Obsah (4)
§ 105§ 115§ 117§ 119KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2020 Haldusasi N.A kaebus Maksu -ja Tolliamet
§ 105
lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud kontole (ettemaksukontole).
§ 105
lg-st 5 tulenevalt loetakse tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole (ettemaksukontole) laekumise päev. See tähendab, et kuni maksukohustust ei ole tasutud ettemaksukontole, ei saa lugeda maksukohustust täidetuks ning sellelt tuleb tasuda intressi. Kuivõrd kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud raha ei asu ettemaksukontol, ei saa raha arestimist pidada maksukohustuse täitmiseks. Seega avalik-õigusliku nõude tagamiseks raha arestimisel isiku pangakontol, sularaha arestimisel ja paigutamisel MTA deposiitkontole või kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmisel ei peatu ühelgi maksukohustuslasel intressiarvestus, kuna tegemist ei ole
§ 105lg 1 järgse maksuvõla tasumisega ettemaksukontole.
- Kaebaja märgib kaebuses, et „samal ajal annab MTA mõista et keegi ju ei saanud olla kindel et konfiskeeritud raha läheb AVÕN-i katteks.“ Kui kaebaja viitab sellega vaideotsuse p 11 eelviimase lõigu viimasele lausele, mille kohaselt arvelduskontol raha arestimine avalik-õigusliku nõude katteks ei garanteeri, et lõpuks vastav summa laekub selle nõude katteks (nt isiku maksejõuetuks muutumise olukord), selgitab vastustaja järgnevat. Kuigi avalik-õigusliku nõude tagamiseks vara arestimise eesmärk on tagada nõude täitmist, on sellegipoolest teatud olukordades võimalik, et nõude täitmine ei ole garanteeritud. See võib juhtuda näiteks siis, kui isik muutub maksejõuetuks. Kui avalik-õigusliku nõude tagamisena on vara arestitud, siis PankrS § 45 lg 1 kohaselt enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. See tähendab, et kui arest eelnimetatud juhul lõpeb, ei ole garanteeritud raha laekumine maksuhalduri nõude katteks. Kaebaja puhul nimetatud olukorda ei esinenud, kuid selline olukord ei ole välistatud. Toodud näide ilmestab, et vara arestimist ei saa lugeda nõude täitmiseks, kuivõrd see ei garanteeri, et nõutav summa nõude katteks laekub. Nagu vastustaja eelnevalt välja tõi, saab maksukohustuse lugeda täidetuks vaid selle tasumisel ettemaksukontole.
- Vastustajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel on kaebaja arvamusel, et taotlus vara kandmiseks ettemaksukontole oleks saanud negatiivse otsuse. Vastustaja selgitab täiendavalt, et KrMS § 1414 lg 3 järgi tuleb varalist nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Arvestades, et üksnes arestitud raha ettemaksukontole kandmisel peatub intressiarvestus, on tegemist isiku jaoks vähem koormava ning isiku varalist seisundit kõige rohkem kaitsvama avalik-õigusliku nõude tagamise meetmega, mistõttu puudub kohtul põhjus jätta vastav taotlus rahuldamata. Eeltoodut arvestades ei ole vastustaja hinnangul õige kaebaja seisukoht, et taotlus vara kandmiseks ettemaksukontole oleks saanud negatiivse tulemi. Vastustajale teadaolevalt on varasemalt kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr 1-20-8968) sellisest lähenemist ka rakendatud – arestitud raha on tagamisabinõude asendamise taotluse tulemusel kantud ettemaksukontole, millele on seatud arest. Vastustaja on seisukohal, et see, kui kaebaja oli ebaõigel arvamusel või talle väidetavalt prokuröri 3
(6)3-25-2020 või kaitsja poolt edastatud info ei olnud korrektne, ei muuda maksuhalduri viivisearvestust valeks.
- Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu 26.03.2019 otsusele asjas nr 3-16-2514, kuivõrd tegemist on erinevate olukordadega. Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus, kas konfiskeerimise tagamiseks arestitud vahendite arvelt saab tasuda maksukohustust, mille tulemusel langeb maksuintress ära või peab selleks leidma täiendava raha (lahendi p 15). Vastustaja märgib, et kohtuasjas nr 3-16-2514 esinev olukord, kus raha arestiti konfiskeerimise tagamiseks ei ole võrreldav kriminaalmenetluse raames avalikõigusliku nõude tagamise abinõuna aresti seadmisega. Vastustaja hinnangul oli kohtuasjas nr 3-16-2514 Riigikohtu jaoks probleem selles, et maksuintressi motiveeriv funktsioon kaob olukorras, kus kuigi kriminaalmenetluses on raha arestitud, ei saa isik avaldada tahet suunata seda raha MTA ettemaksukontole intressiarvestuse peatumiseks, vaid isik peab leidma täiendava raha intressi kogunemise vältimiseks. Avalikõigusliku nõude tagamise korras sularaha ja pangakontol oleva raha arestimisel jääb isikul aga võimalus taotleda arestitud raha kandmist MTA ettemaksukontole, mille tagajärjel intressiarvestus peatub. See tähendab, et kohtuasja nr 3-16-2514 seisukohad ei ole käesolevas asjas rakendatavad, kuna tegemist ei ole samasuguste olukordadega.
- Kaebaja leiab, et kui ta oleks tahtnud, et intressi ei tekiks, siis ainuke viis selle tagamiseks oleks olnud põhinõue uuesti ära tasuda, viidates topeltmaksustamisele. Vastustaja on juba eelnevalt selgitanud, et see ei vasta tõele, kuivõrd kaebajal oleks olnud võimalik taotleda raha kandmist ettemaksukontole, mis oleks peatanud intressi kogunemise. Lisaks, kui isik ka tasuks raha ettemaksukontole, saaks ta paluda seada ettemaksukontole arest avalik-õigusliku nõude tagamiseks, mis tähendaks ka senini seatud tagamise abinõudega hõlmatud vara piirangute alt vabastamist. Seega ei toimuks ka sellisel juhul nõude topelt täitmist. Vastustaja on seisukohal, et avalik-õigusliku nõude tagamise abinõuna aresti seadmisel ei saa tekkida topeltmaksustamise olukorda või selle ohtu, mida Riigikohus käsitles kohtuasjas nr 3-16-
- Täiendavalt toob vastustaja välja ka selle, et KrMS § 381 lg-st 2 tulenevalt avalikõigusliku nõudega paralleelselt ei saa toimuda sama kohustuse osas haldusmenetlust (maksumenetlust), mis samuti välistab ohu, et sama nõuet tuleks täita topelt.
- Vastustaja hinnangul ei ole õige ka kaebaja järeldus, et viivise arvutamine täissummast ei olnud enam vajalik. Viidatud lahendi p-s 12 on kolleegium nõustunud, et raha arestimisel ei saa lugeda maksukohustust täidetuks. Seega ei saa arestimise tulemusena väheneda põhinõude summa, millelt intressi arvestada. Kuivõrd käesolevas asjas oli kaebajal võimalik peatada intressiarvestus ja ei olnud topeltmaksustamise olukorda ega selle ohtu, ei esine vastustaja hinnangul aluseid, millest tulenevalt oleks võimalik intressinõuet (osaliselt) kustutada. Vastustaja leiab, et raha arestimisel avalik-õigusliku nõude tagamiseks säilib nii intressi eesmärk motiveerida isikut oma kohustusi õigeaegselt täitma kui ka tagada maksukohustuse mittetähtaegsest täitmisest tekkida võiv kahju. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Avalik õigusliku nõudeavalduse saab kriminaalasjas esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS § 381 lg 2). Praegusel juhul jäi kaebaja poolt toimepandud kuriteo tõttu käideldud sigarettidelt tasumata aktsiis 26 191,53 eurot, mille sissenõudmise õigus on MTA-l. Harju Maakohus rahuldas 24.03.2025 otsusega Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse täies ulatus ning mõistis kaebajalt välja käideldud sigarettidelt tasumata aktsiisi 26 191,53 eurot ning intressi 0,06% päevas tasumata aktsiisisummalt alates 25.09.2024 kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus (otsuse punkt 8). 4
(6)3-25-2020
- Praegusel juhul ei ole vaidlust avalik- õigusliku nõude õiguspärasuse ega põhinõude (aktsiis) suuruse üle, vaidlus on vaid selle üle, milliselt summalt on MTA-l õigus arvestada kohtuotsuses märgitud intressi.
- Kaebaja leiab, et MTA oleks pidanud arvestama intressi nõudelt nii, et kohtuotsuses märgitud aktsiisisummalt 26 191,53 eurot oleks pärast 24.03.2025 kohtuotsuse jõustumist kriminaalasjas 1-24-724 maha arvestatud konfiskeeritud vara väärtus (sularaha 18 000 eurot; Swedbank arvelduskontol olnud summa 2,48 eruot, Coop Panga kontol olnud summa 716,52 eurot ja rahalised vahendid Revoluti kontol 406,68 eurot; Wise kontol 0,37 eurot ja N26 Bank GmBh kontol 16,31 eurot. Sellisel juhul oleks olnud nõude jääk, millest intressi arvestatakse 7065,48 eurot. MTA leiab aga, et intressi tuli arvestada kogu aktsiisisummalt 26 191,53 eurot. Praegusel juhul peab kohus seega hindama, kas MTA tegevus oli õiguspärane ning kas haldusorgan oleks intressi arvestamisel pidanud arvesse võtma konfiskeeritud ja aresti alla jäetud vara väärtust. 20.
§ 115
lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
§ 117
lg 1 kohaselt tuleb tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. 21.
§ 105
lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud kontole (ettemaksukontole).
§ 105
lg-st 5 tulenevalt loetakse tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole (ettemaksukontole) laekumise päev. See tähendab, et kuni maksukohustus ei ole tasutud ettemaksukontole, ei saa lugeda maksukohustust täidetuks ning sellelt tuleb tasuda intressi. 22. Maakohtu 24.03.2025 otsuse resolutsiooni punktis 8 on kohus rahuldanud avalik õigusliku nõudeavalduse selliselt, et on märkinud ära kaebaja poolt tasumisele kuuluva aktsiisisumma 26 191,53 eurot ning intressi osas märkinud, et välja mõistmisele kuulub intress määraga 0,06% päevas tasumata aktsiisisummalt alates 25.09.2024 kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Kohtuotsuses ei toonud kohus välja konkreetset intressisummat ja seda ei saa otsuses ka välja tuua, sest intressi arvestatakse
§ 115
lg 1 alusel välja kuni maksusumma tasumiseni.
§ 119
lg 1 p 5 kohaselt on intressi maksimaalne suurus piiratud maksunõude enda summaga.
- Maakohtu 24.03.2025 otsuse resolutsiooni punktist 9 tuleneb, et eelnevalt kohtu poolt arestitud vara jääb konfiskeerimata ja endiselt aresti alla osas, millises ulatuses see vara tagab avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmise. Seega nähtub maakohtu otsusest, et kaebaja maksunõuet tagavas ulatuses kaebaja vara ei konfiskeeritud ja see jäi endiselt aresti alla.
- Vara arestimine on kriminaalmenetluse tagamise vahend, millega piiratakse isiku omandipõhiõigust, samas ei too vara käsutusõiguse piiramine endaga kaasa vara omandi üleminekut (RKKKm 3-1-1-118-12 p 8; RKKKm 3-1-1-1-12 p 8, 15). Arestimise järgselt ei saa vara omanik üldjuhul vara käsutada ja kasutada kuid samas vara omandiõigus üle ei lähe. See tähendab, et ka siinsel juhul ei liikunud kaebaja vara arestitud summa ulatuses koheselt riigile vaid jäi üksnes tagama kohtu poolt välja mõistetud maksunõuet. 25.
§ 105
lg 1 esimese lause kohaselt loetakse maksuvõlg tasutuks hetkest, kui see laekub selleks määratud kontole ehk ettemaksukontole. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et vara arestimine kriminaalmenetluses ei ole võrdne maksuvõla tasumise ega sissenõudmisega, seega ei peatu vara arestimisel intressiarvestus. Rahandusministri 19.12.2008.a määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“182 § 6 lg 1 järgi hallatakse isiku rahalisi toiminguid 5
(6)3-25-2020 ettemaksukontol. Seega on MTA õigesti leidnud, et intressiarvestus vaid juhul, kui raha on kantud ettemaksukontole. 26. MTA deposiitkontole või kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmisel ei peatu ühelgi maksukohustuslasel intressiarvestus, kuna tegemist ei ole
§ 105lg 1 järgse maksuvõla tasumisega ettemaksukontole.
- MTA on vaideotsuses ja kohtule esitatud seisukohas õigesti selgitanud ka seda, et kaebajal oleks olnud võimalik esitada ise taotlus arestitud raha kandmiseks MTA ettemaksukontole ja sellisel juhul oleks intressiarvestus peatunud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et sellise taotluse esitamisel ei olnud mõtet, kuna see oleks jäänud nagunii rahuldamata. Kaebaja ei ole viidanud, millel sellekohane järeldus põhineb. Arestitud raha ettemaksukontole kandmise järgselt saanuks MTA selle täiendava toiminguna arestida ning nii oleks olnud üheaegselt tagatud maksunõude täitmine kui peatunud intressiarvestus, maksusumma topelt tasumine poleks olnud vajalik. Asjaolu, et kaebaja kokkuleppemenetluse sõlmimisel ei olnud sellest teadlik väidetavalt seetõttu, et prokurör ja/või tema kaitsja edastasid talle teistsugust infot, ei saa olla aluseks intresside mittearvestamiseks. Maksuvõlalt intresside arvestamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning MTA-l ei ole kaalutlusõigust jätta intressid arvestamata. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et kaebaja või tema kaitsja oleks intresside arvestamise küsimusega seonduvalt MTA poole pöördunud
- Kaebaja viide Riigikohtu 26.03.2019 otsusele asjas nr 3-16-2514 ei ole asjakohane. MTA viitab õigesti, et selles asjas oli tegemist siinsest erineva olukorraga. Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus, kas konfiskeerimise tagamiseks arestitud vahendite arvelt saab tasuda maksukohustust, mille tulemusel langeb maksuintress ära või peab selleks leidma täiendava raha (lahendi p 15). Raha arestimine konfiskeerimise tagamiseks ei ole aga võrreldav kriminaalmenetluse raames aresti seadmisega avalik-õigusliku nõude tagamise abinõuna. Erinevalt viidatud lahendist käsitletud olukorrast oli kaebajal võimalus taotleda arestitud raha kandmist MTA ettemaksukontole, mille tagajärjel intressiarvestus peatunuks. Maksu- ja Tolliametil ega prokuratuuril ei ole õigust kanda omal algatusel isiku vara arestitud pangakontolt ettemaksukontole, see saab toimuda vaid isiku enda taotluse alusel.
- Kokkuvõtvalt leian, et MTA on õigesti arvestanud intressi maakohtu otsuse resolutsiooni punktis nr 8 nimetatud aktsiisikohustuselt 26 191,53 eurot. Kaevatav vaideotsus on seega õiguspärane. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6
(6)