Obsah (6)

§ 123§ 137§ 138§ 140§ 144§ 146

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev 3-25-4597 17.6.2026 Kohtunik Kohtuasi Ülle Polluks X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2025 otsuse nr 15.3

) § 123 p 3 alusel. 3-25-4597 2. PPA leidis, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna taotleja ei ole abikaasaga kokku elama asunud ning seetõttu puudub abikaasade vahel tegelik perekonnaelu. 3. X.X. esitas vaide, milles ta palus tühistada PPA 07.11.2025 otsus ja rahuldada elamisloa pikendamise taotlus. 4. PPA jättis 05.12.2025 vaideotsusega nr 15.3-3.6/228 X.X. vaide rahuldamata. 5. Kaebaja(

1. d)esitas(
2. id)15.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nad taotlesid PPA 07.11.2025 otsuse ja 05.12.2025 vaideotsuse tühistamist. Lisaks esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse PPA kohustamiseks anda X.X.-ile tähtajaline elamisluba kuni kohtumenetluse lõpuni või alternatiivselt PPA 07.11.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks või X.X. väljasaatmise keelamiseks kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused: Esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebaja saab Eestis viibida kuni 13.01.2026. Kui kaebaja ei lahku, tehakse talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja määratakse sissesõidukeeld. Sissesõidukeelu kohaldamisel kaotab kaebaja õiguse siseneda Schengeni alale ja Eestisse, töökoha ja sissetulekuallika, mis on vajalik elamisloa saamiseks. Pereelu Eestisse jäänud abikaasa katkeb ning kaebaja peaks Eestist lahkuma enne, kui kohus on jõudnud hinnata tema kaebuse põhjendatust. Abikaasast eraldi elamine oleks emotsionaalselt ja rahaliselt koormav. X.X. abikaasa ei saaks Eestist lahkuda, kuna ta peab hoolitsema oma alaealise lapse ja haige ema eest. Samuti oleks keeruline kolmekuulisteks perioodideks võimetele vastava töö leidmine nii Eestis kui Aserbaidžaanis (dtl 1-62). 6. Tallinna Halduskohus andis 08.01.2026 määrusega haldusasja nr 3-25-4597 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 07.11.2025 otsuse kehtivuse kuni 07.02.2026. 7. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal I esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna tähtajalise elamisloa pikendamata jätmise tõttu võib saabuda olukord, kus kaebaja on sunnitud Eestist lahkuma ja kaebajaga II sõlmitud abielu võib laguneda. Seega PPA otsus puudutab kaebaja põhiseaduse §-dest 26 ja 27 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. 2) Puudub vaidlus selle üle, et abikaasad ei ela koos. Haldusmenetluse käigus laekusid kaebaja II sõnumid abielu lõpetamise kohta. Ehkki seadusandja on pidanud võimalikuks eeldada, et abielu sõlmimine viitabki püsivale ja tegelikule perekonnaelule, ei piisa elamisloa andmiseks ainuüksi abielu sõlmimise fakti tuvastamisest, vaid elamisluba antakse juhul, kui on täidetud ka seaduses sätestatud lisatingimused. Praegusel juhul pole tähtajalise elamisloa pikendamise tingimused täidetud. Seega on kaebuse perspektiiv väike. 3) Antud juhul esineb ülekaalukas avalik huvi, milleks on kontrollimatu rände vältimine. Kuna kaebajad ei ela koos, siis ei pruugi kaebaja I õigustesse sekkumine olla sellise intensiivsusega, nagu juhul, kui kaebajad elaksid koos. Kaebajal on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba tööle asumiseks, kui ta peab seda vajalikuks. Seega ei saa omistada kaebaja I huvidele suuremat kaalu kui avalikule huvile. Sellest tulenevalt esineb kaebajal I küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid kaebuse perspektiivituse ja kaaluka avaliku huvi esinemise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud (dtl.113-120). 2 3-25-4597 8. X.X. esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. 9. Tartu Ringkonnakohtu 5.3.2026 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu 11.2.2026 määrusega määrati (jõustunud 6.3.2026): 1. Lõpetada haldusasja menetlus kaebaja Y.Y. (kaebaja II) osas Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2025 otsuse nr 15.3-3.2/557-1 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõuete osas. 2. Tagastada kaebaja Y.Y. osas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.12.2025 vaideotsuse nr 15.33.6/228 tühistamise nõude osas. 3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4. Võtta kaebus menetlusse kaebaja X.X. (kaebaja I) nõude osas Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2025 otsuse nr 15.3-3.2/557-1 ja 5.12.2025 vaideotsuse nr 15.33.6/228 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 5. Tunnistada vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. 6. Kohustada vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. 10. Vastustaja vastas kaebusele 24.3.2026 dtl 126-128). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 11. Kaebaja X.X. on sündinud 27.07.1995 Aserbaidžaanis ning on Aserbaidžaani kodanik. Kaebaja on omanud tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse (

) § 137 lõike 1 alusel abikaasa Y.Y. (määratlemata kodakondsusega, omab Eestis pikaajalist elamisluba) juurde elama asumiseks kehtivusajaga 16.10.2023-15.10.

1. 17.09.2025 esitas Kaebaja Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. Taotlus võeti menetlusse ja registreeriti numbriga
2. PPA 07.11.2025 otsusega nr 15.3-3.2/557-1 keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest. 17.11.2025 esitas X.X. 07.11.2025 otsusele nr 15.3-3.2/557-1 vaide. 05.12.2025 tegi PPA vaideotsuse, millega jättis vaide rahuldamata haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4 alusel. Kaebaja rõhutab, et kaebaja abielu on rajatud siirastele tunnetele ja soovile koos elada Eestis. Abikaasad mõistsid, et kooselu võib tuua kaasa teatud raskusi, kuid on alati uskunud, et tõeline perekond suudab ületada kõik katsumused. Y.Y. elab sisuliselt kahe kodu vahel – iga võimaluse korral sõidab Tallinnasse, et veeta abikaasaga aega koos. Abikaasad peavad ühist majapidamist, koostavad eelarvet, teevad ühiseid otsuseid ja toetavad üksteist kõigis eluvaldkondades. Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et PPA otsus on kaalutlusveaga ning kuulub tühistamisele. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist (dtl 141-144). 12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Vastustaja jääb kõikide varasemalt antud menetluses esitatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks korrata oma seisukohti ega esitada argumente uuesti muudetud sõnastuses. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole asunud elama oma abikaasa juurde. PPA hinnangul ei ole välismaalaste seaduse (

) § 138 lõike 1 mõistes tegemist tegeliku perekonnaeluga. 3 3-25-4597 Kaebaja kinnitas, et ei plaani veel 2-3 aasta jooksul ühiselt koos elama asuda. Tähtajaline elamisluba oli antud kaebajale elama asumiseks abikaasa juurde, kuid kaebaja ei asunud elama abikaasa juurde.

§ 123

p 3 alusel keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et tähtajalise elamisloa saamine abikaasa juurde elama asumiseks oli esitatud alusetult, mistõttu ka antud juhul tähtajalise elamisloa pikendamine on põhjendamatu. Kaebajal on võimalus tulevikus taotleda tähtajalist elamisluba abikaasa juurde, kui nad on valmis ka koos elama. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on võimalus käia abikaasa juures ka viisaga ja suhelda veebi ja telefoni teel. Selleks, et perekonda majanduslikult toetada ei pea kaebaja just Eestis viibima, vaid saab seda teha ka oma koduriigist. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et PPA on otsuse ja vaideotsuse tegemisel rakendanud põhjalikult uurimispõhimõtet ning välja selgitanud kõik otsuse tegemise aluseks olevad olulised asjaolud ning ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Mistõttu on vaidlustatud PPA haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Kaebajal on võimalus külastada Eestit seosese abikaasaga ka viisa alusel. Samuti ei võta PPA kaebajalt võimalust taotleda tulevikus uuesti Eesti elamisluba kui tingimused elamisloa saamiseks on täidetud st tahe on Eestis elada koos abikaasaga kogu tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil. 10.6.2026 täpsustas vastustaja: asjaolu, et kaebaja ei asunud elama oma abikaasa juurde, ei ole vaidluse all ning seetõttu ei ole võimalik seda asjaolu kummutada ega muuta ka suuliste (tunnistaja) ütlustega (dtl 139-140). KOHTU SEISUKOHT 13. Vaidluse all on Politsei- ja Piirivalveameti 7.11.2025 otsus nr 15.3-3.2/557-1, millega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa väljastamise pikendamisest, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud otsuse kui õigusvastase tühistada ja kohustada PPA-d taotluse uuesti lahendama. Samuti palub kaebaja tühistada ka Politsei- ja Piirivalveameti 05.12.2025 vaideotsuse nr 15.33.6/228. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsus

normidega kooskõlas ning kaebuse rahuldamiseks alust ei esine. 14.Kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba (perioodiga 16.10.2023–15.10.2025)

§ 137lg 1 alusel.

Elamisloa andmise tingimuseks oli, et kaebaja asub abikaasaga koos elama. 15.Vaidlus puudub selle üle, et X.X. elab Tallinnas, kuid tema abikaasa elab Tartus.

§ 137–1491 alusel antav elamisluba kaitseb abikaasade faktilist kooselu.

See tähendab, et elamisluba antakse abikaasadele kooselamise eesmärgil ning seaduse eesmärk ei ole anda elamisluba välismaalasele, kes tegelikult ei ela oma abikaasaga koos. 16. Kaebaja taotles tähtajalise elamisloa pikendamist määratlemata kodakondsusega, kes omab Eestis pikaajalist elamisluba abikaasa juurde (

§ 137lg 1).

Elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde võib anda, kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole fiktiivne (

§ 138lg 1).

Abielu või registreeritud kooselu on fiktiivne, kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu (

§ 138lg 2).

Tegemist on perekonnaelule esitatavate nõuetega (vt Riigikohtu üldkogu

1. juuni
2. a otsus asjas nr 518-5, p 56). Kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel pole tihedat majanduslikku 4 3-25-4597 sidet ja psühholoogilist sõltuvust, perekond pole püsiv ja abielu on fiktiivne, ei vasta välismaalane tähtajalise elamisloa tingimustele ja selle andmisest keeldutakse (

§ 123p 2).

17.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ 18.Haldusasja materjalide järgi keeldus vastustaja kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest

§ 123punkti 3 alusel, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud.

Nimelt leidis PPA, et abikaasade vahel puudub perekonnaelu. Abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa eesmärk on võimaldada asuda abikaasadel koos Eestis perekonnaelu elama, st elada faktiliselt koos. Sellele viitavad ka

sätted – nimelt peab perekonnal olema tegelik eluruum Eestis (

§ 140

lõige 1) ning selle puudumisel keeldub PPA elamisloa pikendamisest (

§ 144

punkt 6) või tunnistab elamisloa kehtetuks (

§ 146lõige 1 punkt 6).

19.Kaebaja on menetluses selgitanud, et otsus elada erinevates linnades oli tingitud sellest, et ta soovis saada jalgpallitreeneri väljaõpet ning arvestades ebapiisavat eesti keele oskust sai ta seda teha üksnes Tallinnas ning ta ei tulnud Eestisse kullerina töötama, vaid lootuses jätkata oma sportlikku karjääri. Kaebaja läks oma vabast tahtest Tallinnasse mitte isegi töötama, vaid õppima. Seega tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oli sunnitud töö puuduse tõttu teisse linna kolima. Ainuüksi asjaolu, et Tartus ei ole kaebaja hinnangul piisavalt eneseteostamise võimalusi ei õigusta elamisloa tingimuste täitmata jätmist eriti olukorras, kus abikaasaga koos elamine oli võimalik. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja eesmärk oli õppimine või töötamine Eestis, oleks ta pidanud taotlema elamisluba vastaval alusel. Abikaasadel pidi olema plaan, kuidas korraldada pereelu, kui Y.Y. hoolitseb oma alaealise poja ja haige ema eest. Kaebajale ei olnud abikaasaga koos elamine mugav, kuigi ta pidi olema oma abikaasa ülalpeetavatest teadlik. Ainuüksi asjaolu, et Y.Y. pereliikmetega koos elamine on kaebaja jaoks ebamugav, ei õigusta kooselu puudumist ning abikaasade vastastikku hoolivust. Seega on vastustaja leidnud õigesti, et asjas ei oma tähtsust tulevikku suunatud lubadused elada abikaasaga koos, kuna tähtajalise elamisloa andmise tingimused ei ole olnud kehtivusaja jooksul täidetud. Elamisluba ei pikendata ka lootuses, et tulevikus saavad tingimused olema täidetud. 20.Seega kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna

§ 138

lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ja

§ 123p 3 imperatiivne sõnastus ei jätnud PPA-le kaalutlusõigust.

Põhjused, miks kaebaja hinnangul pole võimalik abikaasaga koos elada, ei ole praegusel juhul halduskohtu hinnangul objektiivsed. Kaebajale ei ole antud elamisluba töötamiseks ega ka selleks, et ta saaks oma hobiga tegeleda. Lisaks ei ole kaebaja töö nii spetsiifiline, et sarnast tööd ei oleks võimalik leida Tartus. Eelnevat arvestades puuduvad reaalsed takistused selleks, et abikaasad saaksid soovi korral koos elada. 5 3-25-4597 Riigikohus on leidnud, et

§ 138

eesmärk ei piirdu konkreetsest üksikust elamisloa taotlejast lähtuva ohu välistamisega, vaid seisneb üldisemas taotluses vältida kontrollimatut rännet. Samuti leidis riigikohus, et migratsioon võib olla ohuks sisemisele rahule, ilma et seda rahu ohustaks pererände alusel riiki sisenev isik eraldivõetuna (RKPJKo 16.11.2021, 521-10, p 58). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul avalikes huvides, et riigil säiliks kontroll sisserände üle ja hinnata ei tule kaebajast lähtuda võivat konkreetset ohtu. Seega avalikes huvides on, et tähtajalise elamisloa saaksid ainult selleks õigustatud isikud. 21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 22.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6