Obsah (17)

§ 178§ 407§ 206§ 428§ 429§ 442§ 432§ 468§ 173§ 162§ 177§ 174§ 138§ 122§ 133§ 134§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. juuni 2026 Tsiviilasja nr 2-24-112974 Tsiviilasi Era Liisingu

§ 178

). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas
2. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.J (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
3. aprilli
4. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5. Hageja esitas
6. juunil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja
7. veebruaril 2021 lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja 2 võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas
8. veebruaril 2021 laenutaotluse 1015 euro saamiseks 360 päevaks, ehk kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt
9. veebruariks
10. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressimääraks 45,29% aastas ja krediidikulukuse määr 55,99% aastas. Kostja on laenu tagastamiseks sooritanud neli makset, kokku 335 eurot 88 senti. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale
11. septembril
12. Hageja palus mõista kostjalt välja kokku 1335 eurot 59 senti, s.o põhivõlg 786 eurot 21 senti, intress 158 eurot 79 senti, viivis 390 eurot 59 senti ja tulevikus sissenõutava viivise võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13. Kohus andis
14. oktoobril 2025 hagejale tähtaja täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks. Hageja esitas
15. novembril 2025 hagiavalduse täienduse ning nõude ümberarvestuse. Hageja loobus täielikult intressi nõudest ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki ja seadusjärgset viivist. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõudeks 837 eurot 52 senti, millest põhiosa võlgnevus on 679 eurot 12 senti ning viivisenõue 158 eurot 40 senti. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summa 679 eurot 12 senti täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse
17. märtsil 2025 kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
18. Kohus leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada selles osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel ning et ülejäänud hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407lg 1).

6. Hageja on esitanud avalduse osaliselt nõudest loobumiseks.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal on õigus menetluse kestel oma nõuet vähendada või sellest osaliselt loobuda.

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud.

Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

1. Hageja on menetluse käigus
2. novembril 2025 esitatud avaldusega loobunud osaliselt põhivõlgnevuse nõudest 107 euro 9 sendi, intressi 158 euro 79 sendi,
3. juuni
4. a hagiavalduse seisuga arvutatud viivise 232 euro 19 sendi osas. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise, seega võtab kohus hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse vastavas osas. Kohus selgitab, et

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 3 on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale elektrooniliselt e-posti kaudu kätte toimetatud 27. märtsil 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavaldus kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407lg 1).

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping sõlmiti
2. veebruaril 2021 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 55,99% 1015 euro suuruse krediidi puhul on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 60,27%, ning seega VÕS § 406 2 lg-ga 1 kooskõlas.
3. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega tuleb krediidiandjal tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel 4 varasemalt kokkulepitud tingimustele (Kõve, V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § VÕS § 4034, p 3.
4. a) aa)).
5. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei nõua hageja intressi ja nõuab viivist üksnes seadusjärgses määras. Ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab viivise kooskõlas

§-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. 12. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulude 180 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Pärast hagist osalist loobumist palus hageja mõista kostjalt välja riigilõiv 245 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja menetluskuludelt viivise. Lisaks taotles hageja riigilõivu 70 eurot tagastamist. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Pärast hageja poolt nõude osalist loobumist ja nõude täpsustamist palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 679 eurot 12 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 5. juuni 2024. a seisuga 158 eurot 40 senti ning jooksev viivis seaduses kehtestatud määras.

§ 122

lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 133

järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Seega on vähendatud nõude hagihind 922 eurot 28 senti. Hagihinnalt 750 eurot kuni 1000 eurot tuli tasuda riigilõiv 245 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud 180 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalikud (

§ 174lg 1).

Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 425 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (

§ 177lg 4).

1. Seoses hageja poolt hagist osalise loobumisega esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks. 5 Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja on menetluse käigus loobunud nõudest osas, mis hõlmab 107 euro 9 sendi suurust põhinõuet, intressi 158 euro 79 sendi,
2. juuni
3. a hagiavalduses arvutatud viivise 232 euro 19 sendi ja osaliselt hagiavalduses märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. Tegemist on hagist osalise loobumisega, mille puhul kohaldub riigilõivu tagastamisele

§ 150lg 2 p 2.

Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole tegemist enammakstud riigilõivuga, kuna riigilõiv tasuti hagi esitamisel õigesti vastavalt hagihinnale. 16. Kohus märkis eespool, et praegusel juhul on hageja täpsustatud nõude kohaselt hagihinnaks 922 eurot 28 senti. RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 750 eurot kuni 1000 eurot riigilõivu 245 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 315 eurot. Seega on vahe tasutud ja nõutava riigilõivu vahel (315 – 245) 70 eurot. Kuna hageja on loobunud osaliselt nõudest, on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada. Seega rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning määrab tagastamisele kuuluva riigilõivu summaks 35 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu hageja arveldusarvele nr EE121200001297817924 AS-s Citadele Banka Eesti Filiaal. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 6