← Eesti

1-26-3332/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-3332 Kohtukoosseis Marina Ninaste Kriminaalasi Andry Ernitsa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav apellatsioon Andry Ernits (ik 50309296028), RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati Andry Ernits süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust.
  9. Süüdistatavalt mõisteti välja ekspertiiside kulu, määratud kaitsja tasu ja sundraha kokku summas 7280,68 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioon
  10. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Ernits, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulusid puudutavas osas. Ta palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna ta ei saa vanglas neid maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (
  12. peatüki
  13. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  14. A. Ernits taotleb menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.
  15. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes muu hulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi tasumises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. mai
  17. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5).
  18. aprillil 2026 on prokurör, süüdistatav A. Ernits ja tema kaitsja Toomas Alp sõlminud kokkuleppe. Sellest nähtuvalt peab A. Ernits hüvitama kriminaalmenetluse kulud 7280,68 eurot. Kokku lepiti, et need tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  19. juunil 2026 toimunud istungil kinnitas A. Ernits, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav. Ta jäi kokkuleppe juurde ja kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud vastavalt tema tahtele. Maakohus selgitas süüdistatavale põhjalikult, et kui süüdistatav jääb kokkuleppe juurde, siis hiljem apellatsioonimenetluses enam kokku lepitut (sh menetluskulude väljamõistmist) vaidlustada ei saa.
  20. Apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele. Samuti ei väideta, et eiratud oleks kokkuleppemenetluse sätteid. Apellant ei osuta, et maakohus oleks kokkuleppe piiridest väljunud. Maakohus tegi kohtuotsuse, mis vastas kokkulepitule.
  21. Eeltoodust tulenevalt puudub A. Ernitsal apellatsiooniõigus ja tema apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ning § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
  22. Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetu võib kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. veebruari
  24. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.