lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.’ Kohus kontrollis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna andmetest, et maksekäsuga 23.03.2023 tsiviilasjas nr 2-23-107941 on tehtud D.X-i kohta maksekäsk, millega on teda kohustatud maksma avaldaja R.S ülalpidamiseks elatist 215 eurot kuus alates 21.02.2023 kuni R.S täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Seega on elatis välja mõistetud kindlas summas ja
sätete alusel, mis näeb ette elatise indekseerimise iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Riigikohus on lahendis nr 2-19-19160 p.12 öelnud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Sama lahendi p.13 järgi Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise. Kohtul tuleb kohaldada elatisenõudes alates 1.jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Muutunud materiaalõiguse tõttu on hagejal õigus tugineda elatise suurendamise nõudmisel õigusliku olukorra muutumisele. Muutunud õiguslik olukord – et elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil- toob kaasa makstava elatisesumma suurenemise ajas ja see mõjutab oluliselt elatise maksete suurust. Varem tehtud otsuses seda arvestatud ei ole. Hageja on tuginenud ja tõendanud, et tema elatise suurendamise nõude aluseks on lapse vajaduste ja kulude suurenemine pärast eelmise kohtulahendi tegemist aastal 2023. Kohtul tuleb kohaldada
6.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (
Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (
lg 5).
lg 6 järgi Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
7.Hageja on esmalt elatise suurendamise nõude esitanud summas 350 eurot kuus. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamise dokumendis 27.01.2026 esitab hageja oma vajadused ja kulutused kuus. Kohtul ei ole seda võimalik võrrelda maksekäsus väljamõistetud elatise aluseks olevate kulutuste ja vajadustega, kuna maksekäsu kiirmenetluses selliseid asjaolusid ei esitata ega tõendata. Elatis on välja mõistetud kindlas summas. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele elatise arvutamise aluseid ja tegi arvutuse elatiskalkulaatori alusel, mille tulemuseks on, et elatis hagejale alates 01.04.2026 on 318,62 eurot kuus. Hageja esindaja nõustus elatisesummaga, mis arvutatakse elatiskalkulaatori alusel ja on 318 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus maksma elatist elatiskalkulaatori alusel arvutatuna ehk 318 eurot. 4 Kehtiva kohtupraktika järgi (nt RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 13; 3-2-1-21-15 p.14) kui hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumelatisena, muutuva suurusena, siis ei ole nõutav hageja igakuiste kulude tõendamine, kuna eeldatakse, et elatisena väljamõistetav summa katab poole lapse ülalpidamiskuludest.
lg 2,3,4 järgi arvutatud elatise baassummast arvutatakse maha pool lapsetoetusest (
Hagejale makstav lapsetoetus 80 eurot makstakse tema ema kontole ja sellest poole ehk 40 euro võrra vähendatakse arvutatavat elatist. Hageja isa juures aega ei veeda, mistõttu
Elatis mõistetakse välja ühele lapsele, mistõttu ka
lg 1järgi Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et kostja töötab OÜ-s xxxxx veoautojuhina. Kostja on kasutanud isapuhkust ja käesolevaks ajaks on isapuhkus lõppenud. Kostja töötab tähtajatu töölepingu alusel. Olukorras, kus kostjale töötasu makstakse tunnitasu alusel, on tema miinimumsissetulek kuus vähemalt 1312 eurot (8x164=1312), kus kuu töötundide arv on 164. Sellises olukorras on kostjal igale ülalpeetavale võimalik panustada 328 eurot kuus. Kohus kontrollis töötamise registri andmetest (dtl 27-28), et alates aastast 2014 on kostja töötanud mitme erineva tööandja juures, kostja sõnul on ta töökohti vahetanud, kuna iga töökoht pole sobinud. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist (dtl 26), et kostjal on lisaks hagejale veel kaks last (sünd. aastal 2023 ja 2026). Kohtu hinnangul ei esine kostja puhul
lg 2 loetletud asjaolusid, mis annaksid aluse elatisesumma vähendamiseks alla
järgi arvutatud miinimumelatise.
lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise 5 kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on väljendanud seisukoha, et Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p.15, nr 2-16-2343, p.13). Käesolevas asjas on kostja täisealine töövõimeline isik, kellel on oskused ja kogemused erinevate tööde tegemiseks ja võime teenida sissetulekut, mis on kõigi kolme lapse ülalpidamiseks piisav. Kohus mõistab elatise hagejale välja miinimumsummas ehk 318,62 eurot kuus. elatiskalkulaatori abil arvutatud elatise 10. Elatis makstakse
Kostja on seni maksnud igakuist elatist sama kuu 15.kuupäeval. Hageja on nõus, et see toimub nii ka edaspidi, kuid hageja palub selle kuupäeva kohtulahendis fikseerida. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Neid sätteid arvestades jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.