² lg 2 p 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulu 450 eurot või alternatiivselt õiglast sissenõudekulude hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja sissenõudmiskulu on seotud päringuga Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja on Transpordiametisse tehtud päringuga tuvastanud selle, et parkimiskorda rikkudes pargitud sõiduk kuulus kostjale või oli kostja vastutav kasutaja. Rahvastikuregistrisse tehtud päringuga sai hageja teada, milline on kostja elukoht ja hageja saatis kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile meeldetuletuskirju. Hagejal ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi kokkuleppeid. Hageja märgib, et hagiavalduses esitatud meeldetuletuste saatmisega seotud kulud on vaid tühine osa võla sissenõudega kaasnenud kuludest. Tegelikkuses on hageja saatnud kostjale kordades rohkem meeldetuletusi 2 ning pidanud kostja andmete saamiseks tegema päringuid, tasuma võla sissenõudmisega tegelevatele töötajatele palka, pidama üleval kõnekeskust ning ostma, arendama ja hooldama riist- ja tarkvara, tasuma kontori üüri-, koristus- ja sidekulusid jne. Orienteeruvalt on need järgmised: 1) meeldetuletuste saatmine (posti, e-kirja või SMS-iga) 15 eurot; 2) päringud (rahvastikuregister, maanteeamet jt) 35 eurot; 3) võla menetlemise tööjõukulud kohtuvälises sissenõudmise protsessis 15–25 eurot nõude kohta; 4) IT-süsteemid (tarkvara, arendus, hooldus jms) 5–10 eurot; 5) üldhalduskulud (rent, koristus, side) 3–5 eurot. Seega ligikaudne sissenõudmiskulude suurus ühe nõude kohta ligi 76 eurot. Meeldetuletuskirja saatmisega seotud ja nõutud kulu on tervikuna põhjendatud kulu. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud. Ent ka meeldetuletuskirja saatmine on kostja huvides, kuna sellele reageerimine oleks võimaldanud kostjal kulusid kokku hoida, st säästnud teda kohtukuludest. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvidele tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni
Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 48,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 735 eurot, sissenõudmiskulu 450 eurot või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, sissenõutavaks muutunud viivise 48,74 eurot ja viivise tagastamata põhinõudelt (735 eurolt)
lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 23.01.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses põhivõlga summas 735 eurot, kuid vaidlustas sissenõudmiskulud summas 450 eurot ja viivise ulatuse, kuna kostja peab neid ebamõistlikeks ja ebaproportsionaalseteks. Kohtu põhjendused
) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16116867). 7.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt 4 Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 09.05.202512.05.2025, 14.05.2025, 16.05.2025-23.05.2025 ja 25.05.2025-26.05.2025 xxx Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. 8. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõuetega.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvid kokku summas 735 eurot (15x49 eurot), mis on tasumata. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 160-175). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei 5 ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu esinemist tuvastanud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. 9. Hagejal on
lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja
lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 735 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 735 eurot. 10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 450 eurot. Kohus selgitab, et
lg 2 punktid 1-3 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Hageja sissenõudmiskulu ületab
Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul erandlikke asjaolusid. Kohtule ei nähtu ja hageja pole põhistanud, et sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Seega pole kohtu hinnangul sissenõudmiskulu 450 eurot põhjendatud. Ka on kostja leidnud, et sissenõudmiskulu 450 eurot on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne.
lg 5 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. Kostja ei ole küll otseselt nõudnud sissenõudmiskulude vähendamist, kuid leiab, et sissenõudmiskulu suurus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, mistõttu on kohtu 6 hinnangul käesoleval juhul
kohaldamine kohane.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu 450 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul tuleks sissenõudmiskulu suuruse puhul lähtuda mõistlikkuse põhimõttest.
lõigete 1 ja 2 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades võlasuhte olemust (leppetrahvid) ja praktikat, millises summas leppetrahvi nõuete puhul sissenõudmiskulu nõutakse, on 450 euro nõudmine ebamõistlik.
lg 2 p 2 kohaselt võib nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kuivõrd leppetrahvide võlgnevus on 750 eurot, siis on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. 11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.
lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.