.
2. Tulenevalt

§ 220

lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 220

lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Yi seletuse kohaselt läks jäämasin katki 2023.a. augusti alguses. Nähtuvalt sõnumivahetusest (al dtl 35) kirjutas hageja kostjale 13.08, et vesi ei jõua masinasse ja jääd ei ole; 14.08, et mehaanik käis kohal ja ütles, et kas sisemine veelukk või plaat. Hageja teatas seega mittevastavusest viivitamata ning ka kirjeldas seda piisavalt. 16.

§ 223

lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tulenevalt

§ 223

lg 3 ja lg 1 p 5 võib ostja taganeda müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et lepingutingimustele mittevastavus oli oluline, kuna asja ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Nähtuvalt sõnumivahetusest vastas kostja hagejale alguses, et ta küsib tarnijalt, kas läheb garantii alla (dtl 36), 21.08 kirjutas kostja hagejale, et sai vastuse, et seade enam garantii alla ei lähe ning kuna hageja kasutas seda probleemivabalt 2 kuud, siis kostja endal rohkem vastutust ei näe ja masinat tagasi ei võta; soovi korral võib hageja tehnik tellida kostja kaudu varuosa (dtl 39, 40). Kuivõrd kostja keeldus 21.08.2023 asja lepingutingimustele vastavusse viimisest, siis oli hagejal 11.09.2023 tekkinud õigus müügilepingust taganemiseks. 17.

§ 188lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja tõi välja, et ta edastas taganemisavalduse kostjale 11.09.2023 nii posti kui e-posti teel ning pooled ei vaidle, et kostja sai selle kätte.

1. Kohus asub seisukohale, et 21.06.2023 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega 11.09.2023, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasutud ostuhinna 960 eurot

§ 189lg 1 alusel.

20.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 4 21. Nähtuvalt esitatust pöördus hageja taganemisavalduse koostamiseks advokaadibüroo poole, millega seoses tekkis kulu 300 eurot (arve dtl 11). Kohus mõistab kostjalt

§ 115lg 1 alusel hageja kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot.

22.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 23. Nähtuvalt taganemisavaldusest (dtl 13-16) nõudis hageja kostjalt ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist hiljemalt 15.09.2023. Hageja on arvestanud viivist ostuhinna ja kahjuhüvitise summalt (kokku 1260 eurot)

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 93,38 eurot perioodi 16.09.2023 kuni 23.04.2024 eest vastavalt järgmisele arvestusele: periood 16.09.2023 31.12.2023 kokku 107 päeva* 0.414247 eurot päevas; periood 01.01.2024 – 23.04.2024 kokku 114 päeva* 0.430328 eurot päevas. 24. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113lg 1 alusel 93,38 eurot.

Samuti rahuldab kohus hagi osas, milles hageja on taotlenud nii tagastamata ostuhinnalt kui kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist alates 24.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

§ 113lg 1 II lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud 25. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2. Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 315 eurot ja lepingulisele esindajale 1 086 eurot, so kokku 1 401 eurot.
3. Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 315 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud kogukuluga 1 086 eurot (kokku 7 tundi) hinnaga 150 eurot tunnis ilma km-ta ning alates 28.07.2025 summa koos käibemaksuga, so tunnitasuga 186 eurot: - hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 4 tundi; kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine 2 tundi; - 31.03.2026 arvamuse ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.
4. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, tunnitasu vastab keskmisele sarnase kvalifikatsiooniga esindaja tasule.
5. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 401 eurot.
6. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5
7. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6