Obsah (11)

§ 187§ 162§ 138§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178§ 468§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-126764 Tsiviila

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.01.2026 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 30.12.2023 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks numbrile 58013097, sama liitumislepingu alusel sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 19.07.2024 liitumislepingu lisa telefoninumbri 58013097 vahetamiseks. 02.12.2024 sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks numbrile 55942631, sama lepingu alusel rentis kostja Tele2 Eesti AS-ilt seadet Huawei 5G ruuter. 15.12.2024 sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks numbrile
3. Sõlmitud lepingute alusel esitas Tele2 Eesti AS kostjale arved, kostja jättis tasumata arve nr 15121340955 summas 38 eurot maksetähtajaga 18.12.2024, arve nr 15121568281 summas 84,12 eurot maksetähtajaga 18.01.2025, arve nr 15121793815 summas 38,58 eurot maksetähtajaga 18.02.2025, arve nr 15122019683 summas 9 eurot maksetähtajaga 18.03.2025, arve nr 15122249303 summas 358,35 eurot maksetähtajaga 18.04.2025 ja arve nr 15122474936 summas 0 eurot maksetähtajaga 18.05.2025 (antud arvel kajastus võlgnevuse teatise tasu summas 15 eurot, mida hageja ei arvestanud põhinõude hulka). Tele2 Eesti AS saatis kostjale 25.02.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, s.o. 11.03.
4. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendavaks tähtajaks. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 12.03.
5. Tele2 Eesti AS loovutas 26.05.2025 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2 2-25-126764 Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 528,05 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 65,74 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise alates 23.01.2026 kuni põhinõude 528,05 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 0,05 % päevas.
6. Harju Maakohus võttis hagi 12.02.2026 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas kostjale dokumendid kätte 17.04.2026 materjalide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 15.05.
7. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 5.

§ 162lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtusse esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110 eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt

§ 484

² tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavaldusele ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamiseks kohtule kokku 2 tundi. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi. Kohus leiab, et hageja juristist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul 3 2-25-126764 nii ei ole. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2h x 120€) ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 435 (175+20+240) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 435 eurot. 7. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 8. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10.

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik 4