KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2026, Tallinnas Haldusasja number 3-25-3156 Haldusasi D.S-i kaebus Eesti Töötukass
§ 12lg 6).
Samuti ei too osalise või puuduva töövõime tuvastamine iseenesest kaasa piiranguid või keeldu tööle asumisele ega ka mitte isiku tööle määramisele vangistuse ajal. Nimelt ei näe vangistusseaduse § 37 lg 2 ega muu säte ette, et
-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel.
ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetoetuse korral. 5. Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid 5
(8)3-25-3156 asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet kaebuse läbiviimise hetkel. 6. Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (
§ 7lg 1).
Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (
§ 5lg 2 ja lg 3 p 1).
Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri
- septembri
- a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja
- Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (
§ 5
lg 2).
§ 5
lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on ervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. 8.
§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
- Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
- 6
(8)3-25-3156
- Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud, ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Täpsemalt on kaebaja taotluses kirjeldatud vaevusi ja TIS andmeid kõrvitatud TTO ekspertarst 19.03.2025 eksperdiarvamuses (dtl 329342), mida kohus siinkohal üksikasjalikult kordama ei hakka. Lisaks TTO ekspertarst vaidemenetluses kaebaja terviseandmed veelkord üle vaadanud ja koostanud 10.12.2025 eksperdiarvamuse (343-357), mille on 05.01.2026 omakorda üle vaadanud Töötukassa ekspertarst dr Y.Y (dtl 366-369). Viimane on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 10.03.2026 oma seisukoha (dtl 358-356), milles nõustub TTO ekspertarsti 19.03.2025 ja 10.12.2025 hinnangutega.
- Vastustaja on kaebaja terviseandmeid analüüsides leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud Tal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeshaigus ja jalavigastus; kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigus; kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on vastustaja arvestanud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on koormusjärgselt esineva vasaku põlve valu tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade käimine, treppidel ja ebatasasel pinnasel liikumine ning kehaasendi muutmine ja säilitamine. Parema kõrva kuulmislanguse tõttu on kergelt piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine. Tavapärasest madalama pingetaluvuse ja emotsionaalse seisundi kõikumise tõttu on kergelt piiratud stressiga toimetulek. Seega, kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
- Kokkuvõtlikult on vastustaja ekspertarstide hinnanguid kirjeldanud ka kohtule 16.03.2026 esitatud seisukohas (dtl 79-87, vt ka kokkuvõtet käesoleva otsuse kirjeldavas osas p 16). Mulle ei nähtu, et vastustaja ja tema eksperdid oleksid kaebaja töövõime hindamisel jätnud täielikult või osaliselt jätnud analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Praegusel juhul on kaebaja esitatud, sh TIS-i olevate andmete alusel hinnangu andnud vastustaja kaks erinevat ekspertarsti kahel korral ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.
- Kaebaja viitab õigesti sellele, et esmases eksperthinnangus on kirjeldatud vaevusi seoses vasaku põlvega, kuid tegelikkuses teeb kaebajale häda parem põlv. Tegemist on siiski vaid inimliku eksitusega eksperthinnangu tekstis, mis sisulist tähendust ei ole, sest ekspert on valu kaebaja põlves siiski arvesse võtnud. Samuti nähtub, et vastustaja on kaebaja vasaku reieluu murdu arvestanud, kuid hinnanud sellega seotud vaevusi ajutiseks, sest TIS-is puuduvad andmed, et kaebaja oleks hilisemalt korduvalt pöördunud arstile suurte puusavalude tõttu. Vastustaja on selgitanud ka seda, et eelnevalt on
- aastal kaebaja töövõime hinnatud osaliseks kombineeritud piirangute tõttu, kusjuures olulise osana liikumise valdkonna piirangutes oli arvesse võetud infektsioonhaiguste kandlusest põhjustatud üldisest koormustaluvuse langust (dtl 130 ja 144), mis käesolevalt on raviga väga edukalt kontrollitud (dtl 99). Samuti olid hinnatud töövõimet mõjutavad piirangud vaimse võimekuse valdkondades, kuna eelnev hinnang oli ajal, mil opioidsõltuvuse ravi oli algfaasis ja ravivastus veel ebapiisav (vt dtl 370-371). Käesolevatel andmetel ei saa väita, et kaebaja terviseseisund oleks halvenenud.
- Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud kohaseid andmeid ning kaebaja töövõime hindamisel analüüsinud kõiki kaebaja poolt 7
(8)3-25-3156 kirjeldatud tervisehädasid TIS andmetega. Töötukassa hinnanguid ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtule 18.05.2026 esitatud avaldusele lisatud väljavõtted terviseloost 29.04.2025 ja 04.11.2025 ning ravilehe nimekirja ravimite kohta seisuga 11.05.2026 (dtl 379-386). Ühele väljavõttele on vastustaja viidanud 16.03.2026 vastuses kaebusele ning selgitanud, et infektsioonhaigus kaebaja töövõimet ei mõjuta, kuna on see on raviga kontrolli all, st viiruskoormus on alla määratava ning immunoloogilised analüüsid on korras. Teine väljavõte aga on kuupäevaga 10.02.2026 (pärast vaidlustatud otsuste tegemist), millest nähtub, et kaebaja on käinud psühhiaatri vastuvõtul sooviga diasepaami määramiseks. Nõustun vastustajaga, et need andmed ei sisalda infot, mis oleks aluseks hinnangu muutmisele.
- Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
- Isikute nimede asendamine lahendis
- HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)