Obsah (9)

§ 187§ 440§ 444§ 376§ 459§ 468§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. juuni 2026 Tsiviilasja number 2-25-19318 Tsiv

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. H.L ja K.U (hagejad) esitasid
2. novembril 2025 hagi L.M-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejatega juba viis aastat ning saadab hagejate ülalpidamiseks umbes 50–100 eurot iga kahe-kolme kuu tagant. Hagejad palusid mõista välja elatise alates
3. novembrist 2025 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni (s.o
4. septembrini 2028 hageja I puhul ja
5. detsembrini 2031 hageja II puhul) summas 301 eurot 74 senti kuus, mis on arvutatud järgmiselt: 282 eurot 31 senti (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatis muutub iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4, samuti lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates nende toetuste muutumisele järgnevast kuust. Hagejad muutsid
7. juunil 2026 istungil nõutava elatise suurust ning palusid mõista välja kummagi hageja kasuks igakuise elatise 301 eurot 74 senti.
8. Kostja saatis
9. veebruaril 2026 e-kirjaga vastuse, mille kohaselt ta on nõus maksma elatist hagejate emale. Kostja võttis ka
10. juuni
11. a istungil hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1, § 442 lg 4). 4.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hagejad on istungil muutnud elatise suurust.

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. 2

1. Elatis tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd hagejad soovisid
2. juuni
3. a istungil elatise väljamõistmist kindla summana, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks elatise kindla summana, s.o 301 eurot 74 senti kuus. Kohus mõistab perioodi
4. novembrist 2025 kuni
5. maini 2026 eest sissenõutavaks muutunud elatist, millest on maha arvestatud kostja poolt menetluse kestel tehtud maksed (301,74/30*18 (novembri 2025 eest) + 6*301,74 [elatis perioodi detsember 2025 – mai (k.a) 2026) – 575*3/2 (kostja poolt tasutud elatis arvestatuna hageja kohta), s.o 181,04 + 1810,44 – 862,50 = 1128,98].
6. Kohus selgitab, et pooltel on

§ 459lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemisel õigus nõuda maksete suuruse muutmist.

Väljamõistetud elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja pangakontole, mis on hagiavalduse esitamise seisuga kohaselt COOP Pank AS-is nr EE044204278611746002. 8.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus 9.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3