Obsah (10)

§187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7250 Tsiviilasi Akts

§187lg 6). Asjaolud ja kohtu selgitused 1. Harju Maakohus menetleb Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) hagi A. K. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 15.03.2022 tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Lepingu kohaselt annab AS LHV Finance kostjale laenusumma 10 000 eurot ning kostja on kohustatud igakuiste osamaksetena tagastama laenu ning tasuma laenusummalt arvestatavat intressi. 15.08.2022 hoiatas AS LHV Finance kostjat lepingu üles ütlemisest, kuivõrd ei olnud kostja ühtegi laenu tagastamise osamakset ega intressimakset tasunud ning tekkinud oli võlg kogusummas 1156,53 eurot. 30.08.2022 ütles AS LHV Finance lepingu üles. Peale lepingu üles ütlemist muutus sissenõutavaks laenusumma 10 000 eurot ning tasumata intress 801,99 eurot. 07.03.2023 loovutas AS LHV Finance oma nõude summas 10 822,74 eurot (sisaldab laenusummat, intresse ja võlgnetavalt laenusummalt arvestatavat viivist) hagejale ning sellest teavitati ka kostjat. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees ka edaspidi täitnud. Hageja esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõuetes. 2. Harju Maakohus võttis hagi 22.05.2024 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu 24.08.2024. ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20 päeva peale hagimaterjalide kättetoimetamist. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele 2 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus toob siiski välja, et kuivõrd on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses, peab kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus ei ole tsiviilasja materjalidele tuginedes täheldanud tarbijakrediidilepingu terviklikule või osalisele tühisusele viitavaid asjaolusid. Muuhulgas leiab kohus, et hageja on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning seeläbi saab hageja oma nõuetes tugineda ka lepingus kokku lepitud on intressimäärale (VÕS § 4034 lg-d 6 ja 7). 5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 1, lg 2).

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

1. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kogusummas 1407 eurot, seal hulgas avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu hüvitamist summas 980 eurot ning õigusabikulude hüvitamist summas 427 eurot.
2. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu 980 eurot ning taotlus riigilõivu hüvitamiseks on seega täies ulatuses põhjendatud. 11.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindab käesolevas tsiviilasjas lepinguline esindaja J. L.. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusteenust hagimenetluses kokku 3,5 tundi tunnitasuga 100 eurot, s.o kogusummas 350 eurot, millele lisandub käibemaks (alates 01.01.2024 ja hagiavalduse esitamise hetkel oli kehtiv riiklik käibemaksumäär 22%). Hageja taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga, s.o summas 427 eurot, tuginedes väitele, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei oma võimalust õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks 1,5 tunni ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud koos käibemaksuga 1,5 tunni eest, st 1,5 x 100 x1,22 = 183 eurot. 12. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 1163 eurot (980 + 183). 13. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

3 14.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15. Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole saanud kohus andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi kohta, millele on võimalik kätte toimetada posti teel menetlusdokumente. Kohtule ei ole saanud teatavaks kostja sidevahendite andmeid, millele on võimalik menetlusdokumentide elektrooniline kättetoimetamine. (allkirjastatud digitaalselt) Merit Helm kohtunik 4