← Eesti

1-26-3929/13

Obsah (5)§ 121§ 87§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 29. juuni 2026, Valga kohtumaja 1-26-3929 (25284000216) Kohtukoosseis Kohtunik

) § 121 lg 2 p 3 järgi; Sten Mark süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 järgi Maiken Mardim J.S Isikukood XXX, Eesti kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; haridus: xxx klassi; töökoht või õppeasutus: xxx; kontaktandmed: XXX (ema W.P) Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, Tartu Maakohtu 18.08.2025. a otsusega süüdi mõistetud

§ 121

lg 1 järgi ning kohaldatud

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 4 alusel mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist. Tõkend: ei ole kohaldatud Seaduslik esindaja Ema W.P Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk (riigi õigusabi korras) Süüdistatav Sten Mark Isikukood 50707032718, Eesti kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: xxx; telefon: XXX; e-post: Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173, §-de 248–249 ja § 318 lg 3 p 4 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.S

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui J.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 ja

§ 75

lg 2 p 4, 8 alusel on J.S kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) jätkama üldhariduse omandamist (s.h täitma koolikohustust eeskujulikult ja ilma koolirahu rikkumata); 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 78

p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda järgmised menetluskulud:  määratud kaitsjale Robert Sprengkile kohtueelses menetluses määratud tasu 602,02 eurot ning Robert Sprengkile kohtumenetluses määratud tasu 44,64 eurot;  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. 2. Süüdi tunnistada Sten Mark

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 7 alusel kohaldada Sten Marki suhtes mõjutusvahendit ja allutada Sten Mark käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1, § 75 lg 2 p-de 2, 8 kohaselt on Sten Mark kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ning KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sten Markilt määratud kaitsjale Nikolai Kõivule kohtueelses menetluses määratud tasu 357,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, 357,12 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 1419 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (29.06.2026) järgnevast päevast. ASJAOLUD Süüdistused:  J.S J.S-i (J.S) süüdistatakse selles, et tema, olles varem süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.08.2025 kohtuotsuse nr 1-25-3732 alusel

§ 121lg 1 järgi ..

… tungis 07.10.2025 kella 19.25 paiku isikute grupis koos Sten Marki ja R.V-ga Viljandi linnas Tallinna 41 asuva Uku Keskuse Uku tänava poolsel küljel kallale X.M. Nimelt tõmbas J.S kannatanu käpuli maha ning lõi teda vähemalt ühel korral rusikaga peapiirkonda, misjärel lõid Sten Mark ja R.V mõlemad kannatanut vähemalt kolmel korral jalaga peapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse: marrastuse vasaku silma alla, parema käe küünarnuki veritseva haava ning peavalu. … tungis 12.10.2025 kella 16.00 paiku isikute grupis koos Sten Markiga Viljandi linnas lossimägede juures oleva lõkkeplatsi lähedal kallale R.V-le. J.S võttis kannatanul kätega ümbert kinni ja väänas kannatanu maha, seejärel lõi korduvalt rusika ja jalaga pea ning selja piirkonda. Samal ajal hakkas Sten Mark maas lamavat kannatanut lööma jalaga näo ja rindkere piirkonda. J.S ja Sten Mark põhjustasid sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: verejooksu suust, pealae keskosa kaks marrastust, hematoomid küünarvartel ja vasaku õla piirkonnas ning peavalu. Seega pani J.S toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Sten Mark Sten Marki (Mark) süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos J.S ja R.V-ga, tungis 07.10.2025 kella 19.25 paiku Viljandi linnas Tallinna 41 asuva Uku Keskuse Uku tänava poolsel küljel kallale X.M. Nimelt tõmbas J.S kannatanu käpuli maha ning lõi teda vähemalt ühel korral rusikaga peapiirkonda, misjärel lõid Sten Mark ja R.V mõlemad kannatanut vähemalt kolmel korral jalaga peapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse: marrastuse vasaku silma alla, parema käe küünarnuki veritseva haava ning peavalu. Veel süüdistatakse Sten Marki selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, tungis isikute grupis koos J.S-iga 12.10.2025 kella 16.00 paiku Viljandi linnas lossimägede juures oleva lõkkeplatsi lähedal kallale R.V-le. J.S võttis kannatanul kätega ümbert kinni ja väänas kannatanu maha, seejärel lõi rusika ja jalaga pea ning selja piirkonda. Samal ajal lõi Sten Mark maas lamavat kannatanut korduvalt jalaga näo ja rindkere piirkonda. J.S ja Sten Mark põhjustasid sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: verejooksu suust, pealae keskosa kaks marrastust, hematoomid küünarvartel ja vasaku õla piirkonnas ning peavalu. Veel süüdistatakse Sten Marki selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 31.01.2026 kella 03.00 paiku xxx asuvas eramus ühel korral rusikaga X.A paremale poole näopiirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustused: pea pindmine vigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, otsmikul täpiline hematoom (ca 1x2cm). Seega pani Sten Mark toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepete sisu:  J.S Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud. Karistuse liik ja määr:

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 järgi:

§ 75

lg 1 kohaselt on J.S kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et J.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama üldhariduse omandamist (s.h täitma koolikohustust eeskujulikult ja ilma koolirahu rikkumata).

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et J.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Robert Sprengki kohtueelses menetluses määratud tasu summas 602,02 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud, so kogusummas 2021,02 eurot tervikuna riigi kanda, kuna J.S on alaealine, ülalpeetav ning tal puudub isiklik sissetulek. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava mõjutusvahendi liigis ja määras.  Sten Mark Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud. Karistuse liik ja määr: Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada Sten Mark

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 87

lg 7 alusel, arvestades Sten Marki vanust (18-aastane), vaimse ja sotsiaalse arengu taset (xxx) ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, vabastada Sten Mark

§ 87

lg 1 p 6 alusel karistuse kandmisest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Sten Mark on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Sten Mark on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Nikolai Kõivu kohtueelses menetluses määratud tasu summas 357,12 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1419 eurot. Kuna Sten Mark on noor inimene, kes omandab käesoleval ajal haridust kutsekoolis, tal puudub iseseisev sissetulek, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul jätta sundraha täies ulatuses riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 357,12 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 357,12 eurot, tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava mõjutusvahendi liigis ja määras. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT J.S ja Sten Mark tunnistasid ennast neile etteheidetavates kuritegudes süüdi. Nad nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on nende vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isikute poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh kannatanute ülekuulamise protokollide, tunnistajate ülekuulamise protokollide, kahtlustatavate ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatavad J.S ja Sten Mark nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 14.05.2026 ja 28.05.2026 kokkulepped. Süüdistatav J.S kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Seaduslik esindaja kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja palub kokkulepe võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Süüdistatav Sten Mark kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav J.S süüdistuses kuriteos

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab J.S süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Sten Mark süüdistuses kuriteos

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja kohaldada mõjutusvahendit vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.