← Eesti

2-25-19752/25

Obsah (15)§ 22§ 7§ 28§ 19§ 21§ 25§ 26§ 27§ 32§ 35§ 41§ 38§ 16§ 8§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2026, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-19752 Tsiviilasi K Te (T) ümberkujundamiseks Menetlustoiming avalduse

§ 22lõikest 1 tulenevalt. 3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. 2

(11)
  1. Kohustada K Te (T) iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule
  2. oktoobriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.10.2027 ja viimane 01.augustiks
  4. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne K Te (T) võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 01.septembriks
  6. Tühistada 25.11.2025 määrusega K Te (T) varale seatud käsutuskeeld.
  7. Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluskulud jäävad nende endi kanda. menetluse kulud. Võlausaldajate
  8. Määrata K Te (T) usaldusisiku T K tasuks 1661, 60 eurot (sh käibemaks).
  9. Määratud usaldusisiku tasu summas 1661, 60 eurot maksta välja K Te poolt tasumiste jäägi, so 96, 40 euro ja täiendavalt 11.04.2026, 12.05.2026 ja 12.06.2026 kohtu deposiiti tasutud summade arvelt OÜ-le Civilex (arvelduskonto EE312200221055387366 Swedbank).
  10. Kohustada K Te tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasumata osa, so 265, 20 eurot hiljemalt 10.07.
  11. Deposiit tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Selgitusse märkida tsiviilasja number 2-25-
  12. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (

§ 7lg 1).

Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 28lg 1).

Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K T (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja sattunud makseraskustesse peamiselt varasemalt kujunenud hasartmängusõltuvuse tõttu, mille rahastamiseks võttis ta mitu laenu. Võlakoormus kasvas üle jõu ja avaldaja majanduslik olukord halvenes. Hetkel saab avaldaja psühhiaatrilt ravi ning tegeleb aktiivselt sõltuvusprobleemi lahendamisega. Avaldaja on püüdnud oma kohustusi restruktureerida, sõlmides maksegraafikuid ja pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi. Olukord muutus aga kontrollimatuks pärast seda, kui Xxxx OÜ esitas nõude Pärnu Maakohtule ja seejärel täitmisele kohtutäiturile. Üks nõue on täitemenetluses ning teine, Xxxx OÜ nõue, on Pärnu Maakohtu menetluses. Need kohustused ületavad avaldaja maksevõimet. Kohtutäitur on kehtestanud käsutuskeelu avaldaja igapäevases kasutuses olevale autole ja pere eluasemele, mis ei ole luksusvara ning mille müük või sundrealiseerimine kahjustaks oluliselt avaldaja perekonna toimetulekut ja avaldaja töövõimet. Avaldajal on stabiilne sissetulek ja on võimeline kohustusi täitma, kui maksetingimusi ümber 3

(11)kujundada. Võlgade ümberkujundamine on ainus realistlik võimalus vältida pankrotti, stabiliseerida majanduslik olukord ja tagada võlausaldajatele nõuete maksimaalne rahuldamine. Seetõttu taotleb avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
  1. 25.11.2025 määrusega võttis kohus avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri T Ke. Kohus peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas avaldajal usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise.
  2. 15.12.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande K Te maksejõuetusavalduse menetluses. 17.12.2025 toimus K Te ärakuulamine, kus osales ka usaldusisik.
  3. 30.12.2025 määrusega kohustas kohus võlgniku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot kuue osamaksena. Kohus hoiatas, et deposiidi I-III makse tähtaegselt tasumata jätmisel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (

§ 19lg 3 p 6).

Võlgnik tasus 13.01.2026, 13.02.2026 ja 12.03.2026 osamaksed vastavalt määratule, so igakuiselt summas 400 eurot, mille kohta on esitanud tõendid (maksekorraldused).

  1. 18.03.2026 määrusega rahuldas kohus K Te maksejõuetusavalduse ning algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. Sama määrusega kohustas kohus võlgnikku jätkama usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina maksete tasumist kokku vastavalt 30.12.2025 kohtumääruses sätestatule. Kohus määras usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega esitamiseks tähtaja hiljemalt 18.05.
  3. Usaldusisik esitas kohtule 05.05.2026 taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ning 05.05.2026 esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitada.
  5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 19

lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 9. Vaidlus puudub, et võlgnik on makseraskustes. Käesoleval juhul võib öelda, et võlgniku tulud on tegelikult väiksemad kui tema vastu esitatud võlanõuded. Väljaselgitatud võlgniku varaks on: 1) Võlgniku sissetulekuks on töötasu (Xxxx OÜ) 1 642,99 eurot/kuus (neto) ja (Xxxx OÜ) 100 eurot/kuus (neto); kokku 1 742,99 eurot. Võlgnikule makstakse peretoetust 80 eurot (1 ülalpeetava eest). Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole, seega kokku tulud kuus on 1823 eurot. 2) Võlgnikul on registreeritud sõiduk Xxxx (v.l. 2001), mille väärtus võib prognoositavalt olla ca 1000-1500 eurot. Samuti on võlgnik selgitanud, et vajab autot igapäevaselt tööl käimiseks ja seeläbi tulu teenimiseks. 3) Võlgnikule kuulub äriühing Xxxx OÜ (rk xxxx), mille osakapitaliks on 0,01 eurot. Ühing reaalselt ei tegutse ning registri kohaselt on sel maksuvõlg 975,20 eurot. Seega on osaühingu osa väärtusetu. 4) Võlgnikule kuulub kinnisasi XXXX (registriosa nr xxxx), asukohaga Xxxx. Kinnistu on koormatud:-Isikliku kasutusõigusega R T ja M T kasuks (käesoleval ajal M T elab koos 4

(11)võlgnikuga sellel kinnisasjal); -Hüpoteegiga summas 61 000 eurot Xxxx OÜ kasuks. Hüpoteegi jääk käesoleval ajal 30 000 eurot. Kinnisasi on võlgniku ja tema pere (alaealine tütar ja elukaaslane) elukoht. Arvestades kinnisasja koormavaid asjaõigusi on usaldusisik seisukohal, et kinnisasja väärtus võib olla võrdne hüpoteegi jäägiga, kuid selle väärtust kahandab veelgi isikliku kasutusõiguse märkus. Samuti tasub võlgnik igakuiselt hüpoteegipidajale laenu summas 600 eurot/ kuus. Hüpoteegiga tagatud nõue ei ole kavas hõlmatud ning laenu tagasimakse igakuine kohustus lisandub kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuetele. K T võlgade ümberkujundamise kavas on moodustatud 3 võlausaldajate gruppi: I grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on võlgnikuga sõlmitud tarbijakrediidi lepingud; II grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on solidaarnõue Xxxx OÜ-ga, mida võlgnik on käendanud (ei ole tarbijakrediidlepingud); III grupp – võlausaldajaks on kohtutäitur, kelle menetluses on kahe võlausaldaja nõuded, kokku ümberkujundatavate nõuete summa on 13 237,96 eurot. Kava on koostatud arvestusega, et võlgnik tasub kõik kavas esitatud nõuded 60 kuu möödudes alates 15.07.
  1. Kavas on arvestatud, et võlgnik alustab kava täitmist 15.07.2026 ja lõpetab kava täitmise 15.07.
  2. Neljale võlausaldajale (Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ) teostab võlgnik väljamakseid igal kuul alates 15.07.2026 kuni 15.07.
  3. Kohtutäitur A K’ile tasub võlgnik osamakseid 1 kord kvartalis (ühel kuul makstav summa on alla 10 euro ning arvestades, et väljamakse teostamisel tuleb tasuda panga teenustasu, on see täiendav kulu võlgnikule). Seega, võlgnikule kuulub küll kinnisvara, kuid see on tema perekonna elukohaks ning koos temaga elab seal võlgniku vanaema, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kuivõrd kinnisasi on veel koormatud hüpoteegiga vähemalt summas 30 000 eurot, siis võib kinnistu prognoositav väärtus olla ca 30 000 eurot. Samas isikliku kasutusõiguse tõttu on selle müük pankrotimenetluses väga väikese perspektiiviga ning müügi korral mõjutab see kindlasti ka müügihinda. Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on hüpoteegipidaja nõue eelistatud pandiga tagamata võlausaldajate ees, mistõttu hüpoteegiga vara müügist suure tõenäosusega ei ole võimalik rahuldada teisi nõudeid peale hüpoteegipidaja nõude. Sõiduki Xxxx vanus on üle 20 aasta, mistõttu on selle müügiväärtus ca 1500 eurot. Kuivõrd võlgniku elu- ja töökoht ei kattu, siis on sõiduk vajalik iga päevaselt tööl käimiseks ning tulu teenimiseks. Pankrotimenetluses on võimalik, et võlgnikule tulu teenimiseks hädavajalikku vara ei võõrandata, sest vastasel juhul ilma tulu saamiseta, ei ole võlgnikul võimalik üldse võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega, usaldusisik pigem ei arvesta võlgniku sõiduki realiseerimisest saadavat tulu. Võlgnikul kuuluv äriühing ei tegutse ning sellel on ka võlad. Seega, ka selle võõrandamine pankrotimenetluses on pigem võimatu ja vara tuleb lugeda väärtusetuks. Võlgniku sissetulek töötasuna on 1 743 eurot, millest TMS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt saaks arestida rahalisi vahendeid summas 482 eurot (1743-1261). Peretoetus TMS § 131 lg 1 p 1 alusel ei ole arestitav.
  4. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 11. K T võlgade ümberkujundamise kavas on moodustatud 3 võlausaldajate gruppi: 1) I grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on võlgnikuga sõlmitud tarbijakrediidi lepingud; 2) II grupp – võlausaldajad, kelle nõude aluseks on solidaarnõue Xxxx OÜ-ga, mida võlgnik on käendanud (ei ole tarbijakrediidlepingud); 3) III grupp – võlausaldajaks on kohtutäitur, kelle menetluses on kahe võlausaldaja nõuded. K T võlgade ümberkujundamise kavas on arvestatud 7 võlausaldaja nõudega, kelle nõuded on kavas ümber kujundatud. Kokku on 5 võlausaldajat, kes on seisukoha esitanud: Kohtutäitur A K – võlausaldaja nõustub kavaga; Xxxx OÜ – võlausaldaja nõustub kavaga; Xxxx OÜ – võlausaldaja nõustub kavaga; Xxxx OÜ – ei nõustu kavaga ja vaidleb sellele vastu; Xxxx OÜ on esitanud 5

(11)seisukoha, mille kohaselt soovib võlausaldaja nõude suurendamist 30,89 euro võrra. Kava osas ei esitanud seisukohta Xxxx AS ja Xxxx.

§ 25lg 1 kohaselt tuleb lugeda, et võlausaldaja on kavaga nõustunud.

K T esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele: I grupis:

  1. Xxxx AS nõue, võlgniku ja võlausaldaja vahel on sõlmitud laenulepingud 17.05.2022 laenusummaga 1200 eurot, 23.06.2022 laenusummaga 1400 eurot ja 07.07.2022 laenusummaga 2150 eurot. Võlgnevuse aluseks on võlgniku ja võlausaldaja vahel 04.03.2025 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt sissenõutavaks muutunud summa eelnevalt nimetatud kolme lepingu osas on 1431,59 eurot, sellele lisaks on võlausaldaja nõudnud 30 eurot kokkuleppe sõlmimise tasu, 10% võlgnevuse summast ajatamise tasu (kokku on ajatamise tasu 3 lepingu peale 275,73 eurot). Usaldusisik on võlausaldaja nõudest tuvastanud, et kõik kolm laenulepingut on sõlmitud 2022.a. kolmel järjestikusel kuul. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on võlausaldaja selgitanud, et võttis aluseks võlgniku poolt laenutaotluses esitatud töötasu ja kohustused, arvestatud on 1 ülalpeetavaga. Keskmist tulu kontrolliti Maksu- ja Tolliameti kaudu, finantskohustustele lisas võlausaldaja elatusmiinimumi/majapidamiskulud. Nähtub, et nt. ülalpeetava kuludega võlausaldaja üldse ei arvestanud. Samuti ei ole võlausaldaja võlgniku esitatud andmeid kontrollinud võlgniku pangakontolt. Võlgniku esitatud taotlustes on näiteks kahel järjestikusel kulu esitatud üks ja sama finantskohustuste summa, mis tähendab, et laenuandja enda eelmist laenu ei ole võlgnik esitanud. See oleks pidanud olema võlausaldajale häirekell, et kontrollida taotluses esitatud andmeid pangakontolt, et kindlaks teha võlgniku tegelik krediidivõimekus. Kui võlausaldaja oleks küsinud võlgniku pangakonto väljavõtete, siis LHV kontolt oleks võlausaldaja saanud kinnitust, et lisaks võlausaldaja enda laenule on võlgnik juba eelneva 4-5 kuu jooksul võtnud hulgaliselt laene teistelt laenuandjatelt (s.h. nt Xxxx kokku 5424 eurot, Xxxx 1596 eurot, Xxxx 1270 eurot, samuti on kontolt nähtav, et võlgnik tasub laenude tagasimakseid Xxxx, xxxx, Xxxxile, Xxxx OÜ-le). Samuti on kontolt tuvastatav, et võlausaldaja poolt arvestatud võlgniku kulud on kordades suuremad ning peamise osa oma sissetulekust võlgnik kaba erinevate hasartmängudega seotud kontodele. Seega, usaldusisik on seisukohal, et võlausaldaja jättis laenulepingute sõlmimisel ja laenude väljastamisel teostamata vastutustundliku laenamise kontrolli isegi minimaalses ulatuses ning tema poolt esitatud teabevahendid võlgniku krediidivõime hindamiseks ei olnud piisavad, et jätta pangakonto väljavõtted analüüsimata. Võlausaldaja teabest selgub, et võlgnik on kokku saanud kolme laenulepingu alusel laenu 4750 eurot ja teostanud tagasimakseid summas 6401,20 eurot. Kokkuvõttes usaldusisik leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel ei võlgne võlgnik võlausaldajale muid tasusid peale põhinõude. Võlgnik on võlausaldajale kokku tasunud nii põhivõla kui ka veel kõrvalnõudeid, mistõttu usaldusisik leiab, võlgnik ei võlgne võlausaldajale enam midagi ja loeb tagastatud raha arvelt lepingud täidetuks. Kohus leiab, et usaldusisik on põhjendatult asunud seisukohale, et võlgnik ei võlgne võlausaldajale enam midagi ja leping tuleb lugeda täidetuks.
  2. Xxxx OÜ nõude aluseks on 22.04.2025 sõlmitud laenuleping (tarbijakrediit). Võlausaldaja on esitanud andmed, mille kohaselt tehti võlgnikule väljamakse summas 2300 eurot ja võlgnik on teinud tagasimakseid 283,52 eurot. Kuivõrd võlgnik on esitanud nõude ainult tagastamata põhinõude osas, siis usaldusisik on sellega nõus ning leiab, et võlausaldaja nõue summas 2016,48 eurot on põhjendatud. Kohus leiab samuti, et nõue esitatud ulatuses on põhjendatud.
  3. Xxxx OÜ nõue, 29.09.2025 sõlmitud väljamakseta refinantseerimisleping, millega on refinantseeritud võlgniku ja võlausaldaja vahel 12.06.2023, 24.10.2023 (refin), 09.04.2025, 13.04.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingud internetikeskkonnas www.raha24.ee. Võlausaldaja on selgitanud seoses vastutustundliku laenamisega vastuse p 24 kohaselt järgmist, et võttis arvesse Riigikohtu suuniseid tarbija sissetulekute hindamisel piisava ajavahemikuna 4 kuud ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Edasi on võlausaldaja toonud välja laenuandja kaks metoodikat võlgniku krediidivõime hindamiseks. Kahjuks kumbki neist meetoditest ei hõlma võlgniku pangakonto kontrollimist antud ajavahemiku osas. Kui võlausaldaja oleks võlgniku pangakonto väljavõtet 6

(11)kontrollinud, siis oleks saanud tuvastada, et võlgnik juba tasub finantskohustusi mitmele laenuandjale (Xxxx, Xxxx, Xxxx) ning et võlgnik suure osa oma sissetulekutest nii laenu kui töötasuna panustab erinevates hasartmängu portaalides.Usaldusisik on võlgniku konto väljavõtetelt ja võlgniku enda esitatud andmete kohaselt tuvastanud, et võlausaldaja kandis reaalselt rahalisi vahendeid võlgniku kontole kolme laenulepingu alusel kokku summas 2 691 eurot ja võlgnik on teinud tagasimakseid 782,09 eurot. Kuna võlausaldaja on usaldusisiku hinnangul jätnud vajaliku hoolsusega teostamata vastutustundliku laenamise põhimõtte, siis ei võlgne võlgnik võlausaldajale muid tasusid peale tagastamata põhilaenu.Usaldusisik korrigeerib Xxxx OÜ nõuet kavas ning see kuulub tasumisele summas 1 942,78 eurot. Kohus peab nõuet korrigeeritud ulatuses põhjendatuks.
  1. Xxxx(end. Xxxx) ei ole usaldusisikule esitanud täiendavaid andmeid võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlausaldaja esitas maksejõuetuse avalduse menetluses usaldusisikule teabe, mille kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 684,23 eurot, millest põhiosa moodustab 681,68 eurot ja intress 2,55 eurot. Usaldusisik on võlausaldajale edastanud kaks täiendavat päringut võla kujunemise kohta võlgade ümberkujundamise menetluses (19.03.2026 ja 13.04.2026), millele võlausaldaja ei ole vastanud. Seega, võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole võlausaldaja esitanud nõude kujunemist ning samuti pole võimalik kontrollida võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Eelnevast tulenevalt usaldusisik peab põhjendatuks, et võlausaldaja nõue on kavas 0,00 eurot. Kohus nõustub usaldusisikuga. II grupis (tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega):
  2. Xxxx OÜ nõue, mille aluseks on krediidileping nr xxxx laenusummaga 5048,50 eurot. Laenuleping sõlmiti Xxxx OÜ-ga, mida võlgnik juhatuse liikmena käendas käenduslepingu kohaselt. Nõude osas on Pärnu Maksekäsuosakond teinud 16.10.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-25121526, mille kohaselt on võlgnikult ja Xxxx OÜ-lt solidaarselt välja mõistetud 6 829,44 eurot, sellest põhinõudeid 5048,00 eurot, kõrvalnõudeid 1521,44 eurot ning hüvitama riigilõivu 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Võlausaldaja on usaldusisikule esitanud nõude kogusummas 8260 eurot, millest põhiosa 5048 eurot, kõrvalnõuded 2952 eurot ja 260 eurot menetluskulud.

§ 21

lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, s.h. sama nõude puhul. Eelnevale tuginedes ning arvestades võlgniku tegelikku maksevõimet, usaldusisik vähendab kavas võlausaldaja nõuet kõrvalnõuete osas 100% ja peab põhjendatuks arvestada kavas võlausaldaja põhinõuet summas 5048 eurot ja menetluskulusid summas 260 eurot, kokku 5308 eurot. Xxxx OÜ nõude aluseks on 12.06.2025 sõlmitud laenuleping ja käendusleping. Võlausaldaja nõude osas on Pärnu Maksekäsuosakond teinud 21.11.2025 määruse tsiviilasjas, mille kohaselt võlgnikult ja solidaarvõlgnikult Xxxx OÜ on solidaarselt välja mõistetud 3000 eurot põhivõlga, kõrvalnõudeid 774,53 eurot ja hüvitama riigilõivu 172,28 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Nõude esitamisel on võlausaldaja suurendanud kõrvalnõudeid viiviste osas 792 eurot. Tuginedes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttele, siis usaldusisik vähendab võlausaldaja kõrvalnõudeid 100% ulatuses ning peab põhjendatuks arvestada võlausaldaja põhinõuet summas 3000 eurot ja menetluskulusid summas 192,28 eurot, kokku 3 192,28 eurot. Võlausaldaja ei nõustu kavaga ja vaidleb sellele vastu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlasumma (4 842,19 eurot) vähendamine 34% (1650,19 eurot) ulatuses, mille tagajärjel tasub võlgnik oma kohustust võlausaldaja ees summas 3 192 eurot, ei arvesta piisavalt võlausaldaja õiguste ja huvidega. Võlausaldaja ei nõustu selliselt nõude vähendamisega ja leiab, et võlgade ümberkujundamise huvides tuleks kaitsta ka võlausaldajate huvisid, mitte et võlgnik saab võlgade vähendamise temale 7

(11)sobivas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja etteheited põhjendatud ning vastuväide ei anna alust kava muutmiseks. III grupis: Kohtutäitur A K nõudeks on täiteasjades 066/2025/3061 ja 066/2025/3512 välja mõistetud kohtutäituri tasu ja täiemenetluse kulud. Võlausaldaja on nõudes esitanud rahuldamiseks kohtutäituri tasu nõude 1/2 osas ja täitemenetluse kulud. Kuna ümberkujundamise kavas on mõlema täiteasja sissenõudjad (Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ) hõlmatud, siis hüvitatakse kohtutäituri tasud vastavalt: ½ kohtutäituri tasust ja täitemenetluse kulud, vastavalt 440,20 eurot ja 372,00 eurot.

§ 26

lg 3 p 1 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Käesoleval juhul on 7-st võlausaldajast 2 esitanud seisukoha kavaga mittenõustumise kohta ning 5 on kavaga nõustunud. Ühe kavaga mitte nõustunud vastuväite on usaldusisik rahuldanud, mistõttu tuleb lugeda, et ülejäänud osas on ta kavaga nõustunud. Seega, jääb 1 võlausaldaja, kes kavaga ei nõustunud. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete kogusumma kavas on summas 13 271,54 eurot, millest vastuväite esitanud võlausaldaja nõue on 3 966,81 eurot, ehk 30%. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes

§ 26

lg 3 p 1 on kohus seisukohal, et K T võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitada. Kava kinnitamisel

§ 26

lg 3 p 1 korral hindab kohus ka seda kui suures ulatuses oleks vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet võimalik rahuldada pankrotimenetluses. Usaldusisik on teostanud kava esitamisel võrdluse pankrotimenetlusega ning leiab, et pankrotimenetluses tuleks kaitsmisele võlausaldajate nõuded samas suurusjärgus kui on kavas esitatud. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku vara võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on kindlasti suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses, (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik.Eeltoodust tulenevalt, pankrotimenetlusega võrreldes ei ole vastuväite esitanud võlausaldaja Xxxx OÜ nõude rahuldamine oluliselt väiksemas ulatuses kui üldse. 12.

§ 27

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub küll kinnisvara, kuid see on tema perekonna elukohaks ning koos temaga elab seal võlgniku vanaema, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kuivõrd kinnisasi on veel koormatud hüpoteegiga vähemalt summas 30 000 eurot, siis võib kinnistu prognoositav väärtus olla ca 30 000 eurot. Samas isikliku kasutusõiguse tõttu on selle müük pankrotimenetluses väga väikese perspektiiviga ning müügi korral mõjutab see kindlasti ka müügihinda. Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on hüpoteegipidaja nõue eelistatud pandiga tagamata võlausaldajate ees, mistõttu hüpoteegiga vara müügist suure tõenäosusega ei ole võimalik rahuldada teisi nõudeid peale hüpoteegipidaja nõude. Sõiduki Xxxx vanus on üle 20 aasta, mistõttu on selle müügiväärtus ca 1500 eurot. Kuivõrd võlgniku elu- ja töökoht ei kattu, siis on sõiduk vajalik iga päevaselt tööl käimiseks ning tulu teenimiseks. Pankrotimenetluses on võimalik, et võlgnikule tulu teenimiseks hädavajalikku vara ei võõrandata, sest vastasel juhul ilma tulu saamiseta, ei ole võlgnikul võimalik üldse võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega, usaldusisik pigem ei arvesta võlgniku sõiduki realiseerimisest saadavat tulu. Võlgnikul kuuluv äriühing ei tegutse ning sellel on ka võlad. Seega, ka selle võõrandamine pankrotimenetluses on pigem võimatu ja vara tuleb lugeda väärtusetuks. Võlgniku sissetulek töötasuna on 1 743 eurot, millest TMS § 132 8

(11)lg 1 ja 2 kohaselt saaks arestida rahalisi vahendeid summas 482 eurot (1743-1261). Peretoetus TMS § 131 lg 1 p 1 alusel ei ole arestitav. Senine kohtupraktika on pidanud õigustatuks kava kinnitamist, kui see võimaldab võlgnikul ületada makseraskused ning säilitada enda ja oma pere eluase (nt. Tartu RK 17.10.2024, 2-24-1879). Ümberkujundatavate nõuete summa moodustab 13 271,54 eurot, mille võlgnik kohustub tasuma 60 kuu jooksul ning igakuiselt kujuneb võlgniku poolt tasutavaks kuumakseks I ja II grupi võlausaldajatele 220, 63 eurot ja III grupi võlausaldajale makse 1 kord kvartalis. 13. Kohus leiab eelnevat arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 21

lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohus rahuldab seega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 3 p 1 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

14. Ümberkujundamise kavas esitatud nõuete aluseks olevad lepingud loetakse lõpetatuks ja nendest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks

§ 22lõikest 1 tulenevalt.

Kohus selgitab, et

§ 32

lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 15.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. 16. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kava järgi alustab võlgnik makseid võlausaldajatele alates 15.07.2026/15.09.2026 ja viimased maksed teeb hiljemalt 15.07.

  1. Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada usaldusisikule
  2. oktoobriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.10.2027 ja viimane 01.augustiks
  3. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 17. Kohus 25.11.2025 määrusega keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise.

§ 16

lg 3 esimene lause sätestab, et usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid (

§ 16lg 3 p 4). Pankr

S § 18 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 20 lg 1 kohaselt võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. 9

(11)Kuna kohus käesoleva määrusega kinnitab ümberkujundamiskava, tühistab maksejõuetusmenetluse algatamise määrusega võlgniku varale seatud käsutuskeelu. kohus 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 19. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisiku 05.05.2026 tasu taotluse kohaselt on usaldusisiku tasu ja kulude arvestus järgmine: 19.03.26-Tartu MK 30.04.25 määrusega tutvumine, võlausaldajatele teabenõude saatmine- 1h; 20.03.-09.04.26-võlausaldajatelt tebenõuetele vastuste vastuvõtmine ja salvestamine- 1h; 10.04.13.05.25 -võlausaldajate nõuetega tutvumine, võlausaldajate ringi kaardistamine, tähtaegselt mitte vastanud VU-tele täiendava teabenõude saatmine- 30 min; 10.04-16.04.25- võlausaldajate esitatud nõuete kontroll, s.h. vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kontroll, ümberarvestuste teostamine- 2h; 13.04.-16.04.26- võlgnikult täiendavate andmete (pangakonto väljavõtted) saamine45min; 15.04.-16.04.26- kava koostamine koos selgituste ja põhjendustega- 4h10min; 16.04.26kava esitamine võlgnikule allkirjastamiseks – 15min; 17.04.26- kava esitamine võlausaldajatele tutvumiseks- 30 min; 05.05.26- kava ja kokkuvõte võlausaldajate esitatud seisukohtadest kavale ning usaldusisiku arvamuse esitamine kohtule- 1h; järelevalve kava täitmise üle (ei ole k.a. prognoositav) Kokku 11h10min, tunnitasu 120 eurot, s.o kokku 1661, 60 eurot (sh käibemaks 321, 60 eurot). Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks perioodi eest võlgade ümberkujundamise menetlsue algatamisest kuni kava kinnitamiseni vastavalt esitatud taotlusele 1661, 60 eurot (sh käibemaks). 20.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 11h10mini) on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 120 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades usaldusisiku kohustusi, tehtud toiminguid, mahtu ja keerukust, leiab kohus, et usaldusisiku taotlus usaldusisiku tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab usaldusisiku tasuks kokku 1661, 60 eurot (siasaldub käibemaks).

§ 54

lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Civilex (arvelduskonto EE312200221055387366). 30.12.2025 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot 6 (kuue) osamaksena järgmiselt: I osamakse 400 eurot hiljemalt 12.01.2026; II osamakse 400 eurot hiljemalt 12.02.2026; III osamakse 400 eurot hiljemalt 12.03.2026; IV osamakse 400 eurot hiljemalt 12.04.2026; V osamakse 400 eurot hiljemalt 12.05.2026 ja VI osamakse 500 eurot hiljemalt 12.06.2026. 10

(11)Võlgnik tasus usaldusisiku tasu ja kulude katteks 30.12.2025 määrusega ettenähtud deposiidi kokku 1200 eurot (13.01.2026 - 400 eurot, 13.02.2026 - 400 eurot ja 12.03.2026 - 400 eurot). Viru Maakohtu 18.03.2026 määrusega on määratud usaldusisiku T K tasuks 1103,60 eurot eurot (sh käibemaks), mis on määratud välja maksta K Te poolt 13.01.2026, 13.02.2026 ja 12.03.2026 kohtu deposiiti tasutud summade arvelt, OÜ Civilex arvelduskontole EE312200221055387366 Swedbank. Jääk 96, 40 eurot. Võlgnik on täiendavalt tasunud 11.04.2026 – 400 eurot, 12.05.2026 – 400 eurot ja 12.06.2026 – 500 eurot. Usaldusisiku tasu on 1661, 60 eurot. Tasu tuleb välja maksta K Te poolt tasumiste jäägi, so 96, 40 euro ja täiendavalt 11.04.2026, 12.05.2026 ja 12.06.2026 kohtu deposiiti tasutud summade arvelt OÜ-le Civilex arvelduskonto EE312200221055387366 Swedbank. Kokku on võlgniku poolt deposiiti tasutud 1300 eurot, millele lisandub eelmiste deposiitide jääk 96,40 eurot, kokku seega 1396, 40 eurot. Kohus määrab 1661, 60 euro suuruse tasu välja maksta võlgniku poolt

§ 19lg 2 alusel kohtu deposiiti tasutud summadest.

Kuna kohus määras käesoleva määrusega usaldusisiku tasuks 1661, 60 eurot ja võlgnik on tasunud deposiidimakseid, mida saab nimetatud tasu maksmiseks kasutada kokku 1396, 40 eurot, määratakse võlgnikule tähtaeg tasumata osa – 265, 20 euro - tasumiseks hiljemalt 10.07.2026. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Ülejäänud summa (265, 20 eurot) makstakse usaldusisikule välja eraldi määrusega pärast seda, kui võlgnik on nimetatud summa kohtule tasunud. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 41

lg 2 p 7 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.