← Eesti

3-26-1791/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2026, Tartu Haldusasja number 3-26-1791 Haldusasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Kohtla-Järv

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

  1. Kohtla-Järve Järve Kooli õppenõukogu jättis
  2. juuni
  3. a otsusega X-i klassikursust kordama. (taotleja)
  4. X-i seaduslik esindaja Y esitas
  5. juunil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Kohtla-Järve Järve Kooli õppenõukogu
  6. juuni
  7. a otsuse täitmine kuni Haridus- ja Teadusministeeriumi vaidemenetluse lõpliku lahendamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni ning paluti kohustada Kohtla-Järve Järve Kooli tagama õpilasele võimalus jätkata õpinguid järgmises klassis kuni vaidluse sisulise lahendamiseni.
  8. Kohus andis
  9. juuni
  10. a määrusega taotlejale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Sama määrusega andis kohus Kohtla-Järve Järve Koolile tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks. 3-26-1791
  11. Taotleja esindaja edastas
  12. juunil 2026 kohtule Kohtla-Järve Järve Kooli õppenõukogu otsuse tühistamise protokolli nr 6 (
  13. juuni 2026 nr 1-6/26/06). Protokollist nähtub, et
  14. juuni
  15. a õppenõukogu nr 1-6/26/03 otsus 1.3 (16/26/03/1.3), millega otsustati jätta X klassikursust kordama, tunnistati kehtetuks.
  16. Kohtla-Järve Järve Kool teatas
  17. juunil 2026 kohtule, et vaidluse esemeks olev õppenõukogu otsus on tunnistatud kehtetuks (vastav otsus lisatud), mistõttu on kool seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus on ära langenud. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 249

lg 3 ls 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtub, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesoleva määruse tegemise ajal taotleja õiguste kaitseks enam vajalik, sest Kohtla-Järve Järve Kool on pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist tunnistanud

  1. juuni
  2. a õppenõukogu otsuse nr 16/26/03/1.3 kehtetuks. Taotleja ei ole seega enam olukorras, kus teda on jäetud klassikursust kordama ning õpingute jätkamine järgmises klassis oleks välistatud.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 ls 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kui Kohtla-Järve Järve Kooli õppenõukogu peaks uuesti tegema otsuse, millega taotleja ei nõustu, on taotlejal võimalik esitada kohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus ja vajadusel ka kaebus (vt

§ 249lg 5).

  1. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (vt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus asjas nr 3-3-1-911, p 10). Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, tagastab kohus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Lisaks tagastab kohus ka asjas enammakstud riigilõivu 15 eurot (

§ 104lg 5 p 1).

Riigilõivud tagastatakse need tasunud isikute arvelduskontodele. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus X-i, Y ja W nimed tähemärkidega X, Y ja W (

§ 175lg 3).

Kui isikud ei soovi nime asendamist, tuleb sellest kohtule teatada enne käesoleva lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.