← Eesti

3-26-1867/2

Obsah (4)§ 4§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1867 Määruse kuupäev 29.06.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi saamiseks Viru Vanglale kahjunõud

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Jaak Reinomägi (edaspidi ka taotleja) esitas 22.06.2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitab, et esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlused, mis jäeti rahuldamata. Vangla otsused on taotleja arvates kuriteotunnustega, mistõttu vajab taotleja riigi õigusabi korras esindajat, et esitada vanglale uus kahjunõue. Veel vajab taotleja riigi õigusabi korras esindajat, et kaitsta enda õigusi kohtunik K. Jõksi suhtes, kes jättis rahuldamata taotleja riigi õigusabi taotluse asjas nr 3-26-
  2. Kohus mõistab, et J. Reinomägi soovib saada riigi õigusabi Viru Vanglale uue kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ehk enda esindamiseks haldusmenetluses (

§ 4

lg 3 p 6) ning määruskaebuse koostamiseks ehk halduskohtumenetluses esindamiseks, kuivõrd taotleja ei nõustu kohtunik K. Jõksi määrusega, millega jäeti rahuldamata taotleja riigi õigusabi taotlus (

§ 4lg 3 p 5).

Kohtule esitatud taotlus on üldsõnaline ning see ei sisalda endas põhjendusi esindaja vajaduse kohta. 3. Taotluse lahendamine seoses Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega on halduskohtu pädevuses (

§ 10lg 31).

3.1.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või 3-26-1867 suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 3.

  1. Kohus leiab, et J. Reinomägi on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb jätta riigi õigusabi taotlus selles osas rahuldamata. Taotlusest nähtub, et taotleja on juba esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid soovib taotlust uuesti esitada, kuna tema hinnangul esinevad vangla otsuses kuriteotunnused. Arvestades taotleja aastatepikkust halduskohtumenetluse ja ka haldusmenetluse kogemust, on kohus veendunud, et taotleja on võimeline kirjeldama enda probleemi ja kahjunõude aluseid vanglale esitatavas kahjunõudes. Samas, kui taotleja ei nõustu vangla otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, ei ole põhjendatud selleks uuesti samasisulise taotlusega vangla poole pöördumine. Taotlejal on õigus pöörduda samasisulise kahju hüvitamise kaebusega kohtu poole ning esitada kohtumenetluses enda täiendavad seisukohad ning põhjendused, miks ta vangla otsusega ei nõustu. Kohtu hinnangul on taotlejal selleks piisavad teadmised ja oskused ning tal puudub vajadus kasutada selleks riigi õigusabi korras määratud esindaja abi. Nii halduskohtu- kui ka haldusmenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab kahjunõude aluse väljatoomisest ehk kaebuse asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist on vanglal ja hiljem kohtul kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel, sh arvestada kohtupraktikaga. Eelnevat arvestades ei vaja taotleja kohtu hinnangul riigi õigusabi korras esindajat. 3.
  2. Arvestades eeltoodut ja lähtudes

§ 7

lg 1 p-st 1, jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse talle haldusmenetluses esindaja määramiseks rahuldamata. 4. Taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses haldusasjaga 3-26-1848, milles taotleja soovib kaitsta enda õigusi kohtunik K. Jõksi suhtes, tuleb edastada lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohtu hinnangul ei nõustu taotleja halduskohtu määrusega asjas nr 3-26-1848 ning määruse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud. 4.1.

§ 10

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. 4.2. Kuivõrd taotleja soovib riigi õigusabi sisuliselt määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks, on riigi õigusabi taotluse läbivaatamine ringkonnakohtu pädevuses. Seepärast ei ole halduskohus pädev lahendama riigi õigusabi taotlust seoses haldusasjas nr 3-26-1848 määruskaebuse esitamisega. Riigi õigusabi taotluse lahendamine on vastavalt

§ 10lg-le 1 ja kohtute seaduse § 22 lg-le 4 Tartu Ringkonnakohtu pädevuses.

4.3. Vastavalt

§ 10

lg-le 7, kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kohus edastab

§ 10lg 7 alusel J.

Reinomäe riigi õigusabi taotluse seoses haldusasjaga nr 3-26-1848 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.