) § 67 lg 1 kohaselt võib PPA otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
lg 2 p 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht ja sama paragrahvi lõike 2 p 5 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
lg 3 p 1 käsitleb
nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaoluna VSS §-s 6 8 nimetatud juhte. 7. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 2 kohaselt põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Lisaks esineb põgenemisoht sama paragrahvi p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ja p 9 kohaselt, kui välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. 2 PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariiki, arvestades, et Läti Vabariigi ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Puudutatud isik esitas reisidokumentide kontrollimisel võltsitud Belgia IDkaardi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikul on keelatud taotluse läbivaatamise ajal taotlust läbi vaatava riigi territooriumilt lahkuda. Isik ei ole kinni pidanud kohustusest viibida menetluse lõpuni Lätis, vaid on lahkunud omavoliliselt Eestisse, et edasi liikuda temale sobivasse sihtriiki. Isik oli teadlik sellest, et Lätist lahkuda ta ei tohi, kuid tegi seda siiski. Isik arvas küll, et saab valida omale sobivat riiki, kus kaitset saada, kuid see ei ole võimalik. Isik soovib tõenäoliselt minna Saksamaale, sest seal elab isiku vend. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältida. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka
§s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul pole ka dokumente, väidetavalt kaotas ta oma passi. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele, arvestades, et isiku ütlustesi, et just smugeldajate kaudu jõudis ta Euroopasse. 8. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada. 9. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (
10.
lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.