← Eesti

4-26-1037/22

4-26-1037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 27. mai 2026, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-26-1037 (240326000053) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistu

) § 171 alusel 65 trahviühiku ulatuses, s.o 520 euro suuruse rahatrahviga. Rahatrahv kuulus tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt

  1. aprill
  3. A. Semchin ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas
  4. märtsil 2026 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja palub väärteoasi lõpetada või kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Samuti palub kaebuse esitaja nõuda välja ja uurida kõiki kaebuses märgitud tõendeid.
  5. Viru Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrusega võeti A. Semchini kaebus väärteoasjas nr 240326000053 menetlusse ning kohus määras kaebuse läbivaatamisele avalikul kohtuistungil
  8. mail
  9. Poolte seisukohad kohtus
  10. Kohtumenetluses jäi A. Semchin kaebuse juurde. Menetlusaluse isiku sõnul ei selgitatud talle, et tal tuleb läbida tollikontroll läbi punase koridori. Kaebaja leiab, et 2

(7)4-26-1037 väärteo objektiivne koosseis on tõendamata. Nimelt on tõendamata, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt oli selgesõnaline korraldus olemas ning et ta on oleks sellest korraldusest tahtlikult keeldunud. 6. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Menetlusalusele isikule anti seaduslik korraldus suunduda tollikontrolli tsooni ja läbida tollikontroll. Ta oli peatatud täiendavate kontrollprotseduuride läbimiseks esimese astme ametniku poolt. Tunnistajate ütluste ja kontrollkabiinis tehtud videoga on tõendatud, et isik oli suunatud tollikontrolli, protseduurid ei olnud lõpule viidud ja luba piiri ületamiseks ei olnud isikule antud. Samuti ei olnud menetlusalusele isikule tagastatud veel piirikontrolliks võetud dokumente. Vaatamata sellele menetlusalune isik eiras nii passikontrolli teostanud politseiametniku korraldust suunduda tollikontrolli kui ka vahetuse vanema samalaadset korraldust püüdes lahkuda piiripunktist tollikontrolli läbimata. Kohtuväline menetleja viitab, et käesoleva aasta nelja kuu jooksul on kaebaja ületanud Eesti välispiiri vähemalt 18 korda (9 korda välja ja 9 korda sisse). Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et tihe piiriületaja ei tea, kuidas piiriprotseduurid kulgevad. Samuti toob kohtuväline menetleja välja, et tahtlus oli isikul olemas. Tahtlus seisnes selles, et menetlusalune isik püüdis vältida tollikontrolli, et varjata seeläbi keelatud varjatud kaupa, mis tal kaasas oli. Eirates piirkontrolli teostanud ametnike seaduslikke korraldusi rikkus kaebaja

§ 171lg-t 1.

Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 520 eurot on kõvasti alla keskmist trahvimäära, mistõttu palutakse jätta otsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT

  1. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Objektiivne koosseis
  2. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 171

ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 171

näol on tegemist viitelise süüteokoosseisuga, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise eest.

  1. Väärteoprotokolli nr XXX kohaselt eiras A. Semchin
  2. veebruaril 2026 kella 22.27 ajal Narva linnas Peterburi mnt 1 politseiametniku poolt kaks korda antud korraldust liikuda tema järel tollikontrolli tsooni ja proovis omavoliliselt lahkuda Narva piiripunkti territooriumilt tolli kontrolli läbimata. Kohtuväline menetleja leiab, et eelnevalt kirjeldatud käitumisaktiga rikkus menetlusalusele isik piirirežiimi eeskirja punkt 18 alapunkti
  4. Piirirežiimiga seonduvat reguleerib esmajoones riigipiiri seadus (

).

§ 8

lg 1 p 1 kohaselt määratakse piirirežiimiga kindlaks isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord.

§ 8

lg 3 sätestab, et piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti.

§ 8lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.

septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ (piirirežiimi eeskiri) p 18 näeb ette välipiiri ületava isiku kohustused ning selle alapunkt 2 kohaselt on välispiiri ületav isik kohustatud vastama piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku täpsustavatele küsimustele enda isiku, reisi ja pagasi kohta ning täitma piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku seaduslikud nõudmised. 3

(7)4-26-1037
  1. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas A. Semchin riigipiiri ületas. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuistungil, et tuli
  2. veebruaril 2026 Venemaa Föderatsioonist Narva piiripunkti, et suunduda Eesti Vabariiki. Seega oli A. Semchin riigipiiri ületamisel kohustatud järgima piirirežiimi, sh piirirežiimi eeskirja punktis 18 ette nähtud kohustusi.
  3. Menetlusalusele isikule piiripunktis esimese astme kontrolli teostanud ametnik O.D kinnitas kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et tema andis A. Semchinile korralduse minna edasi tollikontrolli, kuna süsteem andis tabamuse, mis tähendab teise astme tollikontrolli teostamise vajadust. Kohtus uuritud videosalvestised failinimedega „Export 05.02.2026 1-06-40.MP4“ ja „Export 05.02.2026 1-08-53.MP4“ kinnitavad tunnistaja O.D versiooni selle kohta, et A. Semchin tõepoolest suunati eelviidatud tunnistaja poolt ootealale tollikontrolli läbimiseks. Tollikontrolli suunamist kinnitas tegelikult ka A. Semchin ise kohtuistungil.
  4. Tunnistaja I.N sõnul ütles tema piirivalvurile, et viimane suunaks isiku täiendavale kontrollile ja paluks A. Semchinil oodata jalakäijate terminalis päringute tegemise ajal. Kui päringutele olid vastused tulnud suundus ta alla menetlusaluse isiku juurde ja täpsustas A. Semchinile, et nüüd on Politsei- ja Piirivalveameti osa kontrollist läbi. Selgitas isikule, et nüüd liigume tollikontrolli tsooni ja isikul tuleb selleks liikuda koos temaga. Tunnistaja sõnul ta ütles isikule, et viimane liiguks tema järgi tollikontrolli. Menetlusalune isik seevastu asus aga kiirel sammul kõndima Peetri platsi väljapääsu poole. Kui tunnistaja küsis isikult kuhu te liigute, vastas isik, et ta otsustas tollikontrolli mitte läbida. Tunnistaja ütles isikule, et tulge siia, aga isik ikka liikus kiirete sammudega väljapääsu suunas. Seejärel jooksis tunnistaja M. D isikule järgi, haaras isikul kapuutsist kinni ja viis isiku tollikontrolli tsooni. Tunnistaja M. D ütluseid kinnitab videosalvestis nimega „Export 05.02.2026 1-13-20“, millest nähtuvalt tunnistaja M. D isegi viitab käega menetlusalusele isikule, millises suunas tal liikuda tuleb, kuid menetlusalune isik sellest hoolimata ametniku poolt näidatud suunas ei liikunud, vaid jätkas liikumist teises suunas.
  5. Tõenditest nähtub seega üheselt, et algselt andis menetlusalusele isikule suulise korralduse tollikontrolli läbimiseks Narva piiripunktis töötav politseiametnik O.D, kes suunas menetlusaluse isiku selleks ootealale ootama. Seejärel palus Narva piiripunktis töötav politseiametnik M. D pärast päringute tegemist menetlusaluselt isikult suuliselt, et viimane järgneks talle ja liiguks tema järel tollikontrolli, kuid menetlusalune isik M. D ei järgnenud ning liikus väljapääsu poole vaatamata M. D varasemalt antud korraldusele suunduda tollikontrolli. Kui M. D ütles menetlusalusele isikule, et tulge siia, siis liikus isik ikkagi kiirete sammudega väljapääsu suunas. Seega eiras A. Semchin korduvalt politseiametniku poolt antud suulist nõuet suunduda täiendava kontrolli läbiviimiseks tollikontrolli.
  6. Menetlusalusele isikule antud suulise korralduse seaduslikkus tuleneb piirirežiimi eeskirja punkt 18 alapunktist 5, millest nähtuvalt peab isik suunduma politsei- või tolliametniku korraldusel ametiruumidesse täiendava kontrolli läbiviimiseks. Kohus juhib tähelepanu, et antud juhul oli täiendava kontrolli läbiviimiseks ka objektiivne alus, s.o isiku enda käitumine ja andmebaasijärgne tabamus koosmõjus passi andmetega. Ka kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud Maksu- ja Tolliameti
  7. aprilli
  8. a vastusest selgitustaotlusele nähtub, et isikutel on õigus jätkata liikumist läbi rohelise koridori ning lahkuda piiripunktist, kui teda ei peatata ega anta talle korraldust läbida täiendav tollikontroll. Käesoleval juhul on kohtus tõendamist leidnud, et menetlusalune isik suunati ametnike poolt tollikontrolli, mida A. Semchin kohtuistungil ka ise tunnistas, mistõttu 4
(7)4-26-1037 puudus tal seega ka õigus piiripunktist lahkuda ilma menetleja nõutud tollikontrolli läbimata. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et halduskohus oleks tunnistanud A. Semchini suhtes tehtud menetlustoimingud meelevaldseks või põhjendamatuks.
  1. Niisamuti nähtub Maksu- ja Tolliameti
  2. aprilli
  3. a vastusest, et Narva maantee piiripunktis on pädev otsustama isiku suunamise rohelisest koridorist punasesse koridori täiendava tollikontrolli teostamiseks Maksu- ja Tolliameti tolliinspektor või Politsei- ja Piirivalveameti piirivalvur. Seega oli menetlusalune isik kohustatud järgima politseiametnike O.D ja M. D seaduslikke korraldusi, kuivõrd antud ametnikud olid pädevad teda täiendavasse tollikontrolli suunama.
  4. Kusjuures tunnistajate ütluste ja kontrollkabiinis tehtud videoga on tõendatud ka see, et menetlusalune isik vastavalt korraldustele tollikontrolli ei suundunud, tollikontrolli protseduurid ei olnud lõpule viidud ja luba piiri ületamiseks ei olnud isikule antud. Seega on eeltooduga lükatud ümber menetlusaluse isiku väide, et tõendamata on piirikontrolli teostava ametniku poolt talle seadusliku korralduse andmine ning ka see, et ta oleks sellest korraldusest keeldunud.
  5. A. Semchini ütluseid, et tema ei saanud aru, et peab suunduma tollikontrolli punasesse tsooni, ei pea kohus usutavaks. Nii on ka isik ise selgitanud, et tavaliselt on sellisel juhul rohelise koridori lõpus ametnik ning kui ametnikul on küsimusi, siis küsib ja peatab, kui ei ole küsimusi, siis lahkud piiripunktist. Seekord aga rohelise koridori lõpus ametnikku ei olnud, samuti ei olnud A. Semchinile tagastatud tema passi. Seega oli talle arusaadav, et tegemist ei ole tavapärase rohelise koridori tollikontrolliga. Istungil märkis A. Semchin muu hulgas, et läbis tollikontrolli enda versiooni järgi. Valis rohelise koridori ja rohelise koridori lõpus on uksed, mis avanevad automaatselt. Hinnates dokumentaalseid tõendeid ja isikute ütlusi kogumis, leiab kohus, et A. Semchin sai väga hästi aru, et ta peab ametnikuga suunduma teise astme tollikontrolli, kuid ta ei olnud selle korraldusega nõus, mistõttu eiras ta seda teadlikult, mitte ei olnud põhjus selles, et ta ei saanud korraldusest aru.
  6. Kõik tunnistajad on andnud ütlusi, et see konkreetne juhtum oli nende mäletamise järgi neil ainus kokkupuude isikuga, seega ei saa öelda ka seda, et tegemist oleks mingi isikliku kiusuga, nii nagu seda võib mõneti välja lugeda menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väidetest. Ka ei tuvastanud kohus käesolevalt väärteoasja arutamisel, et menetleja oleks mingil viisil rikkunud väärteomenetlusõigust. Seejuures tutvustati menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi koheselt, kui menetleja võttis vastu otsuse alustada rikkumise kohta väärteomenetlus.
  7. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik eiras väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kahel korral politseiametniku seaduslikku nõudmist kui ei järgnenud politseiametnikule viimase nõudmisel tollikontrolli ega teinud seda ka siis, kui politseiametnik seda menetlusalusele isikule selgelt ütles.
  8. Seega on eeltoodud tõenditega kogumis tõendatud see, et menetlusalune isik pani toime talle ette heidetava piirirežiimi rikkumise ning tema poolt toime pandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 171järgi. Subjektiivne koosseis 22. Tulenevalt Kar

S § 15 lg-st 3 saab väärtegude eest karistada nii tahtliku kui ka ettevaatamatu rikkumise eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A. Semchin on 5

(7)4-26-1037 pannud piirirežiimi rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohus tuvastas eelnevalt, et A. Semchin sai vastupidiselt enda väidetele siiski aru ametnike poolt antud korraldusest ja selle sisust (korraldusest suunduda tollikontrolli), kuid vaatamata eeltoodule otsustas ta korraldust teadlikult eirata. Suundudes tollikontrolli asemel väljapääsu poole sai A. Semchin aru, et eirab politseiametniku seaduslikku nõudmist ning ta tahtis või vähemalt möönis sellega piirirežiimi rikkumist. Õigusvastasus ja süü 23. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A. Semchini teos ei esine. Samuti on A. Semchin süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja täisealine isik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et A. Semchin on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 171lg 1 järgi.

Karistus 24.

§ 171

lg 1 näeb piirirežiimi rikkumise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr üks trahviühik. Alates 01.01.2025 kehtima hakanud KarS § 47 lg 1 redaktsiooni kohaselt on üks trahviühik 8 eurot. Seega peab A. Semchinile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1200 trahviühikut (s.o 8-1600 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Kohtu hinnangul suurendab A. Semchini süüd asjaolu, et menetlusalune isik eiras politseiametniku seaduslikku nõudmist korduvalt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks, et menetlusalune isik eiras just tollikontrolli suundumise nõuet. Antud nõudmise täitmata jätmine on objektiivselt vaadelduna julgeoleku seisukohalt pigem tõsine rikkumine, kuivõrd Eestisse toodav kaup (sh vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) peab läbima piiri- ja tollikontrolli. Kusjuures politseiametnik I.N avaldas kohtuistungil, et menetlusaluselt isikult avastatigi tollikontrolli käigus keelatud kaup, s.o suitsupakk, mida A. Semchinil ei olnud õigus Eesti Vabariiki viia. Antud suitsupakist menetlusalune isik loobus, mistõttu väärteomenetlust selles osas ei alustatud. Tollikontrollita oleks isik keelatud kauba Eesti Vabariiki ilmselt toonud. Seega ei saa kohtu hinnangul isiku rikkumist vähetähtsaks pidada. Samuti suurendab A. Semchini süüd väärteo subjektiivne külg, s.o pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Seega kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata A. Semchini süüd keskmisest mõnevõrra suuremaks.
  3. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ei tuvastanud kohus A. Semchini puhul KarS §des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik enda käitumises midagi süülist ei näe olevat, sest nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus isik enda süüd ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ka oma tegu ei kahetsenud.
  4. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus rõhutab, et kõik välispiiri ületavad isikud on kohustatud täitma piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku seaduslikke nõudmisi ning see on osa piirirežiimist. Kohtu 6

(7)4-26-1037 hinnangul on äärmiselt taunimisväärne ükskõik kelle poolt piiripunkti territooriumil ametniku tööd takistav käitumine ning ametnike poolt antavate seaduslike nõudmiste eiramine. Kui isik on üritanud takistada ametnikul tema suhtes tollikontrolli läbi viia, siis sellele peab järgnema negatiivne ja distsiplineeriv järelm. 29. Arvestades isiku süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning karistuse üldpreventiivset eesmärki, asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas tuleb kohtul lähtuda ka eripreventiivsetest kaalutlustest ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. A. Semchinil puuduvad kehtivad karistused. Kuigi menetlusalune isik ka kohtumenetluses leidis, et tema käitumises midagi süülist ei ole, leiab kohus, et eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on võimalik määrata varasemalt karistamata isikule siiski sanktsiooni keskmisest määrast madalam karistus. Käesolevalt on kohtuväline menetleja karistanudki A. Semchinit

§ 171

lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalama karistusega. Seega on kohtuväline menetleja juba arvestanud nii menetlusaluse isiku süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne ning seeläbi on võimalik loodetavasti mõjutada A. Semchinit edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv vastab A. Semchini süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele.

  1. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Seega tuleb kohtul jätta A. Semchini esitatud kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
  2. märtsi
  3. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 240326000053 A. Semchini karistamise kohta riigipiiri seaduse § 171 järgi muutmata.
  4. Kohus tuvastas pärast Viru Maakohtu Narva kohtumaja
  5. mai
  6. a otsuse lõpposa kuulutamist väärteoasjas nr 4-26-1037, et kohtuotsuse lõpposas jäi ekslikult märkimata VTMS § 111 p-des 10 ja 11 nõutav teave. Eeltoodud vea parandas kohus juba samal päeval
  7. mai
  8. a määrusega ning edastas kõnealuse määruse kõigile otsuse ärakirja saanud isikutele. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.