Obsah (6)

§ 203§ 218§ 121§ 28§ 31§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 15. juuni 2026, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasja number 4-25-3976 Väärteoasi Elmo Somelari kaebus Po

§ 203

lg 1 nõudeid, pannes toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja ütluste ja videosalvestistega on väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendatud. E. Somelar pidi katusereelingu küljes rippudes ette nägema reelingu murdumise, mistõttu on tema teos tahtlus. Kui lõhutakse sõiduk, millel puudub tehnoülevaatus, on sõidukil siiski rahaline väärtus. Kahju suuruse osas märkis kohtuväline menetleja, et kindlustusjuhtumite puhul vahetatakse varuosa üldiselt uue vastu. Fotodelt nähtub, et plastik on murdunud pooleks, rooste nähtub vaid katusereelingu all katusepleki sees oleva augu servalt. On selge, et katusereelingud on murdunud katki seetõttu, et neile on avaldatud survet või jõudu. Kohtuvälise menetleja hinnangul on E. Somelari tegevus olnud provotseeriv ja tahtlik. Avalikul teel autot juhtides ei rünnanud H. J. kedagi, ründeakti sooritas E. Somelar, seega polnud tegemist ka ründe tõrjumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on rahatrahv kohane karistus ning seda alla sanktsiooni keskmise määra, kuna E. Somelaril ei ole kehtivaid karistusi ega samalaadseid rikkumisi. Kohtuväline menetleja määras E. Somelarile

§ 218lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

2. oktoobril 2025 esitas E. Somelari kaitsja Lembit Tedder Tartu Maakohtule kaebuse PPA
3. oktoobri
4. a otsuse peale, milles taotleb kohtuvälise menetleja tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
5. Kaebuses jäi kaitsja vastulauses esitatud seisukohtade juurde. Kaitsja selgitas, et menetlusalune isik soovis õuealal peatada eelnevalt H. J. juhitud mootorsõiduki, mis on lähipiirkonnas ohtlike sõiduvõtetega silma paistnud. Peatamise eesmärgiks oli selgitada noorele juhile, mis ohte võivad sellised sõiduvõtted luua. H. J. hakkas ohtliku manöövriga ära sõitma, pannes seeläbi ohtu E. Somelari tervise. Kaitsja rõhutas, et tõendusmaterjali kohaselt on murdunud vaid katusereelingu kinnitused ning mitte katusereeling ise. Olemasolev katusereeling on võimalik teiste (sh tasuta saadavate) kinnitustega auto külge kinnitada. Saabunud tagajärg ei olnud ettearvatav, kuna metallist varuosa ei tohiks kõigest inimese raskusega kinnitustest lahti murduda. Kaitsja esitas kaebusele lisaks ühe videosalvestise, mis kaitsja hinnangul tõendab katusereelingu murdumise ettearvamatust. Kaitsja toob välja, et vormikaamera videosalvestused on lubamatud tõendid, kuna jälgimisseadmestiku kasutamist peab KorS § 34 lg 3 kohaselt teavitama teabetahvliga, kuid seda käesolevas asjas ei olnud. Lisaks on ametnikud jätnud E. Somelarile jätnud tutvustamata tema VTMS § 19 sätestatud õigused.
7. veebruaril 2026 esitas kohtuväline menetleja kohtule toimiku materjalid ning kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et kaebuses väljatoodu ei saa tingida kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud liikuva sõiduki katusereelingust kinni haaramine hädakaitse seisundis tegutsemine. Kui inimene tunneb päriselt ohtu oma elule või tervisele, siis on kombeks ohuallikast eemalduda, mitte selle külge klammerduda. Tõenditest ei nähtu, et H. J. hakkas ohtliku manöövriga edasi sõitma. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendatud, et E. Somelar hakkas jalaga juhipoolset esiakent peksma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kahju sellise tegevusega igal juhul kaasnes. Kahju saaja on kirjeldanud summasid koos ja toonud välja varuosa nimetuse koos selle koodiga, kohtuvälisel menetleja ei ole põhjust kahelda kahju ulatuses.
9. märtsil 2026 esitas kaitsja täiendava seisukoha, milles märkis, et PPA seisukoht oli selektiivne ning ei ole vastatud mitmele kaitsja tõstatatud probleemkohale. Kaebaja rõhutas, et aset ei ole leidnud kaebaja väidetavad löögid vastu mootorsõidukit; kaebaja ei olnud agressiivselt meelestatud; auto ei peatunud, vaid menetlusalune isik kukkus liikuva auto küljest, kuna reeling murdus auto sõitmise ajal; kaebaja oli reelingu küljes, et vältida auto alla jäämist ning auto ei peatunud vabatahtlikult; auto ei rebinud auto peatumisele järgnevalt katusereelingut auto küljest lahti. Juhul kui tõendikogum piirdub vastastikuste ütlustega ja tahtlust ning sündmuste kulgu ei ole täpselt võimalik kindlaks teha, tuleb järeldada väärteotunnuste puudumist.
10. Kohtuväline menetleja ja menetlusaluse isiku kaitsja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
11. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
12. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
14. Esmalt märgib kohus, milliseid tõendeid käesolevas asjas vastu võtta ei ole alust ning milliseid kohus seetõttu ka sisuliselt ei saa hinnata.
15. Väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses on tõendite hulgas loetletud vormikaamera salvestised (2 salvestist). Kaitsja hinnangul on tegemist lubamatute tõenditega, kuna tõendusteabe kogumisel ei järgitud KorS §-st 34 tulenevat teavitamiskohustust jälgimisseadmestiku kasutamisest. Kohtu hinnangul on kaitsja tuginenud väärale alusele, st käesolevas väärteoasjas ei olnud rinnakaamerate salvestised kui KorS § 34 kohaselt „avalikus kohas ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutatav pilti edastav või salvestav jälgimisseadmestiku kasutamine“, vaid menetlustoimingu läbiviimise käigus kasutatud videosalvestised. Rinnakaamera videosalvestise kasutamist tõendina reguleerivad VTMS § 311 ja § 47 lg
16. Kuigi VTMS § 311 nõuded oleks käesolevalt täidetud (videosalvestistelt nähtub aeg, koht, salvestaja andmed), ei ole kohtu hinnangul võimalik jaatada VTMS § 47 lg 11 nõuete järgimist. Kuna rinnakaamera salvestised on salvestatud nii menetlusaluse isiku õuealal pärast sündmuse toimumist kui ka tunnistajate hoovis, asendaks videosalvestis ilmselt nende ülekuulamist (seda eelkõige E. Somelari antud ütluste osas). Väärteoasja materjalidest ei nähtu aga seda, et menetlusalust isikut oleks teavitatud enne salvestamist tema õigustest ja kohustustest. Toimikus on VTMS § 19 kirjeldatud õigustega lehele andnud menetlusalune isik omakäelise allkirja, kuid toimikust ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et VTMS § 19 õiguste ja kohustuste lehel on allkiri võetud enne videosalvestisega alustamist. Samuti ei ole toimikus menetlusaluse isiku kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil nõusolekut, mille kohaselt ta oleks andnud nõusoleku menetlustoimingu protokolli asendamiseks videosalvestisega. Seetõttu on rinnakaamera salvestiste puhul tegemist lubamatute tõenditega, mille kohus jätab tõendikogumist kõrvale.
17. Kohus ei võta vastu ega seetõttu anna sisulist hinnangut ka kaitsja esitatud videosalvestise osas, mis on lisatud väärteokaebusele – s.o videosalvestis pealkirjaga „Lisa 4 – Video, mis tõendab katusereelingu murdumise ettearvamatust“. Nimetatud videosalvestise päritolu ei ole kohtule teada ega kaitsja poolt selgitatud; videosalvestisest ei nähtu kuupäeva ja kellaaega, asukohta ning kaitsja ei ole tõendanud, mis on selle videosalvestise seos käesoleva väärteoasjaga (VTMS § 31 lg 11).
18. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud lubatavaid tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
19. Käesolevas väärteoasjas heidetakse E. Somelarile ette asjaolu, et ta kahjustas
20. juulil 2025 kella 16.30 paiku XXX H. J. kuuluva sõiduki BMW 316 registreerimisnumbriga XXX katusereelingut. Lõhkumisega tekitas Elmo Somelar H. J. varalise kahju summas 359 eurot. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 203

lg 1 nõudeid, pannes toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. H. J. on esitanud
2. juulil 2025 PPA-le süüteoteate, milles on kirjeldanud, et
3. juulil 2025 lõhkus E. Somelar tema sõiduki katusereelingu. Kahjuna on H. J. kirjeldanud katusereelingu kolme kinnituse maksumust kogusummas 80 eurot ning katusereelingu maksumust summas 279 eurot, kokku 359 eurot. Süüteoteatele on kaasa lisatud 6 fotot mootorsõidukist ja selle katuse detailidest.
4. Nimetatud asjas on H. J. andnud
5. septembril 2025 tunnistajana ka ütluseid. Ta on kirjeldanud, et
6. septembril 2025 kella 16.30 paiku sõitis ta BMW 316 registreerimismärgiga XXX kodu poole, temaga koos oli S. J. Ta keeras suurelt teelt maha kodu viivale teele, kus on õueala. Tema kiiruseks oli 10-15 km/h, sest maanteelt maha pööramine on üsna järsk ning pöördele järgneb tõus. Ta nägi, et XXX talu juures vasakul pool teeservas seisis E. Somelar. E. Somelar astus tee peale ette, mille tõttu tegi H. J. põike paremale, et mitte otsa sõita ning korraks peatas sõiduki. E. Somelar oli agressiivne ja hakkas vastu ust rusikaga lööma. H. J. tekkis seepeale hirm, kuna E. Somelar on erinevates võitluskunstides kõrgel tasemel. Ta hakkas edasi sõitma, E. Somelar haaras aga sõiduki katusereelingust kinni ja hakkas jalaga juhipoolset esiakent peksma. H. J. sõitis natuke maad edasi ja peatus uuesti, sest E. Somelar ei lasknud katusereelingust lahti. Seejärel rebis E. Somelar sõidukil katusereelingu küljest. Nad (tunnistajad) läksid reelingut ära võtma, kuid see oli E. Somelaril käes ja ta ei tahtnud seda enam tagasi anda. Lõpuks sai S. J. selle ikkagi kätte ja sellele järgnes E. Somelari poolt verbaalne ähvardamine.
7. Tunnistaja S. J. on üle kuulatud
8. septembril
9. Tunnistaja kirjeldas, et täpset kuupäeva ei mäleta, kuid sama aasta juulikuus tööpäeval läks ta mingil ajal XXX olles vanemate ja venna H. J. juures koos H. J. sõitma. H. J. istus sõiduauto BMW316 roolis ja S. J. tema kõrval. Tagasi kodu poole sõites keerasid nad maanteelt maha, kus on õueala ja sellele eelneb tõus. H. J. sõiduki kiirus oli umbes 20-30 km/h, tõus läheb läbi XXX talu õue ja sinna madala põhjaga autoga kiiresti sisse sõita ei saa. Talu juures vasakul pool teeservas seisis naaber E. Somelar, kes astus sõiduteele auto ette. H. J. tegi põike paremale, et mitte otsa sõita ja jäi hetkeks seisma. E. Somelar oli agressiivse olekuga ja hakkas auto suunas liikuma. H. J. hakkas vaikselt ära liikuma, kui E. Somelar haaras katusereelingust ja ei lasknud enam lahti, hakates jalaga juhipoolset esiakent peksma. H. J. jättis auto korraks seisma, siis rebis E. Somelar katusereelingu auto katuselt. Seejärel sõitis H. J. edasi ja nad viisid auto koduvärava ette tee äärde. S. J. läks tagasi, et reeling ära tuua, mille E. Somelar oli sõidukile järele visanud. E. Somelar oli reelingu uuesti enda kätte võtnud ja ei tahtnud seda enam tagasi anda. S. J. selgitas, et see pole tema oma ja peab selle tagasi andma. E. Somelar kordas, et ei anna. Lõpuks sai S. J. selle E. Somelari käest kätte. Edasi hakkas E. Somelar tema venda ja vanemaid suuliselt ähvardama. E. Somelar lõhkus ära katusereelingu, see ei tulnud mitte kinnitustest lahti, vaid lausa murdus ära.
10. Menetlusalune isik E. Somelar on väärteoprotokolli märgitult selgitanud, et ta ei ole nõus sellega, et ta lõhkus.
11. oktoobri 2025 vastulauses ja kaebuses on E. Somelari kaitsja selgitanud järgnevat. E. Somelar soovis õuealal peatada eelnevalt oma sõidukiga BMW ohtlike sõiduvõtetega silma paistnud H. J., eesmärgiga selgitada noorele juhile, mis ohte võivad sellised sõiduvõtted luua. H. J. ängistus E. Somelari kommentaaride peale ja hakkas ohtliku manöövriga ära sõitma, pannes seeläbi ohtu menetlusaluse isiku tervise. E. Somelar haaras katusereelingust kinni hädakaitselisel eesmärgil, vältimaks H. J. sõiduki rataste alla jäämist. Seejärel kiirendas H. J. sõidukiga ning takistas E. Somelaril reelingust lahti laskmast, hoolimata E. Somelari korduvatest katsetest H. J. tähelepanu saada. H. J. ei peatanud seejärel autot, vaid sõitis edasi ja seega murdus reeling sõiduki liikumise ajal, E. Somelar ei rebinud peatunud auto küljest reelingut lahti. Menetlusalune isik kukkus liikuva sõiduki küljest teepervele.
12. Väärteo toimikust on leitavad 4 videofaili, mis on salvestanud E. Somelari õueala
13. juulil
14. Videofailidel on märgitud ajamärge (2025-07-09) ning salvestised on erinevatest ajavahemikest. Kronoloogilises järjestuses on ajaliselt esimene videosalvestis nr 3, mis on salvestanud õueala tee vaadet ajavahemikust 16.27.24-16.27.
15. Nimetatud videosalvestiselt asjas tähtsust omavat teavet ei nähtu. Videosalvestiselt nr 1 on sama vaade õuealale ajaperioodil kl 16.30.49-16.31.
16. Sellelt nähtub, et kell 16.31.27 ilmub paremalt heki/põõsa tagant musta värvi mootorsõiduk ning liigub õuealale, võttes hoogu maha kell 16.31.32, seejärel salvestis lõpeb. Videosalvestiselt nr 2 nähtub ajaperiood 16.30.53-16.31.
17. Sellelt nähtub õueala ning sinises dressipluusis meesterahvas (E. Somelar), kes mängib reketi ja palliga parkla alal. Kell 16.31.04 jookseb ta sõidutee poole palli püüdmiseks ja jääb sõiduteele, minnes kaadrist välja paremale. Kell 16.31.35 ilmub paremalt poolt musta värvi sõiduk, mis jätkab sõitu üle õueala, sõiduki vasakul küljel tagumise ukse ees ripub katusereelingust kinni hoides E. Somelar, sõiduk lisab kiirust kuni 16.21.38 kaob kaamera vaateväljast. Videosalvestis nr 5 kordab videosalvestise nr 2 kahte viimast sekundit.
18. Videosalvestiselt nr 4 ning E. Somelari kaitsja esitatud fotodelt nr 1-2, 5, 7-9 ja 11 ei nähtu käesoleva väärteoasjaga tõendamisesemega seonduvat olulist teavet. Fotod nr 3, 4 ja 10 on kuvatõmmised õueala videosalvestistelt.
19. E. Somelari esitatud fotolt nr 6 on tuvastatav E. Somelari maja ning selle esine tee, mille ees on liiklusmärk „õueala“ ning fotolt nr 12 E. Somelari XXX talu ja tunnistajate H. J. ja S. J. vanemate talu paiknemine ning XXX taluga (E. Somelari talu) ristuv maantee paiknevus.
20. Kohtu hinnangul langevad tunnistajate ja menetlusaluse isiku antud selgitused kokku selles, et
21. juulil 2025 kella 16.30 paiku H. J. sõitis mootorsõidukiga BMW 316 E. Somelari XXX talu ees asuvale teele (suunaga XXX talu poole), kõrvalistmel istus S. J. E. Somelar läks sõiduteele ja seejärel sõitis mootorsõiduk edasi koos E. Somelariga, kes hoidis mootorsõiduki katusereelingust kinni. Seda asjaolu kinnitab ka videosalvestistelt nähtuv – E. Somelar liigub sõidutee keskele (kaadrist välja) mootorsõiduki sunnas, mootorsõidukit ega E. Somelari ei ole seejärel ühegi videosalvestise kaadris näha ligi 3 sekundi vältel ning seejärel sõidab XXX talu suunas H. J. juhitav mootorsõiduk, mille katusereelingust hoiab E. Somelar kinni ning sõiduk liigub koos E. Somelariga õuealal edasi vasakule kaadrist välja.
22. Tunnistajate H. J. ja S. J. versioon konflikti käigust on erinev E. Somelari esitatud versioonist. Kohtul ei ole alust seada kahtluse alla tunnistajate S. J. ja H. J. antud ütluseid toimunu kohta. Kuigi S. J. ei ole enda antud ütlustes viidanud sellele, et E. Somelar lõi sõidukit enne reelingust kinni haaramist rusikaga, tuleb arvesse võtta videosalvestiselt nähtuvat, mille kohaselt on sõiduauto kaadrist väljas ca 3 sekundit, mille jooksul E. Somelar liikus mootorsõidukit peatama ning seejärel on näha, kuidas sõiduk liigub edasi koos E. Somelariga (kes on kinni haaranud sõiduki katusereelingust), mistõttu toimusid sündmused üsna kiirelt ja S. J. ei pruukinud kõrvalistmel rusikalööke juhipoolsel küljel märgata. Selle detaili erinevus ei muuda tema ütlusi toimunu kohta ebausaldusväärseks. Lisaks on kaitsja toonud välja, et tunnistajate selgitused mootorsõiduki kiiruse kohta (10-15 km/h või 20-30 km/h on nõndavõrd erinevad). Kohus seda oluliselt suureks erinevuseks ei pea, kuivõrd tajutav vahe võis nende tajus olla ka vaid 5 km/h (15 vs 20). Samas ei leia kohus, et need oleks detailideni nii sarnased, et see ärataks samuti kahtlust nende usaldusväärsuses. H. J. kirjeldus sellest, et ta sõiduki hetkeks peatas E. Somelari lähenedes, on usaldusväärne, kuivõrd videosalvestiselt nr 1 nähtub, et musta värvi mootorsõiduk võtab selgelt hoo maha kl 16.31.32 ja videosalvestiselt nr 2 nähtub, et mootorsõiduk liigub uuesti 16.31.
24. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused erinevad katusereelingu eraldumise osas. Tunnistajad selgitasid, et pärast liikuma hakkamist oli E. Somelar autost kinni haaranud ja tagus jalgadega esiakent, H. J. peatas uuesti auto ja E. Somelar rebis katusereelingu auto küljest. E. Somelar on kirjeldanud, et ta haaras katusereelingust kinni, kuna H. J. tegi ohtliku manöövri, eesmärgiga hoida ära oht tema tervisele ning kukkus sõidu pealt katusereelinguga teeperve.
25. Videosalvestisele ei ole jäänud hetke, mil E. Somelar kukub/rebib katusereelingut. Tunnistajate ütlused ei ole selle selgitamisel, kas E. Somelar rebis katusereelingu oma keharaskusega või tõmbas katusereelingut kätega pärast reelingust lahtilaskmist, olnud väga selgesõnalised, st mida nad peavad silmas rebimise all. Nähtuvalt mootorsõidukil tekkinud vigastustest ei ole kohtul pädevust hinnata, kas tekkinud kahjustuste iseloom on omane selle kätega ärarebimisele või on kahjustused tekkinud sellest keharaskusega kinni hoidmisel. Kohus ei saa välistada versiooni, mille kohaselt E. Somelar, hoides katusereelingust kinni, kukkus sellega koos sõiduki küljest maha.
26. Väärteo toimiku materjalides sisaldub videosalvestis „H. J. esitatud videosalvestis“, millest nähtub E. Somelar ja tunnistaja (tunnistajate ütluste kohaselt tuvastatav kui S. J.), kes jagelevad millegi pärast ja liiguvad kaamerale lähemale, hoides tumedast piklikust detailist kinni. Viimaks laseb E. Somelar detailist lahti. Tunnistajate ütluste kohaselt püüdsid nad koheselt pärast juhtunut, olles oma sõiduki parkinud koduvärava ette tee äärde, E. Somelarilt katusereelingut kätte saada, kuid E. Somelar ütles korduvalt „ei anna“, lõpuks lasi ta sellest lahti. Seega on selge, et videol nähtuv detail E. Somelari käes on H. J. mootorsõiduki katusereeling. Kohtul ei ole kahtlust ka selles, et videosalvestis on filmitud kohe pärast toimunud sündmust. Kui kõrvutada talude kaarti videosalvestisel nähtavaga, on selge, et XXX talu õu ja XXX talu asetsevad üsna lähestikku (mõnisada meetrit).
27. Väärteo toimikus on süüteo teatele lisatud fotod mootorsõiduki katusest, millest nähtub, et juhipoolne katusereeling ei ole mootorsõiduki küljes, vaid on sellest eraldunud. Mootorsõiduki katusel on näha katusereelingu kinnituskohad ilma reelinguta ja puuduv kinnituskruvi. Kohtul ei ole kahtlust selles, et fotod mootorsõidukist ja selle detailidest on tehtud pärast toimunud sündmust, kuna süüteoteade on esitatud samal päeval, s.o
28. juulil
30. Kohus leiab, et tõendikogumi pinnalt on üheselt võimalik tuvastada, et H. J. sõiduk küljes olnud detailid – katusereeling ja selle kinnitused – on saanud kahjustada E. Somelari tegevuse tagajärjel.
31. E. Somelari kaitsja etteheide menetlusalusele isikule VTMS § 19 õiguste tutvustamata jätmise osas on ainetu. Väärteo toimikust nähtub E. Somelari käsikirjaline allkiri. 32.

§ 203

lg 1 kohaselt on karistatav võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 218lg 1 kohaselt on karistatav varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel ei põhjustatud

§ 203juhul olulist kahju.

Oluline kahju on

§ 121p 1 kohaselt kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot.

33. Kuivõrd

§ 218

on viiteline süüteokoosseis, tuleb esmalt tuvastada

§ 203lg 1 vastavad objektiivsed tunnused ja tekitatud kahju suurus.

Koosseisutüübilt on asja kahjustamine suvalise teokirjeldusega ehtne tagajärjedelikt. Objektiivne koosseis on täidetud, kui tegu on asja kahjustamisega, mis võib seisneda selle rikkumise või hävitamisega ning sellega on tekitatud oluline kahju. 34. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et E. Somelar, haarates kinni H. J. mootorsõiduki katusereelingust ja liikudes sellest kinni hoides autoga kaasa, lõhkus katusereelingu, kuna katusereeling tuli mootorsõiduki kinnitustest lahti. Tegemist on

§-s 203 kirjeldatud asja rikkumisega. H. J. süüteoteatele lisatud fotodelt nähtub, et katusereeling on mootorsõiduki küljest lahti, kinnituskohad on rikutud ja üks kinnituskruvi puudub.

1. Kaitsja hinnangul oli saabunud tagajärg (katusereelingu kinnitustest lahti tulek) ebatüüpiline ning ei ole E. Somelarile omistatav. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et koosseisupärane tagajärg peab olema süüdistatava loodud ohu tüüpiline realiseerimine (RKKK 23.02.2026, 1-24-5284, p 30). Tuleb hinnata, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (RKKK 08.12.2016, 3-1-1-102-16, p 9). Kohus leiab, et kui E. Somelar ei oleks oma haaranud sõiduki katusereelingust kinni ning keharaskusega sellest kinni hoidnud, ei oleks kinnitused kahjustunud ning katusereeling sõiduki küljest eraldunud. Üldise elukogemuse põhjal on sellist saabunud tagajärge pidanud võimalikuks, tegemist ei ole ebatüüpilise tagajärjega, mida ei saaks E. Somelarile omistada.
2. Et tegemist on materiaalse deliktiga, tuleb tuvastada ja tegijale omistada ka tagajärg ehk asjale tekitatud kahju laad ja ulatus.
3. Tunnistaja H. J. on süüteoteates esitanud kinnituskohtade ja katusereelingu kahju kalkulatsiooni originaalvaruosadele kogusummas 359 eurot, kuid ülekuulamisel H. J. selgitanud, et tema sõidukil said kahjustada reeling, 3 reelingu kinnitust, katusel on värvikahjustused ja metalli deformeerumine, varaline kahju kokku 279 eurot.
4. Kohtuväline menetleja on leidnud, et mootorsõidukil tekkinud kahju suuruseks on 359 eurot H. J. süüteo teates esitatud uue katusereelingu ja kinnituste maksumuse põhjal. Kohtu hinnangul piisab sellest, et tuleb tuvastada, kas kahjustada on saanud ese, millel on teatav rahaline väärtus. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kahju omistamine ei eelda tingimata konkreetse summa tuvastamist – vastavalt miinimumnõudele piisab, kui tehakse kindlaks ex ante vähemalt summa, mis ületab koosseisulise kahju alampiiri (RKKK 3-1-1-23-14 p 18). Seega tuleks

§ 218

lg-s 1 toodud koosseisu tuvastamiseks hinnata, kas esemel on väärtus või on tegemist väärtusetu esemega. Kohus leiab, et mootorsõiduki külge kinnitatavad katusereelingud ja selle kinnitused ei ole üldjuhul väärtusetud esemed, ka käesoleval juhul ei olnud nende väärtus langenud nullini (nt täielikult amortiseerunud, roostetanud ja kasutamiskõlbmatu detail ei pruugi omada väärtust). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et mootorsõidukitel võib varuosad asendada nii originaalvaruosade kui ka kasutatud varuosadega (originaalvaruosad on turul selgelt kallimad). Kahjustatud detailide täpne väärtus ei ole üheselt tuvastatud, kuid selgelt jääb nende väärtus alla olulise kahju summa.

1. Kaitsja hinnangul ei ole kahju saanud tekkida ka seetõttu, et H. J. mootorsõidukil ei ole kehtivat liikluskindlustust ega kehtivat tehnoülevaatust, seega on tegemist väärtusetu sõidukiga. Lisaks leiab kaitsja, et kuna turul leidub varuosade tasuta pakkujaid, on nimetatud detaili turuväärtuseks 0 eurot.
2. Kohus märgib, et väärteo toimikus sisaldub sõiduki registreerimismärgiga XXX sõiduki taustakontrolli väljavõte
3. oktoobri
4. a seisuga. Selle kohaselt oli mootorsõidukil kehtiv tehnoülevaatus
5. juulist 2024 kuni
6. juulini
7. Seega oli mootorsõidukil teo toimepanemise ajal (
8. juulil 2025) seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Kohus aga märgib, et isegi juhul, kui kahjustataks mootorsõidukit, millel ei ole kehtivat tehnoülevaatust, ei muuda see mootorsõidukit kui eset selle asjaolu tõttu väärtusetuks. Veelgi enam ei oma asja väärtuse hindamisel iseenesest tähendust see, kas sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Kohus peab kummastavaks kaitsja esitatud väidet, mille kohaselt juhul, kui turul leidub pakkuja, kes on nõus asja andma ära tasuta (nt varuosadeks), alaneks samasuguste esemete turuväärtus nullini.
9. Käesolevalt on selge tekkinud kahjustusi hinnates, et on tekkinud majanduslikult hinnatav kahju, mis jääb suurusjärku alla

§ 203nõutavat kahju suurust.

Seega täidab E. Somelari tegevus väheväärtusliku asja kahjustamisel

§ 218lg 1 objektiivse koosseisu.

42. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 218vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu elementide suhtes.

Kohtu hinnangul pani E. Somelar asja kahjustamise toime kaudse tahtlusega, kuna sõiduki katusereelingust kinni haarates pidi ta pidama võimalikuks, et see võib ainuüksi tema keharaskuse tõttu kahjustuda. Seega möönis E. Somelar sellest kinni haarates, et katusereeling võib minna katki. 43. Kaitsja väitel oli tegemist hädakaitse olukorraga, st E. Somelar oli sunnitud katusereelingust kinni haarama, et vältida temal lasuvat ohtu tervise kahjustamiseks. E. Somelari kaitsja selgitusel tegi H. J. oma sõidukiga ohtliku manöövri ning ta proovis vältida sõiduki rataste alla jäämist. Hädakaitse korral ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet tema õigushüvedele (

§ 28). 44.

Praegusel juhul ei ole tunnistajad H. J., S. J. ega E. Somelar andnud selgitusi selle osas, kus E. Somelar autot peatades auto suhtes paiknes. See ei nähtu ka õueala videosalvestistelt. Juhul kui E. Somelar seisis auto ees, ei ole loogiliselt kuidagi tuletatav, et sõiduki liikuma hakkamisel hüppas ta sõidukil eest, haarates enesekaitseks kinni sõiduki katuse küljel paiknevast katusereelingust. Võttes arvesse, et E. Somelar hoidis kinni juhipoolsel küljel olevast katusereelingust, võis ta loogiliselt tuletades paikneda juhipoolsel küljel. Juhul kui E. Somelar asus sõidukijuhi poolsel küljel, on teoreetiliselt võimalus, et tema jalad olid auto all. Tegemist on siiski oletustega, kohtul tuleks hädakaitse seisundi jaatamiseks tuvastada vahetu õigusvastane rünne tuvastada. E. Somelar kirjeldas, et H. J. tegi ohtliku manöövri, kuid tunnistajad on kirjeldanud, et H. J. tegi sõidukiga põike paremale, et mitte E. Somelarile otsa sõita ja seejärel peatus. Peatumine on tuvastatud ka kaamerapildilt (ca 3 sekundit). Kui auto liikuma hakkas, haaras E. Somelar tunnistajate sõnul auto katusereelingust kinni. Nähtuvalt videosalvestistest ei ole H. J. juhitav mootorsõiduk liikunud õuealale suure kiirusega, mootorsõiduk on ka hetkeks peatunud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada õigusvastast rünnet E. Somelari vastu. 45. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka seda, et E. Somelar oli sunnitud katusereelingust kinni haarama, et enda tervist mitte ohtu seada. Keskmine mõistlik inimene hüppaks autost eemale, olukorras, kus auto hakkab järsult liikuma, mitte ei klammerduks selle külge. E. Somelar ei ole andnud ka ühtegi mõistuspärast selgitust sellise käitumisviisi selgitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt tegemist ka

§ 31olukorraga, kuna pole tuvastatav, et E.

Somelar pidi olema veendunud, et ta tegutseb hädakaitse seisundis, kuna tõlgendas H. J. käitumist tõsimeeli õigusvastase ründena tema tervisele. 46. Seega oli E. Somelari tegu õigusvastane ning kohus ei tuvastanud tema süüd välistavaid asjaolusid. Seega vastutab E. Somelar

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

47.

§ 218lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

48. Üldmenetluse otsuse kohaselt karistas kohtuväline menetleja E. Somelari rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 euroga. 49.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohus võtab esmalt arvesse, et E. Somelaril puuduvad varasemad karistused. Seega on rahatrahvi kui karistuse liigi valik olnud kohane. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. E. Somelar ei ole oma tegu tunnistanud ning on leidnud, et H. J. käitumine viis ta sellise teguviisini. Kohtu hinnangul on tegemist aga ka üsna ohtliku teguviisiga, mis võib ta enda elu ja tervise ohtu seada. Samuti on selle tagajärjeks H. J. vara kahjustamine.
2. Kohtu hinnangul on E. Somelari süü alla keskmise. Siiski on rahatrahvi kohaldamine tema suhtes põhjendatud eripreventiivsetel alustel, kuna ta on oma ohtlikku teguviisi õigustanud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on alus väärteomenetluse lõpetamiseks juba ainuüksi selle tõttu, et L. T. on varasemalt karistamata isik.
3. Kohus peab kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi kohaseks.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E. Somelari kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
5. oktoobri
6. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik