) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 4. Harju Maakohtu menetluses on A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Loomakaitseseadus § 3 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Käesolevas asjas tugineb hageja oma nõudes asjaolule, et kostja oli vaidlusaluse looma omanik või loomakasvataja ning vastutab sellest tulenevalt kahju eest. Hageja viitab muu hulgas politsei poolt fikseeritud andmetele, mille kohaselt on kostja tunnistanud looma enda omaks ning tegutsenud looma suhtes. Kostja on kohtule esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuse, mille kohaselt ei olnud kostjal 25.05.2024 seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud ühtegi põllumajanduslooma (12.05.2026 tõendi esitamine - Väljaminev kiri_AK_e_kiri). Kohus peab seda asjaolu usaldusväärseks registriandmetel põhinevaks tõendiks, mis kinnitab, et kostja ei olnud vaidlusalusel ajal registreeritud loomapidajaks. 2 2-24-11722 Hageja vastuväited tuginevad peamiselt politsei poolt edastatud informatsioonile ja kostja väidetavale käitumisele sündmuse ajal. Kohus leiab, et pelgalt politsei kirjalik teave või kostja väidetav ütlus sündmuskohal ei ole piisav omandiõiguse või loomapidaja staatuse tuvastamiseks ega muuda registrikandeid. Omandi- või pidamisõigus põllumajandusloomade suhtes ei teki ega lõppe selliste väidete alusel. Kohus selgitas 06.05.2026 kohtuistungil hagejale võimalust esitada seisukoht ning vajaduse korral taotleda kostja asendamist, juhul kui ilmneb, et esitatud nõue ei ole õigustatud esitatud kostja vastu. Samuti anti hagejale tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 22.05.2026 (06.05.2026 kohtuistungi protokoll 00:32:34). Hageja ei ole vaatamata sellele esitanud taotlust kostja asendamiseks ega esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja oleks olnud vaidlusaluse looma omanik või pidaja. Hageja poolt esitatud foto, millel väidetavalt on kujutatud vigastatud loom koos võimaliku kõrvamärgiga, ei võimalda üheselt tuvastada looma kuuluvust kostjale ega ümber lükata registriandmeid. Seega, ka eeldades hageja esitatud faktiliste väidete paikapidavust selles osas, et kostja võis sündmuskohal loomaga tegeleda, ei tulene neist asjaoludest, et kostja oleks olnud looma omanik või pidaja ning vastutaks hagi aluseks oleva kahju eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väidetud õiguste rikkumine ei ole esitatud asjaoludele tuginedes võimalik kostja poolt toime panduna ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kohus selgitab, et kui hageja on selgitanud välja, kes oli vaidlusaluse looma omanik või pidaja, on tal võimalik esitada uus hagiavaldus kohase kostja vastu, võttes ka arvesse, et hageja nõue ei ole käesolevalt aegunud. 5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (
III Menetluskulude jaotus 6.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
3 2-24-11722 Kohus jättis A. T.i hagi läbi vaatamata. Kuna tulenevalt
lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata ja tagastab selle, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
IV Menetluskulude kindlaksmääramine 7.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele
lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.