Obsah (7)

§ 407§ 444§ 445§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Viru Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2026, Jõhvi Kohtuasja number 2-26-8739 Kohtuasi

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa V. T. (hageja, laps) esitas

1. aprillil 2026 (täpsustatud
2. mail 2026) Viru Maakohtule hagi I. T. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates
3. aprillist 2026 kuni hagi esitamiseni summas 67 eurot ning alates hagi esitamisest, s.o alates
4. aprillist 2026 summas 200 eurot kuus kuni hageja õppimise lõppemiseni, s.o kuni
5. juunini
6. Hagiavalduse kohaselt hageja on saanud
7. aprillil 2026 täisealiseks ning jätkab õpinguid XXX X. klassis. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud
8. mail 2026 e-toimikus (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o
9. maiks 2026 ei esitanud.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2 2-26-8739 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel. Kostja on hageja isa (sünnitunnistus, dtl 4). Hageja on

1. aprillil 2026 saanud täisealiseks ning jätkab õpinguid keskhariduse omandamiseks X (dtl 14). Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajadused (dtl 2). PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi
2. aprillil 2026, elatise väljamõistmist on taotletud tagasiulatuva ajavahemiku
3. aprillist 2026 kuni
4. aprillini 2026 eest. Kohus leiab, et ülalpidamisvajadus tekkis vahetult hageja täisealiseks saamisega. Seetõttu on põhjendatud nõuda elatist alates hageja täisealiseks saamisest, s.o alates
5. aprillist
6. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja, lähtudes hageja nõudest, ajavahemiku
7. aprillist 2026 kuni
8. aprillini 2026 eest elatise 67 eurot (10 päeva eest). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku
9. aprillist 2026 kuni
10. aprillini 2026 ning edasi alates
11. aprillist 2026 elatise kuni hageja omandab haridust põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX). Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise summa kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja arvelduskontole.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus

§ 162

3 2-26-8739 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4