← Eesti

2-23-11202/46

Obsah (15)§ 108§ 101§ 117§ 188§ 233§ 189§ 190§ 128§ 208§ 110§ 3§ 116§ 186§ 197§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11202 Tsiviilasi xxxxxxxxxxxxx hagi xxx-

) § 120 lg 1 kohaselt võinuks kostja ostuhinna hoiustada. 1.4 Hagejal ei olnud lepingu järgi seadmete paigaldamise ega seadistamise kohustust. Kostja sai enne seadme müügitehingu sõlmimist seadmetega tutvuda ja veenduda ostueseme komplektsuses. Hageja lisas tõendina kostja äripartneri NPK Nord OÜ poolt (kes aktiivselt tegutses kostja huvides antud tehingus) tellitud hindamisakti, mille kohaselt oli kostjale üleantud seadmed komplekssed ja seadme turuväärtus 180 000 eurot + käibemaks ning see hind ei sisaldanud paigaldust ega seadistust. Hageja ei ole soovinud kostjaga kokku leppida, et ta müüdud seadmed tasuta paigaldab. 1.5 Kostja väide, et seadmete täielik töökord tuvastati alles neli päeva enne akti allkirjastamist on alusetu ning ka vastuolus lepingu p-ga 2.5, kus kostja kinnitas, et ostja seaduslik esindaja on seadme koosseisus oleva briketipressi üle vaadanud, saanud veenduda selle töökorras olekus ning ostjal puuduvad pretensioonid müüja vastu. Paigaldusjuhendeid jms ei pidanudki hageja kostjale lepingu järgi üle andma, sest tegemist oli kasutatud seadmega ning kostja pidi ise teadma, mida ta ostab ja kuidas seda kasutab. 1.6 Kostja on juhtinud tähelepanu sellele, et vaidlusalust lepingut ei saa tühistada, vaid sellest saab taganeda. Hageja nõustub kostja käsitlusega ja asub seisukohale, et õiguslikus mõttes on eelpool käsitletud avaldusega hageja 23. juulil 2023 müügilepingust taganenud. Müügilepingust taganemist võib teha mistahes viisil, sest seadus ei näe tehingust taganemisele ette konkreetseid vormi- ega ka sisunõudeid. Oluline on väljendada vaid selget tahet vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest. Järelikult võis hageja taganemisavalduse esitada ka selles nn tühistamisavalduses ning kostja oma muudes avaldustes. Hageja on kostja tahteavalduse kätte saanud, samuti on kostja hageja tahteavalduse kätte saanud. Kostjal ei ole jäänud kahtlust, et hageja soovis kostjaga lepingusuhte lõpetada, seega kostja pidi aru saama, et hageja on müügilepingust taganenud. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et pooled on vastastikku müügilepingust taganenud. 3 2-23-11202 Asjaõigusnõue 1.7 Hageja esitab kostja vastu seadme hagejale tagastamise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel põhjusel, et kostja on võlgnevuses seadme ostuhinna tasumisega. Kostjal on AÕS § 83 lõikest 1 tulenevalt kohustus tõendada, et tal on õigus asja vallata, sh seda, et ta on enda lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Seadme valdust ei ole hagejal, kes on seadme valduse andnud kostjale üle. Seade asub hagi tagamise määruse alusel ajutiselt kohtutäituri hoiul, kes sõltuvalt kohtulahendist on kohustatud andma asja valduse üle hagejale või kostjale. AÕS § 39 lg 2 kohaselt mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Seega ei ole kostja valdus asjale lõppenud, see on hagi tagamise määruse toimel vaid ajutiselt takistatud. Hagi rahuldades saab kohus kostja valduse lõpetada. Alternatiivne võlgnevuse ja viivise nõue 1.8 Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kostjaga sõlmitud seadme müügilepingut kehtivalt üles öelnud, on seadme ostu-müügi leping kehtiv ning hageja saab nõuda kostjalt vaid selle täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja arvates on rahaline nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates

  1. juulist 2023, millest alates ta nõuab kostjalt ka kokkulepitud viivist 0,1% päevas, iga maksega viivitatud päeva eest. Tasaarvestuse vastuväide 1.9 Kostja esitas vastuhagis nõude lepingu taganemisest tuleneva ettemaksu 10 000 eurot tagastamiseks (käibemaksu on kostja tagasi arvestanud, st maha lahutanud). Hageja esitas
  2. juunil 2025 sellele nõudele tasaarvestuse vastuväite järgmiselt.  Kuivõrd kostja ei täitnud ostulepingut, palkas hageja
  3. juulil 2023 võla sissenõudmisega tegelema inkassofirma Securitatem Consult OÜ. Vastavalt kokkuleppele tuli inkassofirmale maksta tasu tema teenuste eest pärast seda kui töö eesmärk on saavutatud, st kas saadakse kätte võlg, tagasi seade või mõni muu tulemus, mis ei võimalda inkassofirmal asjaga edasi tegeleda. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ning hagi tagamise raames seade võeti hoiule, ei olnud hagejal enam inkassofirma teeneid vaja ning inkassofirma esitas
  4. augustil 2023 arve nr 2308017 xxxxxxxx-ile 4500 euro tasumiseks (ilma käibemaksuta). Arve sisaldas ühekordset tasu kõige selle eest, mida inkassofirma töötajad olid kohtumenetluseväliselt võla kättesaamiseks ning hagi tagamise täitemenetluse raames teinud. xxxxxxxx on hageja äripartner, kes poolte kokkuleppel tasus hageja inkassomenetluse kulude eest ning arve selgitus kinnitab selle seotust praeguse vaidlusasjaga. See, et arvel ei ole eraldi töötunni maksumust näidatud, ei muuda arvet ebaõigeks. Arvest tulenevalt märgitud tootmisliini lahti monteerimise ja äraviimisega inkassofirma ei olegi tegelenud.  Premier OÜ esitas hagejale arve nr 2310151 kostja soovitud pressi ühendamise, testimise (et kostja saaks veenduda korrasolekus), liini ühendamine kostja juures, teistkordse testimise, sõidukulud, transpordikulud, siis liini demontaaž ja transport koos mahalaadimisega Tartusse – kokku 4674 eurot ilma käibemaksuta.  Transportteenuse vahendamise eest tasus hageja Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta) arve N1431 alusel. Never OÜ ei osutanud ise transportteenust, vaid vahendas seda. Transportteenuse teostas Never OÜ tellimusel OÜ Hevetrans, kes esitas Never OÜ-le
  5. aprillil 2023 arve nr 1335, summale 900 eurot + käibemaks. Never OÜ kirjutas 100 euro 4 2-23-11202  suuruse vahendustasu juurde ja esitas arve omakorda hagejale. Arvel nr N1431 alusel tasuti veoteenuse eest xx xxxx ning arvel olev märge „xx-xxxxxxx“ oli transpordi tellimuse sisseandmise aegne teadmine, sest ostjal polnud sellel hetkel täpselt teada, millisele täpsele aadressile liin läheb. Never OÜ tellitud veosekindlustuspoliisil on märgitud õige marsruut. Hageja sõlmis
  6. augustil 2023 tähtajatu hoiulepingu Estiko investeeringute AS-ga selle kohta, et viimane võttis enda laos hoiule kogu antud tsiviilasjas hagi tagamise täitmisena kostjalt äravõetud seadmed. Hoiutasu suuruseks 17 eurot 26 senti päevas + käibemaks ning hoiutasu tuleb tasuda hoiustamise lõpetamisel hoidja esitatud arve alusel. Hagi tagati
  7. augustil 2023, mistõttu võlgneb hageja
  8. juuni 2025 seisuga ca 11 400 eurot (ilma käibemaksuta). Seega
  9. juuni 2025 seisuga on kostja süül kandnud hageja lepinguväliseid kulusid kokku ca 21 500 eurot Hagi tagamine
  10. Kohus tagas
  11. augustil 2023 hagi ning kohustas kostjat andma seadmed ja dokumentatsioon kohtutäiturile hoiule. Kohus
  12. augustil 2023 täiendas hagi tagamise määrust ja lubas kohtutäituril kasutada vajadusel jõudu kostja tootmishoonesse sisenemiseks ja võtta sealt hoiustamise eesmärgil kaasa seade. Kohus andis kohtutäiturile õiguse seade hoiule anda kolmandale isikule. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
  13. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Seadme töötamise kontroll toimus
  14. aasta juuli alguses nn kuivkäivitus ilma töötlemiseks vajaliku täite lisamiseta. Katsetamise juures viibisid poolte esindajad ja seadme seadistamisega tegelenud CMP Solution OÜ spetsialistid. Sel ajal tootmist ei toimunud 3.1 Kokkuleppe järgi oli hageja nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks arve väljastamine (lepingu p 4.1). Hageja väljastas
  15. aprillil 2023 kostjale 12 000 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks arve nr 150, mille tasumise tähtaeg oli
  16. aprill
  17. Kuivõrd seadet ei õnnestunud hagejast tingitud põhjustel arve tasumise tähtajaks seadistada, leppisid pooled kokku, et kostja tasub esialgu üksnes 10% müügihinnast. Selle tarvis väljastas hageja
  18. aprillil 2023 kostjale kreeditarve nr 153 arve nr 150 kohta summas 120 000 eurot ja arve nr 154 seadme esimese osamakse tasumiseks 12 000 eurot hiljemalt
  19. aprilliks
  20. Kostja on 12 000 eurot tasunud. 3.2 Hageja väljastas
  21. mail 2023 kostjale arve nr 155 seadme müügihinna teise osamakse (108 000 eurot) tasumiseks
  22. maiks
  23. Kuna aga arve tasumise tähtajaks polnud seadistamine endiselt lõpetatud, koostas hageja
  24. mail 2023 kostjale kreeditarve nr 157 arve nr 155 kohta summas 108 000 eurot, st täies ulatuses. Pooled leppisid kokku, et arve teise osamakse tasumiseks väljastatakse pärast seda, kui seade on töökorras. Seega pärast
  25. maid 2023 ei olnud ühtegi arvet, mis oleks olnud kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks. 3.3 Kostja allkirjastas seadme üleandmise-vastuvõtmise akti alles
  26. juulil 2023, sest hageja enda tegevuse tõttu seadme paigaldustööd venisid. Hageja on ise aktis märkinud, et seadme automaatika töökord tuvastati alles
  27. juulil
  28. Kostja volitatud esindaja M. S. loetles
  29. mail 2023 saadetud e-kirjas välja terve rea hagejast tingitud puudusi, mis takistasid paigaldustööde lõpuleviimist ja sellest tingituna üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: 1) puudus teave selle kohta, milline kilp millise aparaadi juurde käib; 2) kaasas ei olnud algselt lubatud monteerimiseks vajalikku paigaldusjuhendit koos demonteerimist kajastava videoklipiga; 5 2-23-11202 3) vaatamata algsele kokkuleppele hageja ei häälestanud ega seadistanud seadet; 4) puudusid seadme kinnitusvahendid; 5) osad seadme detailid olid transportimise käigus deformeerunud. 3.4 Hageja väljastas arve alles pärast kostja nõudmist
  30. augustil 2023 ehk kolm nädalat pärast hagiga kohtusse pöördumist. Juba järgmisel päeval demonteeris hageja kohtutäituri juuresolekul seadme ning see viidi kostjale teadmata kohta hoiule. Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt tasu seadme eest, mis ei ole enam kostja valduses ning mida kostja kasutada ei saanud. Hageja ei ole valmis tagastama seadme ettemaksu 12 000 eurot. Selge ei ole, milliseid nõudeid hageja tahab pärast seadme tagastamist tasaarvestada. 3.5 Hageja nõue seadme tagastamiseks lepingu ülesütlemise tõttu tuleb jätta rahuldamata, kuna ülesütlemine ei ole kehtiv. Üles saab öelda vaid kestvuslepingut. Hageja saanuks lepingust taganeda

§-s 116 sätestatud eelduste esinemisel ja korras või enne kohustuse sissenõutavaks muutumist üksnes

§ 117

lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel, s.t juhul, kui olnuks ilmne, et kostja paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatanuks, et ei kavatse lepingut täita. Sellist olukorda aga ei esinenud. 3.6 Hageja on kostjale ühemõtteliselt teatanud, et leping on erakorraliselt üles öeldud alates 23. juulist 2023. Hageja ei ole lepingust taganemise tahteavaldust kostjale siiani teinud (

§ 188lg 1).

Seetõttu ei saa hageja realiseerida

§ 233lg-s 2 sätestatud asja kostjalt kui ostjalt väljanõudmise õigust.

Isegi kui pidada hageja tahteavaldust lepingust taganemiseks, ei saaks tahteavaldust lugeda õiguslikke tagajärgi toovaks, sest hageja ei ole kostjale edastanud tasumiseks arvet. 3.7 Küll on aga hageja pidanud kostja 29. augusti 2023. a avaldust lepingust taganemise avalduseks, mis on kehtiv ja võimaldab kohtul kohaldada

§ 233lg-t 2.

Viimati viidatud säte võimaldab müüjal asja ostja valdusest välja nõuda vaid siis, kui ta on omandireservatsiooni kokkuleppimise aluseks olnud müügilepingust taganenud.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral peab kostja hagejale tagastama seadme (mille omandamise vastu kostja on hageja pahauskse käitumise tõttu huvi minetanud), siis hageja peab kostjale tagastama seadme eest tasutud ettemaksu. Kohtul tuleb hagi jätta rahuldamata. 3.8 Kostja arvates ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue lepingujärgse põhivõlgnevuse 108 000 euro väljamõistmiseks. Kostja teavitas

  1. augustil 2023 hagejat lepingust taganemisest hageja pahauskse käitumise tõttu, misjärel kostjal kadus huvi lepingu omapoolse täitmise vastu. Hagiavalduses on hageja esitanud alternatiivse nõude raames ka viivisenõude, millega nõutakse kostjalt hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2580 eurot ning jooksvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,1% iga põhivõla tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 4.3, millele hageja viivisenõude puhul tugineb, paikneb lepingu
  2. osas, mis reguleerib arveldamise korda poolte vahel. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi hageja väljastama kostjale seadme eest tasumiseks arve. Seega oleks võimalik rääkida makse tasumisega viivituses olemisest juhul, kui hageja on väljastanud kostjale arve, mille viimane on jätnud selles märgitud tasumise tähtajaks maksmata.
  3. juuli 2023 seisuga ei olnud ühtegi kehtivat hageja arvet, mille tasumisega olnuks kostja viivituses. KOSTJA VASTUHAGI
  4. Kostja esitas vastuhagi, milles nõuab hagejalt 10 000 euro tagastamist (koos intressi ja viivisega) lepingust tulenevalt ettemaksuna arve nr 154 alusel. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista 6 2-23-11202 varalise kahju hüvitis 25 808 eurot 25 senti kostjal kolmanda isiku ees tekkinud üüri tagatisraha, üüri ja kommunaalkulude hüvitamise tõttu. 4.1 Kostja tasus seadme ettemaksuna 12 000 eurot. Hageja on
  5. märtsi 2024 seisukohas pidanud kehtivaks kostja tahteavaldust, mida hageja on sarnaselt kostjaga tõlgendanud lepingust taganemise avaldusena. Kostja esindaja kinnitas
  6. augusti 2023 e-kirjas, et hageja käitumise tõttu lepinguga edasi ei minda. Erimeelsus on selles, kas hageja
  7. juuli 2023 kirjalik tahteavaldus, milles teavitati kostjat lepingu erakorralisest ülesütlemisest, on kehtiv. Kostja peab hagejale tagastama seadme, mis ei ole
  8. augustist 2023 enam tema valduses. Kostja ei ole hageja tegevuse tõttu enam huvitatud seadme omandamisest. Kostjal ei ole vastuväiteid, kui seade antakse hagejale üle selle praeguses hoidmise kohas või muus kohas, mida hageja peab sobivaks ja võimalikuks. 4.2

§ 189

lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja selgitas eelistungil, et ta ei tagasta ettemaksu põhjusel, et tal on tekkinud kulu lepingu täitmisega seotud toimingutega. Kompromissläbirääkimiste käigus ei soostunud hageja avaldama, millised need väidetavalt tekkinud kulud olid, rääkimata kulude tekkimist ja kandmist tõendavate dokumentide esitamisest. Hageja ei ole esitanud kontrollitavaid ja tõendatud väiteid, mis õigustaksid ettemaksu tagastamata jätmist ning võimaldaksid jaatada vastastikuste nõuete tasaarvestamise. Samuti ei ole hageja viidanud ühelegi

§ 190

lg-s 1 loetletud aluse esinemisele, mis välistaks talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtuse hüvitamise. Varalise kahju hüvitamise nõue 4.3 Kostja rentis enda majandustegevuse jaoks ruumid, ning tal on hageja käitumise tõttu tekkinud varaline kahju ruumide üüri ja kommunaalkulude eest 25 808 eurot 25 senti. Hageja tõendas nõuet AVK Holding OÜ arvega nr

  1. AVK Holding OÜ ei nõua kostjalt arvete alusel tasutud käibemaksu hüvitamist, kuna on selle sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks on AVK Holding OÜ esitanud kostjale tõendina ka enda ja Championgroup OÜ vahel kirjalikult sõlmitud äriruumi üürilepingu, mis on dateeritud
  2. märtsil 2023 ja allkirjastatud digitaalselt
  3. märtsil
  4. Üürileping sõlmiti
  5. märtsini 2026 ning lepingu esemeteks olid üürileandjale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kuuluval kinnistul aadressidel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx paiknevad hooned, mida võis anda allüürile ja mis olid mõeldud kasutamiseks kontori, lao ja tootmishoonena. 4.4 Üürilepingus lepiti kokku, et kostja hakkab üüritavas tootmishoones aadressil xxxxxxxxxxxx tegelema põhubriketi tootmisega, milleks kasutatakse hagejalt ostetavat seadet. AVK Holding OÜ pidi tasuma üürilepingust tulenevad rahalised kohustused ning hooneid kasutama hakkava kostja kohustus tootmisest teenitava kasumi arvelt hoonete üürimisega kaasnenud kulud AVK Holding OÜ-le hüvitama ja lisaks n-ö vahendustasu maksma. Seadme seadistamine venis planeeritud kauemaks ja enne, kui sellega jõuti tootmist alustada, viis kostja selle kohtutäituri osalusel tootmishoonest minema. Hageja väljastas kostjale seadme eest tasumiseks arve alles
  6. augustil
  7. Kostjal on AVK Holding OÜ ees rahaline kohustus 25 808 eurot 25 senti, mis on vaadeldav otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 tähenduses.

Hageja tasaarvestuse kohta 4.5 Securitatem Consult OÜ poolt esitatud arvel märgitud mahus teenuse osutamine ei ole tõendatud. Hageja ei ole selgitanud, mida veeti xxxxxxxxxxxxxxx. Seadmeid ei toodud xxxxxxx, vaid xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas aadressil xxxx asuvasse tootmishoonesse. Sellist nõuet ei 7 2-23-11202 saa hageja nõuda kostjalt varalise kahjuna ja oma nõuet kas kohtumenetluses või selle väliselt kostja rahalise nõudega tasaarvestada. 4.6 Hageja on selgitanud seoses seadmete hoiustamisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt, et seadmeid on

  1. juuni 2025 seisuga hoiustatud 660 päeva. Kostja hinnangul on tegemist koormavama viisiga, kui hagi tagamiseks vajalik oleks olnud (seadmete pitseerimine kohtutäituri poolt kostja valduses), mistõttu pidi hageja arvestama, et hoiustamisega seotud täiendavad kulud võivad jääda hageja kanda ja võimalus nende tasaarveldamiseks mistahes nõuetega puudub. 4.7 Hagejal puudub mistahes alus hagi rahuldamata jätmisel tasaarveldada hageja nimetatud rahasumma enda nõudena kostja rahalise nõudega. Hageja enda kantud kulud, sealjuures hagi tagamisega seotud kulud, jäävad hageja kanda ning tasaarvelduse võimalus puudub. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUHAGILE
  2. Hageja vastus kostja vastuhagile on põhineb samadel väidetel, mis hageja kohtuotsuse p-s 1.9 kajastatud tasaarvestuse vastuväide, mistõttu kohus neid siin üle kordama ei hakka. Lühidalt on hageja väidete järgi talle tekkinud kostja tegevuse tulemusel järgmine kulu: Securitatem Consult OÜ arve 4500 eurot; Premier OÜ arve 4674 eurot (ilma käibemaksuta); Never OÜ arve 1000 eurot (ilma käibemaksuta) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tasutav hoiukulu. 5.1 Kostja intressinõue ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole esitanud selgelt sõnastatud intressinõuet ega määratlenud selle aluseks olevaid asjaolusid viisil, mis võimaldaks nõuet sisuliselt hinnata. 5.2 Samuti vaidleb hageja vastu kostja kahjunõudele. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et talle tekkinud kulud oleksid põhjustatud hageja lepingurikkumisest. Müügilepingu kohaselt oli hageja kohustuseks seade pärast ettemaksu tasumist kostja asukohta toimetada. Lepingust ei tulenenud hagejale kohustust seadet paigaldada, seadistada ega tagada tootmise alustamist. Samuti ei olnud hageja kohustatud arvestama kostja äriplaanide või kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega. Seetõttu ei saa kostja poolt kantud üüri- ja muud tegevuskulud olla hageja vastutada. Kostjal ei olnud tegelikult lepingu sõlmimise ajal teadmist, kust ta saab raha seadme väljaostuks. Kostja pidi lepingu sõlmimisel arvestama sellega, et kuivõrd tal ostutehinguks vajalikku raha ei ole, siis temalt võetakse seade käest ära. HAGEJA VIIMASED SEISUKOHAD
  3. Kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud ning kostjat ei saa seetõttu kohustada seadet hagejale tagastama, on hageja esitanud alternatiivse nõude müügilepingu järgse põhivõlgnevuse 108 000 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks. xx lisandub viivis 2580 eurot ning jooksev viivis. 6.1 Hageja on sisuliselt müügilepingust
  4. juulil 2023 taganenud, sest muul viisil ei ole võimalik tema tahteavaldust mõista ega tõlgendada. Kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud ning sellest ka õigesti aru saanud, sest ta märkis, et lepingu ülesütlemine oli antud juhul vale õiguskaitse meede. Kuivõrd hageja nõudis tahtevalduses seadme tagastamist, ei saanud kostjal olla mingit kahtlust, et hageja soovis kostjaga lepingusuhte lõpetada ning hageja on müügilepingust taganenud, st ta ei oota enam kostjalt lepingu järgse ostuhinna tasumist. 6.2 Hageja esitas
  5. oktoobril 2024 tasaarvestusliku vastuväite ning tõi välja, et ta on lepinguväliselt kandnud kostja süül täiendavaid kulutusi enam kui 10 763 euro eest ning kuivõrd seade on jätkuvalt 8 2-23-11202 hoiul, ei ole kulude lõplik suurus veel selgunud. Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, ei oleks talle tekkinud sellist kahju, mida ta üritab hageja süüks ajada. Kuna kostjal tehingu katteks piisavalt raha ei olnud, siis ei ole see hageja süü, et kostja äriplaanist asja ei saanud. 6.3 Hageja palub kohtul hagi rahuldada. Juhul kui kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, siis palub hageja jätta hagi tagamine jõusse senikauaks kui kostja on kogu kohtuotsusega väljamõistetud summad hagejale tasunud. KOSTJA VIIMASED SEISUKOHAD
  6. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohad järgmised:  Lepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kehtiv, sest lepingu olemust arvestades tulnuks lepingu ülesütlemise asemel sellest taganeda ehk hageja pidanuks kasutama teist õiguskaitsevahendit. Kostja müügihinna tasumise kohustus ei olnud ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks hageja kehtiva arve puudumise tõttu.  Hageja alternatiivset nõuet lepingujärgse põhivõlgnevuse väljamõistmiseks ei saa rahuldada, sest kostja teavitas hagejat
  7. augustil 2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis müügilepingust taganemisest hageja pahauskse käitumise tõttu, millest tingituna kadus kostja huvi lepingu omapoolse täitmise vastu, ning müügilepingust taganemisega muutus lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.  Olukorras, kus hageja on hagimenetluses pidanud kehtivaks kostja lepingust taganemise avaldust, peab kostja

§ 189

lg-st 1 tulenevalt tagastama hagejale seadmed, samas kui hageja peab kostjale tagastama lepingu eseme eest tasutud ettemaksu 10 000 eurot.  Kostjal on õigus nõuda hageja pahausksest käitumisest tingitud 25 808 euro 25 sendi suuruse varalise kahju hüvitamist, sest AVK Holding OÜ nõuab temalt rahalist hüvitist kostja majandustegevuse jaoks üüritud ruumide kasutamise eest tasutud üüri ja kommunaalkulude näol. 7.1 Hageja ei ole tõendanud, et ta on hüvitanud AS Estikole arvel nr 2308017 märgitud summa. Securitatem Consult OÜ

  1. augusti
  2. a arvel nr 2308017 on märgitud teenuse kirjelduses mh osalemine tsiviilasjas nr 2-23-
  3. Kostja leiab, et olukorras, et need on menetluskulud, mida ei saa nõuda menetluse väliselt varalise kahjuna. Samuti on põhjendatud väita, et arvel esitatud mahus ei ole hagejale õigusabi osutatud, sest tõendina esitatud Securitatem Consult OÜ juhatuse liikme M. R. koostatud lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus oli nii grammatiliselt kui õiguslikult vigadega ning esindaja on viibinud veel vara hoiule võtmise juures. Seega ei ole arvel nr 2308017 märgitud mahus hagejale õigusteenust osutatud. 7.2 Kostjal puudub alus kahelda selles, et Premier OÜ esitatud arve nr 2310151 on seotud
  4. aprillil 2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks olnud seadmetega. Sellele vaatamata leiab kostja, et kohtul puudub alus arvestada arvel nr 2310151 märgitud teenuse hind maha vastuhagis nõutavalt 10 000 eurolt, mille kostja tasus müügilepingust tulenevalt ettemaksuna
  5. aprilli 2023 arve alusel. Hageja ei ole siiani esitanud tasaarvelduse avaldust poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. 7.3 Hageja märkis lakooniliselt, et transportteenuse vahendamise eest tasus ta Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr N1431 alusel. Hageja ei ole selgitanud, milles transportteenuse vahendamine seisnes ja miks sellise teenuse tellimine üldse vajalikuks osutus. Arvel on teenuse kirjelduse juures märgitud, et transport toimus marsruudil xx – xxxxxxx. Seadmed viidi aga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas aadressil xxxxxxxxxxxx asuvasse tootmishoonesse. Samuti ei tegele OÜ Neveri veoteenuse osutamise või vahendamisega. 9 2-23-11202 7.4 Seadmed võinuks jääda kohtumenetluse lõpuni ka kostja valdusesse ja kohtutäitur saanuks need kasutamise vältimiseks pitseerida. Põhjendatud ei ole väidetava hoiutasu hüvitamine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le. 7.5 Hageja on pidanud kostja
  6. augusti 2023 avaldust kehtivaks lepingust taganemise avalduseks. Seetõttu tuleb pooltevahelise müügilepingu alusel üleantu väljaandmisel ja hüvitamisel lähtuda

§-st 189 ja järgnevatest sätetest. Kostja peab hagejale tagastama seadmed (mille omandamise vastu kostja on huvi minetanud) ning hageja peab kostjale tagastama seadmete eest tasutud ettemaksu 10 000 eurot. 7.6 Kostja rõhutab, et juhul kui kohus käsitab hageja

  1. oktoobri 2024 menetlusdokumenti tasaarvestusavaldusena, tuleb arvesse võtta ka kostja
  2. aprilli 2025 seisukohtades esitatud vastuväiteid hageja kulude ja nõuete kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Hagi on esitatud

§ 189lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamiseks (dtl 85).

Kohus rahuldab hageja esmase nõude ja kohustab kostjat tagastama

  1. aprilli
  2. a müügilepingu objektiks oleva seadme.
  3. Kuivõrd hageja on esitanud alternatiivse nõude üksnes juhuks, kui põhinõuet ei rahuldata (TsMS § 370 lg 2), ei ole põhinõude rahuldamisel vajalik alternatiivset nõuet sisuliselt lahendada ega selle kohta resolutsioonis seisukohta võtta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus otsuses põhjendama sellise nõude rahuldamata jätmist, mida ta ei ole sisuliselt lahendanud seetõttu, et põhinõue on rahuldatud. Hageja määratud nõuete kontrollimise järjekord on kohtule siduv (RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 24).
  4. Kohus ei rahulda kostja vastuhagi.
  5. Kohtule esitatust nähtub, et pooled on sõlminud seadme omandireservatsiooniga müügilepingu.

§ 208

lg 1 defineerib müügilepingu mõiste, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 233

lg 1 näeb ette, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud (

§ 233lg 2).

  1. Pooled allkirjastasid müügilepingu
  2. aprillil
  3. Lepingu p 2 kohaselt müüs hageja kostjale põhu purustusliini Cormall ja briketipress CFN BP5500HD, s.h platvormkaal, big-bagi raam, 2 elektri kilpi (seade). Lepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et seadme omandiõigus läheb müüjat ostjale üle seadme müügihinna tasumisel (dtl 22).
  4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 10 000 eurot ning et kostjal on tasumata teine osa seadme ostuhinnast. Pooltel on põhimõtteline erimeelsus selles:  kas kostjal oli kohustus ilma talle eraldi arvet esitamata tasuda teine osa seadme ostuhinnast;  kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud;  millised on võimalikud lepingu tagasitäitmise nõuded teineteise vastu;  kas hageja tegevus on tekitanud kostjale kahju (vastuhagi nõue).
  5. Kohus võtab esmalt seisukoha selles, kas kostjal oli kohustus tasuda müügihind ka siis, kui hageja ei ole talle arvet esitanud (I), seejärel võtab kohus seisukoha, kas hageja on lepingust 10 2-23-11202 kehtivalt taganenud (II). Kohus lahendab lepingu tagasitäitmise nõuded

§ 189järgi (III) ja kohus hindab kostja esitatud vastuhagi (IV).

Kohus teeb seni lahendamata taotluste kohtu korralduse peatükis V ja lahendab menetluskuludega seonduva peatükis VI. I 15. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise (ja ka kohustuse sissenõutavuse) eelduseks ei ole üldjuhul arve esitamine (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18). Kohtupraktikas on märgitud, et nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 12). Arve esitamine on üldjuhul üksnes nõude vormistamine ning nõude olemasolu ega sissenõutavus ei sõltu pelgalt arve esitamisest. Lisaks võib lepingus kokku lepitud või seaduse järgi nõutava teate esitamata jätmine anda osal juhtudel aluse keelduda oma kohustuse täitmisest

§ 110

alusel (kuigi teises kontekstis RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p 14, siis RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18 järgi võib see olla asjakohane ka arve esitamata jätmisel). Käesoleval juhul on arve esitamises kokku lepitud.

  1. Müügilepingus on kokku lepitud, et müüja esitab arve maksetähtajaga 12 aprill 2023 (lepingu p 4.1) ning, et ostja tasub müügihinna täies mahus ettemaksuna ülekandega müüja arvel näidatud kontole (lepingu p 4.2).
  2. juulil 2023 allkirjastatud vara üleandmise aktis leppisid pooled kokku, et omandiõigus varale läheb müüjalt ostjale üle pärast müügisumma täielikku tasumist, tähtajaga hiljemalt
  3. juulil 2023 (dtl 25). Hageja on
  4. juuli 2023 teates märkinud enda arveldusarve numbri ja kohustanud kostjat 90 000 eurot üle kandma
  5. juuliks 2023 (dtl 39). Kohus on seisukohal, et kuigi müügilepingus on pooled kokku leppinud, et müüja esitab ostuhinna tasumiseks arve, ei vabasta arve esitamata jätmine ostjat lepingujärgsest kohustusest tasuda ostetu (praegusel juhul seadme) eest. Kohus põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt.
  6. Arve esitamisel võib olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata. Rahalise kohustuse täitmise kohustatud pool peaks tõendama, kas ja kuidas mõjutas arvete esitamata jätmine tema kohustuse täitmist (RKTKo 07.11.2005, 3-2-1-110-05, p 18). Riigikohtu eelviidatud lahend käib küll töövõtulepingust tuleneva vaidluse kohta, kuid on kohtu hinnangul kohane ka praeguses asjas. Vaatamata poolte kokkuleppele arve esitamise kohta, ei saa kostja edukalt keelduda ostetud seadme tasumisest. Lepingu tingimused, sh seadme hind ja ositi tasumine, olid kostjale teada. Kostja ei ole esile toonud, et tal oli muul alusel õigus omandireservatsiooniga kokku lepitud müügilepingu täitmisest keelduda.
  7. Õigusaktidest nähtuvalt võib kostja huvi arve saamiseks olla tingitud kohustusest kajastada tehing raamatupidamises ja arvestada tasutavast käibemaksust maha ostetud teenuse sisendkäibemaks. Muud huvi kostja esile ei toonud. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima. RPS § 7 lg 1 näeb ette, et raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 lubab arvata sisendkäibemaksu maha sama seaduse § s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § d 32 ja 33 näevad ette sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise võimaluse, sh nn otsearvestuse põhimõttel (§ 33 lg 1), ning § 29 lg d 7–9 käibemaksusummade korrigeerimise.
  8. Kostja on esile toonud, et
  9. augusti
  10. a e-kirjas märkis ta, et müügihinna jääk on võimalik tasuda
  11. septembril 2023, kuid arve on vajalik seetõttu, et mõlemad lepingupooled on käibemaksukohustuslased (dtl 116). Ka
  12. augustil 2023 on kostja soovinud arve väljastamist põhjusel, et hageja oli koostanud teise osamakse tasumiseks väljastatud arve kohta kreeditarve (dtl 117). Kostja selgitas, et hageja esitas soovitud arve alles pärast
  13. augustit
  14. Seda arvet ei tasunud kostja põhjusel, et järgmisel päeval hagi tagamise määruse alusel demonteeriti seade ja 11 2-23-11202 viidi kostja valdusest minema. Kostja esindaja teatas, et ei pea tehingu lõpuleviimist enam võimalikuks ning kostjal on tekkinud kulu, mis on esitatud nõudena vastuhagis.
  15. Hageja hinnangul on kostja seisukohad ses küsimuses vastuolulised. Kostja tõi esile, et hageja nõude sissenõutavuse eelduseks on arve väljastamine, kuid edasi märkis kostja, et tegelikult väljastas hageja kostjale mitu arvet, millele tegi ka kreeditarved. Hageja on seetõttu seisukohal, et ta on enda nõude eelduseks olevad arved väljastanud ning, et kreeditarvete esitamise põhjus oli hagejale asjatu käibemaksumaksukohustuse võtmine olukorras, kus oli selge, et kostja arvet ei tasu. Arvete väljastamist takistas kostja ise sellega, et otsis igasuguseid põhjendusi, et seadme üleandmise akt jätta allkirjastamata. Kostjal tekkis ostuhinna tasumise kohustus siiski lepingust.
  16. Kohus on eeltoodut arvesse võttes ühel nõul hagejaga selles, et kostjal tekkis seadme ostuhinna tasumise kohustus lepingust. Arve on raamatupidamisdokument, mis

§ 3kohaselt ei ole kohustuse tekkimise aluseks.

  1. Kostjal ei olnud õigust keelduda ostuhinna tasumisest ka põhjusel, et seadet ei saadud tema hinnangul õigeks ajaks tööle. Lepingust ei nähtu, et hageja oleks võtnud endale kohustuse seadmed kostja tegevuskohas paigaldada või seadistada. Vastupidi, lepingu punktist 5.3 nähtub, et seadme mahalaadimise oma asukohas pidi korraldama ostja omal kulul. Lepingu punktide 5.4 ja 5.5 kohaselt saatis müüja seadme komplektsuse kontrollimiseks ostja asukohta oma esindaja, kusjuures seadme komplektsuse kontrollimise kohustus lasus ostjal.
  2. Seetõttu ei anna leping alust järeldada, et hageja kohustuste hulka kuulus tootmisliini ülespanek või seadme töökorda seadmine kostja tegevuskohas. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid sellises kohustuses eraldi kokku leppinud.
  3. Lisaks nähtub toimikus olevast
  4. juuli 2023 hindamisaktist nr 11725-2023, mis koostati kostja äripartneri NPK Nord OÜ poolt (kes aktiivselt tegutses kostja huvides antud tehingus) tellitud hindamisaktist (
  5. juulist 2023 nr 11725 – 2023), et kostjale üle antud seadmete kompleks oli komplektne ning selle hinnanguline väärtus oli 180 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Hindamisaktis on märgitud, et nimetatud väärtus ei hõlma seadmete paigaldamist ega seadistamist (tl-d 129–130). See asjaolu toetab samuti järeldust, et paigaldus ja seadistamine ei olnud müügitehingu esemeks. Sellise kokkuleppe kohta, et hageja paigaldab kostja pinnal seadmed tasuta, kohtule tõendeid esitatud ei ole.
  6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et ostuhinna tasumata jätmine oli põhjustatud hagejapoolsest lepingurikkumisest. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud õigus ostuhinna tasumisest keelduda põhjusel, et hageja ei paigaldanud või seadistanud seadmeid kostja tegevuskohas. Seega on õige hageja osundus, et kui kostja soovis ostetud seadmetega tootma hakata, siis pidi tal endal olema vajalik know-how, kuidas seade paigaldada, sellega toota ja seadmeid õigesti hooldada. II
  7. Omandireservatsiooniga asja võib seaduse kohaselt ostjalt välja nõuda üksnes juhul, kui müüja on omandireservatsiooni tekkimise aluseks olnud müügilepingust taganenud. Lepingust taganemine on eelkõige võimalik ostjapoolse olulise lepingurikkumise puhul, üldjuhul üksnes siis, kui ostja rikub müügihinna tasumise kohustust (vt

§ 233komm p 3.2.1).

Lepingust taganemise alus võib tuleneda nii lepingust kui seadusest (vt § 116), viimasel juhul on lepingust taganemise eeldusena üldjuhul vajalik ostjale ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine (vt § 116 lg 2 p 5). Juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (

§ 188lg 2).

Lepingust taganemisele järgneb selle tagasitäitmine.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel 12 2-23-11202 üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega pärast müügilepingust taganemist tekib müüjal õigus nõuda asja tagastamist vastavalt §-le 189 jj. (

§ 233komm p 3.3).

27. Siinkohal on oluline märkida, et kostja kinnitas ise 11. juulil 2023 allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise aktis järgmist (dtl 25): • kaup on tarnitud tema valdusesse 17. aprillil 2023 ja 20. aprillil 2023; • seadme liin on kompleksne, kasutuskõlblik ja vastab pakutule; • seadme automaatika täielik töökord on tuvastatud 7. juulil 2023; • omandiõigus varale läheb müüjalt ostjale üle pärast müügisumma täielikku tasumist hiljemalt 11. juulil 2023. Hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 28. Kostja vastupidise seisukohaga kohus ei nõustu. Kostja on määranud hageja lepingust taganemise teate sisu vaid läbi selle, mida hageja on grammatiliselt väljendanud ning jätnud tähelepanuta teate sisu ja hageja soovi. 12. juulil 2023 on hageja esitanud kostjale kokkuleppe erakorralise ülesütlemise teate ning kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramiseks (dtl 39). Nimetatud teate sõnastus on järgmine: „Käesolevaga teavitame, vastavalt xx on xxxxxxxxxxxxx (registrikood

  1. x)ning xxx-xx OÜ (registrikood
  2. y)vahel 05.04.2023 sõlmitud ostu-müügilepingu (edaspidi leping) erakorraliselt üles öeldud alates 23.07.2023 seoses kokkuleppe mittetäitmisega xxx-xx OÜ poolt. Vastavalt xx anname teile täiendava tähtaja käesoleva lepingu täitmiseks ning täielikuks tasumiseks hiljemalt 22.07.2023-ks kuupäevaks xxxxxxxxxxxxx arveldusarvele IBAN: xx. Tasumisele kuulub summa 90 000.- eurot. Vastavalt lepingule läheb seadmete omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle peale müügihinna tasumist, mistõttu keelame seadmete kasutamise kuni lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täieliku täitmist. So kuni pole laekunud xxxxxxxxxxxxx arveldusarvele tasumisele kuuluv summa. Kogu võlgnevuse tasumise õigeaegsel mittetäitmisel jätab xxxxxxxxx endale õiguse kasutada kõiki õiguslike vahendeid kahju sissenõudmiseks ning seadmete tagasivõtmiseks, sh kohtulikult täies mahus alates 23.07.2023.“ 29. Selles teates on hageja selgelt välja toonud, et:  kostja ei ole müügilepingu eest täies ulatuses tasunud;  hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ja  kui kostja müügihinda ei tasu, soovib hageja seadet tagasi saada. 30. Hageja esitatud teatest nähtub üheselt, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks ning väljendas tahet lõpetada lepinguline suhe juhul, kui kostja oma maksekohustust ei täida. Teate sisust tervikuna saab mõistlik adressaat aru, et täiendava tähtaja tulemusteta möödumisel ei soovi hageja enam lepingu jätkumist ning nõuab seadme tagastamist. Seetõttu tuleb kõnealust teadet käsitada

§ 188

lg 1 mõttes taganemisavaldusena või vähemalt avaldusena, millest ilmneb üheselt hageja tahe lepingust taganeda täiendava tähtaja tulemusteta möödumisel. 31. Seega saab hageja esitatud teatest järeldada, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust, sest kostja ei täitnud ostetud seadme eest tasumise kohustust, so rikkus lepingut (

§ 116

lg 3) ning hageja andis täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks (

§ 116

lg 2 p 5).

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Ostuhinna tasumine on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus ning selle kohustuse täitmata jätmine kujutab endast olulist lepingurikkumist

§ 116lg-te 1 ja 3 tähenduses.

Ka pooled on lepingu punktis 8.3 kokku leppinud, et ostuhinna kokkulepitud tähtpäevaks tasumata jätmise korral on müüjal õigus lepingust taganeda. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai hageja vastavasisulise teate kätte. Seetõttu leiab kohus, et hageja taganes müügilepingust kehtivalt. 13 2-23-11202 32. Lepingust taganemise tõttu tugines hageja omandireservatsioonile ning nõudis kostjalt tagasi seadme, mille eest viimane ei olnud tasunud ning mille omandiõigus ei olnud kostjale üle läinud. Muul õiguslikul alusel ei saa hageja kostjalt ostetud kaupa tagasi nõuda. Eelnev kinnitab kohtu hinnangul seda, et kostja vastuväide, et hageja on lepingu üles öelnud ja mitte taganenud, on otsitud. Kostja pidi aru saama, et hageja taganeb lepingust just seetõttu, et kostja ei ole seadme ostuhinda tasunud ning ta soovib seadet tagasi. III 33.

§ 186p 5 kohaselt lepingust taganemisega võlasuhe lõpeb.

Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (

§ 188lg 2).

34. Hagi on esitatud

§ 189

lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva

§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 35. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (RKTKo 27.10.2021, 219-6689/47, p 12.1).

§ 197

lg 1 näeb ette tasaarvestuse kujundusõigusena, mille teostamise tulemus on tasaarvestuse poolte nõuete lõppemine kattuvas ulatuses.

  1. Pooled on menetluses väljendanud erimeelt selles osas, kuidas lepingu tagasitäitmine käima peaks. Kohus on kahel korral istungil pooltega arutanud võimalikke lahendusi lepingu tagasitäitmise osas, kuid pooled kokkuleppele saanud ei ole.
  2. veebruaril 2024 tegi kohus ettepaneku, et kostja tagastab seadme ning hageja maksab kostjale 12 000 eurot või muu summa läbirääkimiste käigus. Pooled kokkuleppele kohtu määratud tähtajaks ei saanud.
  3. märtsi 2025 eelistungil pakkus hageja välja lahenduse, et seade jääb hagejale ja kõik muud kulud poolte endi kanda. Kokkuleppele ei jõutud.
  4. Kostja on märkinud, et kui

§ 189

lg 1 alusel peab kostja hagejale tagastama seadme (mille omandamise vastu kostja on hageja pahauskse käitumise tõttu huvi minetanud), siis hageja peab kostjale tagastama seadme eest tasutud ettemaksu, mille suurus koos lisatud käibemaksuga oli 12 000 eurot ja millest tagastamisele kuulub 10 000 (ettemaksule lisatud käibemaksu 2000 eurot arvas kostja sisendkäibemaksuna maha ja sai riigilt tagasi) (dtl 202 ja 206). 38. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (

§ 186p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata.

Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.03.2024, 2-217518/93, p 18).

  1. Hageja on
  2. oktoobri 2024 menetlusdokumendis esile toonud, et kostja vastuhagis esitatud nõue lepingu taganemisest tuleneva ettemaksu 10 000 eurot tagastamiseks, on põhjendamatu. Hageja muud kulud on juba kokku 10 763 eurot. Seega on hageja esitanud tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse ajal. 14 2-23-11202 Hageja on
  3. juunil 2025 täpsustanud enda tasaarvestusavaldust ja kohus lähtub sellest (dtl 332333).
  4. Hagejale on tekkinud kohtueelsed menetluskulud 4500 eurot. Inkassofirma esitas 4500 euro (ilma käibemaksuta) saamiseks arve nr 2308017 xxxxxxxx-ile
  5. augustil 2023 (dtl 263). Arve selgitusse on märgitud järgmised teenused: juriidiline nõustamine, võlamenetlus ja täiemenetluse korraldamine ja osalemine tsiviilasjas 2-23-11202 (xxxxxxxxx vs xxxxxxxxx). xxxxxxxx on hageja äripartner, kes poolte kokkuleppel tasus hageja inkassomenetluse kulude eest. Kostja väidab, et selline kulu saaks olla sissenõutav kohtumenetluse kuluna. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktikas on levinud arusaam, et hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab

§ 128

lg 3 järgi ka mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad ja üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18; RKTKo 09.02.2011, 3- 2-1-138-10, p 29; RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

§ 128

lg 3 järgi on varaliseks kahjuks ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Kostja hinnangul on nimetatu kulu ülepaisutatud. 40.1 Hageja on

  1. juunil 2025 esitanud Securitatem Consult arve nr 2308017 lahti kirjutatuna, mille kohaselt on hagejat esindatud kokku 39 töötundi, töötunni maksumusega 115 eurot 38 senti (ilma käibemaksuta), kokku 4500 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 334). Hageja märgib, et arve sisaldas ühekordset tasu kõige selle eest, mida inkassofirma töötajad olid kohtumenetluse väliselt võla kättesaamiseks ning hagi tagamise täitemenetluse raames teinud. 40.2 Kohus nõustub, et kostja lepingurikkumise tõttu võis hagejal olla põhjendatud vajadus kasutada võla sissenõudmiseks ning seadme tagasisaamiseks professionaalset õigusabi. Sellest tulenevalt on põhimõtteliselt põhjendatud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine. 40.3 Samas peab hüvitamisele kuuluv kulu olema vajalik ja mõistlik. Hageja esitatud andmete kohaselt kulus inkassofirmal asja lahendamisele kokku 39 töötundi. Kohtule ei nähtu siiski, et vaidlus oleks olnud faktiliselt või õiguslikult keerukas. Tegemist oli omandireservatsiooniga müügilepingust tuleneva nõudega, mille keskmes oli ostuhinna tasumata jätmine ning seadme tagastamise nõue pärast lepingust taganemist. Asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud olid valdavalt dokumentaalselt tõendatavad ning puudus vajadus mahuka tõendikogumise või keeruka õigusliku analüüsi järele. 40.4 Samuti ei nähtu esitatud tööde kirjeldusest sellises mahus toiminguid, mis põhjendaksid ligi täisnädalale vastava tööaja kulutamist. Kohus arvestab, et mõistlikuks võib pidada aega, mis kulus võlgnikuga suhtlemiseks, nõuete koostamiseks ja edastamiseks, lepingu ning maksekohustuse analüüsimiseks, hagi ettevalmistamiseks vajalike materjalide koondamiseks ning hagi tagamise menetlusega seotud toiminguteks. Nende toimingute tegemiseks peab kohus käesoleva asja asjaoludel põhjendatuks ligikaudu 10 töötunni kulutamist. 40.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 39 töötunni ulatuses esitatud õigusabikulu ei ole tervikuna vajalik ega mõistlikult põhjendatud ning hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mis vastab 10 töötunnile, mistõttu on hageja tasaarvestuse nõue põhjendatud 1150 euro ulatuses.
  2. Premier OÜ esitas hagejale arve nr 2310151 seadme ühendamise, testimise (et ostja saaks veenduda korrasolekus), liini ühendamine kostja juures, taas testimine, sõidukulud, transpordikulud, siis liini demontaaž ja transport koos mahalaadimisega Tartusse - kokku 4674 eurot ilma käibemaksuta (dtl 261). Hageja on tasunud arve alusel 5608 eurot 80 senti
  3. oktoobril 2023 (dtl 262). Kohtu hinnangul on see vajalik ja põhjendatud kulu, mistõttu on hageja tasaarvestuse nõue selles ulatuses põhjendatud.
  4. Transportteenuse vahendamise eest tasus hageja Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta) arve N1431 alusel. Never OÜ ei osutanud ise transportteenust, vaid vahendas seda. 15 2-23-11202 Transportteenuse teostas Never OÜ tellimusel OÜ Hevetrans, kes esitas Never OÜ-le
  5. aprillil 2023 arve nr 1335, summale 900 eurot + käibemaks (dtl 338). Never OÜ kirjutas 100 euro suuruse vahendustasu juurde ja esitas arve omakorda hagejale. Arvel nr N1431 alusel tasuti veoteenuse eest xx xxxx ning arvel olev märge „xx-xxxxxxx“ oli transpordi tellimuse sisseandmise aegne teadmine, sest ostjal polnud sellel hetkel täpselt teada, millisele täpsele aadressile liin läheb. Never OÜ tellitud veosekindlustuspoliisil on märgitud õige marsruut (dtl 358). Transportteenuse vahendamise eest tasus hageja
  6. mail 2023 Never OÜ-le 1000 eurot (ilma käibemaksuta) arve N1431 alusel (dtl 264-265).
  7. Hageja sõlmis
  8. augustil 2023 tähtajatu hoiulepingu Estiko investeeringute AS-ga selle kohta, et viimane võttis enda laos hoiule kogu antud tsiviilasjas hagi tagamise täitmisena kostjalt äravõetud seadmed (dtl 336-337). Hoiutasu suuruseks 17 eurot 26 senti päevas + käibemaks ning hoiutasu tuleb tasuda hoiustamise lõpetamisel hoidja esitatud arve alusel. Hagi tagati
  9. augustil 2023, mistõttu võlgneb hageja
  10. juuni 2025 seisuga ca 11 400 eurot (ilma käibemaksuta).
  11. Tulenevalt eeltoodust saab väita, et hageja avaldus kostja 10 000 euro nõude tasaarvestamiseks on edukas.
  12. juuni
  13. a seisuga on hagejal üle 10 000 euro suurune nõue kostja vastu (1150+5608,80+1000+11400), mida saab tasaarvestada juba tasutud seadme müügihinnaga.
  14. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku omandireservatsioonis, mille kohaselt pidi seadme omand ostjale üle minema alles pärast kogu ostuhinna tasumist. Kuna kostja ostuhinda kokkulepitult ei tasunud, ei läinud seadme omand kostjale üle. Hageja taganes müügilepingust kehtivalt, mistõttu tekkis pooltel kohustus tagastada lepingu alusel saadu. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt seadme tagastamist.
  15. Nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et seade ei asu enam kostja üüritud pinnal. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostja oleks seadme õiguspäraselt hagejale tagastanud või et tema tagastamiskohustus oleks muul alusel lõppenud. Asja eemaldamine kostja kasutuses olnud ruumidest hagi tagamise menetluse käigus ei tähenda iseenesest, et kostja kohustus seade tagastada oleks ära langenud. Kohus märgib, et kostja seadme tagastamiskohustus tekkis hiljemalt lepingu kehtiva taganemisega ning selle kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas kostja valdab asja kohtuotsuse tegemise hetkel vahetult või mitte. IV
  16. Kostja esitas vastuhagi, milles nõuab hagejalt 10 000 euro tagastamist (koos intressi ja viivisega) lepingust tulenevalt ettemaksuna arve nr 154 alusel. Kohus on selles osas eelnevas peatükis seisukoha võtnud, ega pea vajalikuks seda siin üle korrata.
  17. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista varalise kahju hüvitis 25 808 eurot 25 senti seoses kostjal kolmanda isiku ees tekkinud üüri tagatisraha, üüri ja kommunaalkulude hüvitamise kohustusega. Kostja on esile toonud, et ta rentis enda majandustegevuse jaoks ruumid ning tal on hageja käitumise tõttu tekkinud varaline kahju ruumide üüri ja kommunaalkulude eest 25 808 eurot 25 senti.
  18. Kohtu hinnangul ei ole vastuhagi põhjendatud. Kostja tugineb vastuhagi põhjendamisel asjaolule, et tal tekkisid kulud tootmishoone üürilepingu täitmisel. Selle tõendamiseks esitas kostja AVK Holding OÜ
  19. mail 2024 esitatud arve nr 1037, mille kirjeldusse on märgitud üüri ja kommunaalkulude hüvitis (xxxx, Championgroup üürileping) (dtl 214). Lisaks on AVK Holding OÜ esitanud kostjale tõendina ka enda ja Championgroup OÜ vahel kirjalikult sõlmitud äriruumi üürilepingu, mis on dateeritud
  20. märtsil 2023 ja allkirjastatud digitaalselt
  21. märtsil 2023 (dtl 228-234). 16 2-23-11202 50.

§ 127

lg 1 ja lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele üksnes kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja väidetava lepingurikkumisega ning mille tekkimine oli rikkumise tagajärjena ettenähtav. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud lepingut viisil, mis oleks takistanud seadme üleandmist või kasutuselevõttu kokkulepitud tingimustel. Lepingust ei tulene hagejale kohustust tagada tootmistegevuse alustamine kostja äripinnal, sh seadme paigaldamine või seadistamine. Samuti ei ole hageja võtnud endale kohustust tagada kostja majandustegevuse jätkumine või selle alustamine kindlaksmääratud ajaks. Seetõttu ei ole kostja poolt kantud üüri- ja kommunaalkulud käsitatavad hageja lepingurikkumisest tuleneva kahjuna, vaid kuuluvad kostja majandustegevuse tavapärase äririski hulka. Ainuüksi üürikulude tekkimine ei anna siiski alust nende väljamõistmiseks hagejalt. Kahju hüvitamise eelduseks on mh hagejapoolne kohustuse rikkumine ning rikkumise ja väidetava kahju vaheline põhjuslik seos.

  1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud müügilepingu kohaselt kohustust seadet kostja tegevuskohas paigaldada ega seadistada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid sellises kohustuses kokku leppinud. Seetõttu ei saa kostja tugineda väitele, et tootmise alustamise viibimine oli põhjustatud hageja lepingurikkumisest.
  2. Samuti ei nähtu müügilepingust, et hageja oleks võtnud endale kohustuse tagada kostjale võimalus alustada tootmist kindlaks kuupäevaks või vastutada kostja poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude eest. Asjaolu, et kostja sõlmis tootmishoone üürilepingu eesmärgiga kasutada seal hagejalt ostetavat seadet, puudutab eelkõige kostja enda majandustegevust ja ärilisi otsuseid. Kostja võttis ise riski, et seade tööle saada sellise ajavaruga, et ta jõuaks võimalikult tulemlikult teenindada äriruumi üürilepingut, kuhu seade paigaldati.
  3. Kohus arvestab seejuures, et seade toimetati kostja juurde hiljemalt
  4. aprilliks
  5. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele
  6. aprillil 2023,
  7. mail 2023 ja
  8. juulil 2023 ei allkirjastanud kostja vastuvõtmisakti ega tasunud ostuhinda kokkulepitud ulatuses. Alles
  9. juulil 2023 allkirjastas kostja vastuvõtmisakti, milles kinnitas muu hulgas, et seade töötab ning tal puuduvad hageja suhtes pretensioonid. Lisaks kinnitas kostja müügilepingu punktis 2.5, et tema seaduslik esindaja on seadme üle vaadanud selle asukohas, veendunud seadme töökorras olekus ning tal puuduvad selles osas pretensioonid hageja vastu.
  10. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et tema kantud üüri- ja kommunaalkulud oleksid tekkinud hageja lepingurikkumise tõttu. Pigem on tegemist kuludega, mis seonduvad kostja enda majandustegevuse korraldamise ja sellega kaasneva äririskiga. Seetõttu puudub alus vastuhagis nõutud summa väljamõistmiseks hagejalt. V
  11. Kostja on esitanud maakohtule
  12. oktoobril 2023 ja
  13. juunil 2024 taotluse asendada kohtuotsuse jõustumisel arvutivõrgus avaldamisel kostja nimed tähemärgiga, jätta kostja registrikood ning aadress avalikustamata (dtl 106 ja dtl 212). TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi tähemärgiga ning ei avalikustata tema registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab kostja eelnimetatud taotluse ja asendab jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus kostja nime tähemärgiga ning jätab kostja registrikoodi ja aadressi avalikustamata TsMS § 462 lg 2 alusel. 17 2-23-11202
  14. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas on vaidlusalune asi menetluse ajal antud kohtutäituri hoiule ning ei ole enam kostja valduses ega käsutuses. Seetõttu on ära langenud hagi tagamise abinõu kohaldamise aluseks olnud asjaolud. Kuna hagi tagamise abinõu edasine kehtimine ei ole vajalik vaidlusaluse asja säilimise ega kohtuotsuse täitmise tagamiseks, tühistab kohus hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 2 alusel. Õigusselguse huvides ning tagamaks, et poolte õigused ja kohustused nähtuksid üheselt kohtuotsuse resolutsioonist, kajastab kohus hagi tagamise tühistamise otsuse resolutsioonis. VI
  15. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses ja jättis vastuhagi täielikult rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda.
  16. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.