← Eesti

3-26-1807/9

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-1807 Haldusasi F.F taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1

§ 7

lg 1 sätestab järgnevad alused, mille korral riigi õigusabi ei anta: - taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid (p 1); - taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (p 2); - asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5); - seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6); - taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (p 12). Kuna taotlus tuleb eeltoodud alustel rahuldamata jätta, ei asu kohus täiendavalt kontrollima ja välja selgitama taotleja majanduslikku seisundit. 6. Taotlus tuleb jätta rahuldamata

§ 7

lg 1 p-de 2, 5 ja 12 alusel, kuna taotluses toodud nõuete osas puudub taotlejal kas kaebeõigus, nõuete eduväljavaated on ilmselgelt vähesed või taotlejale asjast saadav kasu riigi õigusabi kuludega võrreldes ebamõistlikult väike. Kohus küsis, mis on taotleja nõudeks või kohtusse pöördumise eesmärgiks. Taotleja on toonud, et tema eesmärgiks on erinevate haldusorganite tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine (dtl 26-27). Kohtusse pöördumine ainuüksi eesmärgil, et veenduda, kas haldusorgan tegutses õiguspäraselt ehk kellel on õigus, ei ole reeglina lubatud (HKMS § 45 lg 2). Sellisel juhul ei ole taotlejal (kaebe)õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (

§ 7

lg 1 p 2) või on kaebeõiguse kaheldavuse tõttu asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (

§ 7lg 1 p 5).

Kummalgi juhul ei anta isikule riigi õigusabi. Ka juhul, kui taotleja soovib tegelikult esitada tõhusamat nõuet, nähtub haldusorganite vastustest eelnevaga sama järeldus: - Taotlejal ei ole kohtusse pöördumiseks kaebeõigust selleks, et nõuda kooli töötajate töölt vabastamist (dtl 77 ja 100). - Kool ei ole blokeerinud õpilase juurdepääsu e-koolile ning kool ei saa seda ka teha (dtl 84). Seega puudub kooli poolt toimepandud rikkumine. Andmekaitse Inspektsioon on ka selgitanud, et IKÜM ei taga õigust konkreetse infosüsteemi või kasutajakonto kasutamisele ning vanemal on juurdepääs lapse andmetele (dtl 103). - Lapse abivajaduse hinnang ja tegevuskava on kinnitatud 04.05.2026 ja täiendavalt 08.05.2026 juhtumiplaani tegevuskava (dtl 87). Taotleja on soovinud järelevalve läbiviimist juba lõppenud (väidetava) viivituse suhtes (dtl 91), mis ei ole aga lapse ega vanema õiguste kaitseks vajalik. Halduskohtusse ei saa pöörduda teiste isikute karistamise või sanktsioneerimise eesmärgil. - Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse algatamise eelduseks on see, et isik pöördub esmalt isikuandmete töötleja poole ehk alles siis kui pöördumise järel ei täida töötleja oma kohustusi või ilmneb rikkumine (dtl 103 ja 104). - Terviseameti poolt järelevalve läbiviimisel on selgunud, et arsti juures oli vabu aegu enne taotleja poolt väidetavalt toimunud visiiti (dtl 111). Ka on perearst selgitanud järelevalvemenetlusest sõltumata, et taotleja esitatud andmed on infosüsteemis olemas (dtl 110). - JDM on asjakohaselt selgitanud tema järelevalvepädevuse piiratust AKI suhtes (dtl 114). 2

(4)- Õiguskantsleri seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav (ÕKS § 35 1 lg 3). Samas ei saa õiguskantsler anda ka haldusorganitele siduvaid või kohustuslikke suuniseid nii, et selle menetluse tulemus võimaldaks kaitsta taotleja õiguseid. - Kui laps puudub õppetöö ajal, võib koolis samal ajal jätkuvalt toimuda ka omandatud teadmiste ja oskuste kontrollimine. Seega puudumise korral märgitakse sarnaselt ära, kas teadmiste kontrolli oli võimalik läbi viia. Tegemata koolitööd tuleb aga üldteadaolevalt järele teha. Seega saab negatiivseid hinded (dtl 81, 127-128) arvestada kui märkamisi, et nimetatud ainetes tuleb teadmised omandada ja/või nende omandamist õpetajale näidata. Lapse vanust ja koolikohustust silmas pidades ei saa pidada muu tõsise tagajärje saabumist pidada tõenäoliseks. Taotleja ja haldusorganite vahel on erimeelsus osas, kuidas kulges koolis toimunud vestlus, mille ajendiks ja eesmärgiks oli koolikiusu juhtumi tagajärgede kõrvaldamine (nt dtl 76). Kuigi tõendite hindamine ja asjaolude tuvastamine on alles pärast kaebuse esitamist sisulise menetluse osaks, ei ole taotleja eluliselt usutavalt põhistanud, et toimunu oleks aset leidnud ilmselgelt muul viisil või toonis, kui haldusorganid on kirjeldanud. 7. Ka juhul, kui taotleja eesmärgiks on mittevaralise kahju hüvitamine, ei anta sellise nõude eesmärgiks kohtusse pöördumisel reeglina riigi õigusabi (

§ 7lg 1 p 6).

Kool on juba vabandanud söömise osas (dtl 79). Kuigi koolikiusu juhtumi lahendamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks peetav vestlus võib olla alaealisele lapsele ebamugav, ei pruugi sellest järelduda vestluse õigusvastasust ega ka mittevaralise kahju teket. Sealjuures tuleb silmas pidada ka kannatanu osalust kahju tekkimises, st koolikiusu juhtumi tekkimist üldse ja alaealise lapse rolli selles ning kas ja mida tegid laps ja seaduslik esindaja ise koolikiusu juhtumi lahendamiseks (solvava postituse avaldamise lõpetamiseks) ja tagajärgede kõrvaldamiseks (vt taotleja selgitus teise vanemaga suhtlemise osas dtl 99 ja 156). Sealjuures ei näe PGS § 58 ette, et õpilasega tema käitumise arutamisel direktori või õppealajuhataja juures (lg 3 p 2) tuleks eelnevalt teavitada seaduslikku esindajat või toda arutamisele kaasata. Piisav on sealjuures koolipäeva ja õppekorralduse terviklikkust arvestades, kui seaduslikku esindajat teavitatakse hiljem. Vastasel juhul võib muutuda sisutuks tugi- ja mõjutusmeetmete koolipäeva kestel jooksva rakendamise eesmärk – mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis (PGS § 58 lg 1). Sealjuures on haridusamet ka selgitanud, et laps pöördus ise koolitöötajate poole koolikiusu juhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks (dtl 83). 8. Taotlus tuleb rahuldamata jätta

§ 7

lg 1 p 6 alusel, kuna halduskohtumenetlusele omaste uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuste tõttu (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline oma ja/või alaealise lapse õiguseid kohtus ise kaitsma. Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues valdkonnas tekkinud vaidlusega. Taotleja on varasemates haldusmenetlustes suutnud oma seisukohti esitada viisil, et haldusorganitel on olnud võimalik neile sisuliselt vastata. Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab välja tooma üksnes faktilise põhjenduse, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (HKMS § 38 lg 1 p 7). Taotleja on varasemates taotluses toonud välja ka tema hinnangul asjakohased faktilised asjaolud. Halduskohtusse pöördumise eelduseks ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule esitatavas kaebuses on puuduseid, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotleja võib vajada täiendavat suunamist eesmärgipärase nõude esitamisel, kuid see ei ole üksiti aluseks riigi õigusabi andmisel. Asjaolust, et kohus ei ole pidanud siinset taotlust lahendades taotleja või lapse õiguste riivet intensiivseks (määruse p-d 6-7), ei tulene vajadust riigi õigusabi määramiseks. Taotlejale tekkiva riive ja kaebusega soovitava eesmärgi peab oma sõnadega sisustama taotleja ise ning seda nii võimalikule esindajale kui ka kohtule. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 19.05.2026 määruses nr 33

(4)26-582 leidnud, et seejuures saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi kohtule selgitada kõige paremini taotleja ise (p 10).
  1. Seega on taotlejal võimalik esitada ise kaebus koos soovitud nõudega halduskohtule. Kuna taotleja on soovinud mitme erineva küsimuse lahendamiseks riigi õigusabi, on soovitatav taotlejal taotluseid eristada: - taotleja õiguste kaitseks ja tema lapse õiguste kaitseks esitatavad kaebused või nõuded; - koolis ühe konkreetse sündmusega seotud nõuded ning lapse haridusliku toimetulekuga seotud nõuded (viimatine seondub ennekõike Rajaleidja tegevusega, dtl 29 ja 120); - pedagoogilise (õppe- ja kasvatus-) tegevusega seotud nõuded, andmekaitsega seotud nõuded ning tervishoiuteenuse järelevalvega seotud nõuded. Erinevate sündmuste ning erineva valdkondliku pädevusega haldusorganite osas on soovitatav kohtusse pöördumise korral esitada eraldi kaebused. Kohus selgitab ka, et kohus võib kirjaliku menetluse asemel määrata asjas kohtuistungi, sealjuures kohustada kaebajat kohtuistungile ilmuma suuliste selgituste saamise eesmärgil.
  2. Taotleja poolt politsei kohta esitatud riigi õigusabi taotlus ja taotleja tahe politseile avaldust esitades on sedavõrd ebaselge (vt dtl 5, 99), et kohus ei edasta seda lahendamiseks maakohtule. Osas, milles politsei on olnud kaasatud õpilaste omavaheliste suhete parandamisse ja ümarlaua korraldamisse (dtl 167), on tegemist haldusmenetlusega ning kohus jääb eelnevates punktides toodu juurde, mis puudutab eduväljavaateid ja taotleja võimalusi oma õiguseid ise kaitsta. Juhul, kui taotleja esitas siiski Politsei- ja Piirivalveametile avalduse süüteomenetluse algatamiseks (mitte üksnes märgukirja, teavituse korrarikkumise kohta vms), siis kui taotleja eesmärgiks on vaidlustada süüteomenetluse algatamata jätmist või taotleda süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tal pöörduda riigi õigusabi taotlusega maakohtusse (

§ 10lg-d 2, 3 ja 5).

Kohus ei pea põhjendatuks jätta riigi õigusabi taotlust siinkohal täiendavalt tervikuna käiguta ühe avalduse sisu täpseks väljaselgitamiseks, mille lahendamine ei pruugi kuuluda halduskohtu pädevusse, kui halduskohus on leidnud, et tema pädevusse kuuluvas osas tuleb riigi õigusabi taotlus jätta tervikuna rahuldamata. 11. Määruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). Kohus on määrust koostades jätnud juba välja lapse ning kooli nime. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.