Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2026, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-3058 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Krim

§ 424

lg 1 järgi vangistus 4 kuud 28 päeva tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2026, s.o 1 päev Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)

§ 424lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Riina Püss süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Riina Püssi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.04.2026, s.o 1 päev ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 509 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Riina Püssi järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Riina Püss peab: 4.

1. elama aadressil xxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Riina Püssil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Riina Püssi pöörduma katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb Riina Püssil läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab Riina Püss kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. 7.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 8.

§ 424

lg 4 p 2 ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Riina Püssilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Riina Püssilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 119,04 eurot ja sundraha 1419 eurot, s.o menetluskulud kokku 1538,04 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Riina Püssil tasuda menetluskulud 1538,04 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Riina Püssi süüdistatakse selles, et tema olles isik, keda 07.03.
6. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-24-704 on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis eelnevalt kriminaalkorras karistatud

§ 424lg 1 järgi, karistus kustumata, 5.

aprillil 2026. a kell 01.26 xxx vahetus läheduses juhtis taaskord mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,77 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Riina Püss liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Riina Püss toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Riina Püss ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. Püss tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 5kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.04.2026, s.o kokku 1 päev R.

Püssil kantud karistusaja hulka.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada 1 aasta 4 kuu 29 päeva pikkune vangistus 509 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb R. Püssil teostada 2 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata R. Püss üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded.

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.

Püssilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna R. Püssile kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75lg 4 alusel võtab süüdistatav R.

Püss endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb isikul läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab R. Püss kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, LõunaEesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Mõista R. Püssilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 119,04 eurot ja sundraha 1419 eurot, s.o menetluskulud kokku 1538,04 eurot. Võimaldada R. Püssil tasuda menetluskulud 1538,04 eurot ositi, 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R. Püss tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista R. Püssilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 119,04 eurot ja sundraha 1419 eurot, s.o menetluskulud kokku 1538,04 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada R. Püssil tasuda menetluskulud kogusummas 1538,04 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt