Obsah (6)

§ 230§ 5§ 436§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-17953 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

1. Kostja vastuväitele selles, et asja lahendamiseks on pädev halduskohus, märgib kohus järgmist: Hageja on asutatud Vabariigi Valitsuse 20.
2. 2007 korralduse nr 586 alusel; on avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik. Ainuüksi asjaolu, et üks õigussuhte pooltest on riik või mõni avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik, ei tähenda vaidluse allumist halduskohtule. Lähtekohaks kohtute pädevuse piiritlemisel on vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, p 8). Pooltevaheline leping IVIT/2022/9-1 sõlmiti küll avalike ülesannete täitmiseks, kuid kohus on seisukohal, et vaidlus lepingu alusel saadud raha tagasinõude üle põhineb eraõiguse normidel, mistõttu kuulub vaidluse lahendamine maakohtu pädevusse.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - 12.01.2023 sõlmisid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) ja MTÜ Nuti lemmikloomade toetus (e-äriregistri andmetel uue nimega MTÜ Nuti toetus) projekti toetuslepingu nr IVIT/2022/9-1 (dtl 7-9); - projekti toetuslepingu aluseks olid Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
4. a taotlusvooru tingimused (dtl 68-76) ja KÜSKi juhatuse 20.12.
5. a otsus nr 12.1/2022_1 toetuse eraldamise kohta (dtl 77-81) Viidatud otsusega rahuldati MTÜ Nuti lemmikloomade toetus taotlus „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia“ (projekt nr IVIT/2022/9) toetussummas 8560 eurot. - KÜSK maksis toetussumma 8560 eurot MTÜ-le Nuti toetus 18.01.
6. a. (dtl 10) - 15.10.
7. a esitas kostja KÜSK-ile projekti IVIT/2022/9 aruande, mille andmetel on kogu toetuseks eraldatud 8560 eurost ära kasutatud 8510 eurot (dtl 11-16) ja arved (dtl 17-20) - KÜSK saatis kostjale 13.11.2023 nõudekirja toetuse tagastamiseks (dtl 28-29) - Pooled sõlmisid 15.01.2024 lepingu lisa-maksegraafiku, mille kohaselt leppisid kokku, et MTÜ Nuti toetus toetuse tagastama kahe osamaksega: 20.02.2024 summas 4280 ja 25.03.2024 (dtl 32-33). Kostja saadud toetust tagastanud ei ole
8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 sätestab, et isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt kui RVastS-ga ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid. Avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras (RVastS § 22 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alusetu rikastumise sätted rakendatavad. Poolte vahel oli sõlmitud projekti toetusleping IVIT/2022/9-
10. Riigikohus on märkinud, et kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (vt Riigikohtu lahendid nr 2-17-280/31, p 18; nr 3-2-1-62-08, p 9; 26.06.2024.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-16508/42 p 14) Käesoleval juhul ei ole lepingust taganetud, lepingut üles öeldud; puuduvad kohtu hinnangul ka tühisuse alused (TsÜS § 84 jj).
11. Kohtu hinnangul on kostja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei kostja väitega, et hageja viide taotlusvooru tingimuste p-le 3.3.1 on asjakohatu kuna tingimused ei ole poolte vahelise lepingu osaks. Projekti toetuslepingu päisest („… leping sõlmitakse taotlusvoor tingimuste ja KÜSK-i juhatuse 20.12.2022 otsuse 1-2-1/2022_1 alusel…“) ja sisust (vt lepingu p 4.1 „..lisaks tingimustes…..jj ; p 5.1, 5.2) tuleneb üheselt, et lepingust tulenev on kohaldatav koos taotlusvooru tingimustega Taotlusvooru tingimuste p 3.3 ja 3.3.1 järgi on mitteabikõlblikud kulud: toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist töötasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud (enda või pereliikmete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse projektis kaupa või teenust). Kui huvide konflikti pole võimalik vältida, tuleb tehingud seotud isikutega põhjendada taotluse eelarves või saada selleks KÜSKi nõusolek. Hageja on tõendanud, et projekti täitmiseks on tehtud tehingud seotud isikutega (dtl 17-20); X OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ning taotluse saaja juhatuse liige on A. N.; OÜ X osanik ja tegelik kasusaaja ning toetuse saaja juhatuse liige (lepingu perioodil) ning projekti koordinaator oli M. B.. Vaidlust ei ole ka selles, et taotluse eelarves vastavat põhjendust esitatud ei ole ning KÜSK-i nõusolekut, nagu näeb ette taotlusvooru tingimuste p 3.3.1, ka küsitud ega saadud ei ole. Kostja väited selles, et ta vastavatest tingimustest ei teadnud või teda ei teavitatud, ei ole asjakohaselt. Taotlust esitades pidi ta olema ja oli teadlik taotlusvooru tingimustest. Ilmselgelt on seega kostja eiranud taotlusvooru tingimuste p-s 3.3.1, millest tulenevalt on mitteabikõlbuliku kuluna käsitletav arvetel nr 23/909/01, MB-000439, MB-000471, MB-000477 (dtl 17-20) toodu kulu kogusummas 8510 eurot ning mida võib lugeda projekti toetuslepingu p 4.2.2 rikkumiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100) ja KÜSK-il tulenevalt taotlusvooru tingimuste p 7.2 (tehtud investeeringud ei vasta lepingule) õigus nõuda toetus tagasi. Toetuse tagasinõudmist reguleerivad lepingu p 6.2-6.4 (kokkuleppel lepingu lõpetamisel; pärast projekti aruande heakskiitmist KÜSK-i poolt kui hiljem selguvad toetuse tagasinõudmise alused; lepingu erakorralise ülesütlemise teates või kokkuleppelisel lõpetamisel KÜSK-i otsuses toodud mahus). Taotlusvooru tingimuste p 7.1-7.5 alustel võib KÜSK makstud toetuse tagasi nõuda, sh juhul kui ei ole tõendatud projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine, õigeaegselt on esitamata aruanded (lõpp- ja/või järelaruanne); läbiviidud tegevused ja tehtud investeeringud ei vasta taotlusele ja lepingule või pole tõendatud (nt osavõtjate nimekirjad, fotod, kokkuvõtted); on oluliselt rikutud teavitusnõudeid ja ületatud tähtaegu; selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal; toetuse saaja loobub projekti elluviimisest (dtl 68-76) Lisaks eeltoodule sätestab projekti toetuslepingu p-le 8.
12. peab MTÜ Nuti toetus rohkem kui 10 eurot kasutamata jäänud toetuse tagastama KÜSK-i arvelduskontole. MTÜ Nuti toetuse KÜSK-ile esitatud projekti IVIT/2022/9 aruande kohaselt on kasutamata jäänud toetus summas 50 eurot.
13. Lepingu lisana (lepingu p 8-1 kohaselt) on pooled sõlminud 15.01.2024 (dtl 32-33) maksegraafiku (dtl 32-33), mille kohaselt kohustub kostja toetuse tagasimakse hagejale tasuma kahe osamaksega: 20.02.2024 4280 eurot ja 4280 eurot. Kostja märgib, et maksegraafik ei vasta võlatunnistuse nõuetele ning isegi kui see saaks olla võlatunnistus, ei ole kostja loobunud mingitest vastuväidetest nõudele. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 2.05.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/14) Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et poolte tahe oli luua iseseisev kohustus. Poolte vahel 15.01.2024 sõlmitud lepingu lisa on poolte esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud kokkulepe tulenevalt hageja 13.11.2023 nõudekirjast; kostja väide, et maksegraafik /lepingu lisa ei vasta võlatunnistuse nõuetele, on põhjendamatu. Kohtu hinnangul saab 15.01.2024 poolte sõlmitud ja allkirjastatud lepingu lisa käsitleda kompromisslepinguna (võla tasumiseks osade kaupa), milles sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja on omapoolse kohustuse olemasolu tunnistanud. Riigikohus on märkinud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik teadis või pidi teadma oma võimalikke vastuväiteid tunnistatavale võlale ja sai aru nendest vastuväidetest loobumise tagajärgedest, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik. See tähendab, et võlatunnistuse andjal ei ole hiljem õigust tugineda vastuväidetele isegi siis, kui ta suudaks vastupidist tõendada (vt Riigikohtu 5.02.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-21-8877/50 p 18.1). Kohus on seisukohal, et lepingu lisa sõlmides ja seda allkirjastades teadis kostja seaduslik esindaja oma võimelikest vastuväidetest tunnistatavale võlale ning kostjat saab lugeda loobunuks sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks või mille üle pooled enne lepingu lisa sõlmimist vaidlesid või milles valitses ebaselgus (lepingu lisale eelnev ekirjavahetus, millele viitab hageja). Kostja väited, mille kohaselt on toetuse tagasinõue alusetu, on põhjendamatud.
14. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 8560 eurot. Menetluskulude jaotus
15. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja MTÜ Nuti toetus.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 16. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 57-62) kohaselt on hageja menetluskulu kokku 2687,20 eurot, millest 700 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1987,20 eurot esindaja kulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. 16.1 Hagi esitamisel tasutava riigilõivu suurus tuleneb seadusest (RLS-st). Hagihinnalt 8560 eurot tuleb RLS Lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 700 eurot. Hageja tasus 5.06.2024 riigilõivu MTÜ Nuti toetus vastu hagi esitamise eest 700 eurot (dtl 38) 16.2 Esindaja õigusabikulu hüvitamise taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Menetluskulu nimekirja ja selle lisade kohaselt oli hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud 31.01.2025 õigusteenuse osutamise leping. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks hageja märge „Töötasufond (hageja kulu) 1987,20 eurot“ (dtl 57). Kulunimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust kogumahus 18 töötundi x 80 eurot töötunni hind, ehk kokku 1440 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja töötunni hind mõistlik, küll aga leiab kohus, et osutatud toimingutele kulutatud aeg (kokku 18) tundi on ülepaisutatud. Kulunimekirja kohaselt on KÜSKi poolt MTÜle Nuti toetus eraldatud toetusega seotud asjaolude läbivaatamisele ja hagiavalduse koostamisele kulutatud 16 töötundi. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu asjaoludega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 8 tundi, millele lisandub 2 töötundi kostja vastusele seisukoha koostamisele ja esitamisele – kokku põhjendatud ajakulu 10 tundi x 80 = 800 Kohus mõistab MTÜ-lt Nuti toetus hageja menetluskulude katteks 1500 eurot (millest 700 eurot on riigilõiv ja 800 eurot esindaja kulu). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik