) § 89’ lg 1 alusel väärteomenetluse korras ning otsus on jõustunud 03.12.
) § 89 ülamärgiga 1 lg 1 alusel ning relvad on 29.09.2023 aastal aktiga nr. 90/23 Rakvere politseijaoskonnas hoiule võetud. Relvade hoiule võtmise asjaolude selgitamiseks on ta esitanud Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate 30.10.2023, mille osas jättis Politsei- ja Piirivalveamet 22.11.2023 otsusega nr 259023003520 väärteomenetluse alustamata, Politsei- ja Piirivalveamet jättis 14.12.2023 määrusega rahuldamata kaebuse menetluse alustamata jätmise kohta ning ka Viru Maakohus jättis 01.03.2024 rahuldamata kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2023 määruse nr 259023003520 kohta. Relvad võeti hoiule 2023.a. kehtivast rahvastiku registri järgsest elukohas Rakvere linnas, Tööstuse 11 kinnistult, mis kuulus kolmanda isiku pankrotivara hulka. Pankrotihaldur oli teadlik, et kinnistul oli kaebajale kuuluvat vara, sealhulgas relvad, mis asusid nõuete kohaselt relvakapis. Relvakapi asukoht on tänase päevani teadmata. Relvade hoiule võtmist on menetletud Politsei- ja Piirivalveameti ja kohtu poolt mitmes erinevas menetluses, mitte ükski kord ei ole kohtuväline menetleja ega ka kohus käsitlenud relvakapi saatust. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võeti relvad ja laskemoon hoiule kinnistu uue omaniku väljakutse alusel kahel erineval päeval, kuid mitte kordagi ei ole selgeks tehtud, kes ja kuidas käsitles relvi leidmise ja üleandmise vahelisel ajal. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et hoidis enda relvasid rahvastikuregistri järgsel aadressil Rakvere linnas, Tööstuse 11 kinnistul, relvakapis ning teda ei teavitatud vara üleandmisest ja relvade hoiule võtmisest 29.09.2023. Kaebaja on asunud 2023.a. elama Soome Vabariiki. 08.05.2023 esitas ta Soome Vabariigi pädevale asutusele avalduse enda ja laste elamisõiguse registreerimiseks Soome Vabariigis. Elamisõigus Soome Vabariigis registreeriti 27.12.2023. Sellest tulenevalt ei saanud ta ajavahemikus mai-detsember 2023 taotleda relvade ära viimiseks sihtriigist luba, kuigi seoses Eestist ära kolimisega on 12.06.2023 taotluse alusel Politsei- ja Piirivalveamet väljastanud 04.07.2023 Euroopa tulirelvapassi kehtivusega 09.11.2026. Tulirelvapassile on kantud alljärgnevad relvad: sileraudne püss Browning-B-525-Sporter kal 12 nr 61083ZW vintraudne püss Howa-1500-Hogue kal 308Win nr B327327. 30.04.2024 on Politsei- ja Piirivalveamet otsusega nr 259023003144 karistanud kaebajat väärteo korras rahatrahviga.
lg 3 p 2 kohaselt tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes esineb
Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt esineb kaebaja osas
lg 1 p 7 asjaolu, kaebajat on karistatud väärteomenetluse korras relva ja laskemoona hoidmist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise ees. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §- 2
lg 1 p 7 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.
lg 3 p 2 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. 6. Viidatud sätte sõnastusest nähtub selgelt, et tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust, vaid PPA-l tuleb õigusliku fakti tuvastamisel tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg - tunnistada relvaluba kehtetuks. Kaebaja esitatud Viru Maakohtu määrused asjades nr 4-24-745 ja 4-24-1747 ei muuda fakti, et kaebajat on väärteomenetluse korras karistatud ning vastav väärteootsus on jõustunud. Kaebaja väitel ei ole PPA andnud talle võimalust vastuväidete esitamiseks ning epostiaadressile oukerlan11@gmail.com ei ole tulnud ühtegi teadet relvaloa kehtetuks tunnistamise ega vastuväidete esitamise kohta. Vastuseks kaebaja väitele selgitab PPA, et teade vastuväidete esitamise võimaluse kohta ja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus saadeti relvaregistris registreeritud ja kaebaja enda poolt antud e-postiaadressile ouitaltrans@gmail.com. 3
lg 3 p-i 2 näol on tegemist imperatiivse sättega, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust. Kaebaja ei ole ka kaebuses toonud esile asjaolusid, mis oleksid võinud kuidagi PPA otsuse tulemust mõjutada. PPA otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Otsus on ammendavalt põhjendatud ning arvesse on võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja on vastavuses vorminõuetega. Kaebaja on väärteo korras karistatud
lg 1 alusel külmrelva käitlemise nõuete rikkumise eest, karistus on jõustunud ja karistusregistrisse kantud.
lg 1 p 7 ja § 43 lg 3 p 2 kohustavad PPA-d kaalutlusõiguseta relvaluba kehtetuks tunnistama, kui isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Kaebaja on olnud relvaomanik alates aastast 2015. a, on relvaluba taotledes sooritanud relvaeksami ja pidi seega olema teadlik tagajärgedest
sätete rikkumisel. PPA 19.09.2024 otsus ja selle tagajärjed ei saanud tulla kaebajale ootamatult. PPA saab lähtuda üksnes jõustunud väärteootsusest ja selles tuvastatud asjaoludest. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kuna relvaloa kehtetukstunnistamise kohta on seadusandja juba kaalutlusotsuse teinud, puudub PPA-l õigus
kohaldamata jätmiseks või relvaloa peatamise kaalumiseks selle kehtetuks tunnistamise asemel. Seega puudus kaebajal põhjus loota, et tema väärteokorras karistamine saaks olla alternatiiviks relvaloa kehtetuks tunnistamisele või seda ära hoida. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole käsitletav lisakaristusena karistusõiguse tähenduses ega ole käsitletav isiku uue karistamisena sama süüteo toimepanemise eest dtl 72-75). KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja
lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks muuhulgas kasteet.
lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. 5
Menetlusalune isik kaebuses kinnitab, et ei ole teadlik keelatud külmrelva enda valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et keelatud külmrelv oli tema valduses. Kuivõrd tunnistaja ütluste ja fototabeliga, samuti relvade üleandmise aktiga on tõendatud, et aadressilt Tööstuse 11 Rakvere leiti teiste relvadega koos ka külmrelv kasteet, on menetlusalune isik Aare Lannusalu pannud toime
Eelpool loetletud tegevusega pani Aare Lannusalu toime
lg 2 ja
lg 2 p 1 sätestatud süüteod ning eeltooduga on täidetud
lg 1 ja
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Aare Lannusalu pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad
lg 1 ja
S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aare Lannusalu.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Aare Lannusalule
lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Aare Lannusalule
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam, miinimumilähedane. Aare Lannusalule
lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Aare Lannusalule
2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Aare Lannusalu pani kohtuvälise menetleja otsuse järgi väärteod toime hooletusest, kuid vähemalt kaudse tahtlusega. Isiku väide, et kui ta lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis, ei vabasta vastutusest. Isikul lasub kohustus veenduda, et relvad ja laskemoon on nõuetekohaselt hoiustatud ning tagada, et kõrvalistel isikutel ei ole neile ligipääsu. Jättes relvad ja laskemoona nõuetekohaselt hoiustamata, pidi isik nägema ette tagajärge, pidades võimalikuks selle saabumist ehk tundes ära oma käitumise ohtlikkuse. Ta küll ei pidanud pürgima tagajärje saavutamisele, kuid pidi möönma selle saabumise võimalikkust olukorras, kus isik teadis, et relvad ja laskemoon asuvad isiku endises elukohas selliselt, et kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs nendele. Kohus ei leia, et käesoleval juhul olnuks tegemist hooletusega, kuivõrd Aare Lannusalu on isik, kellele on väljastatud relvaluba, mistõttu on isikul olemas teadmine, et tema käitumine, käesoleval juhul relvade ja laskemoona mittenõuetekohane hoiustamine, võib vastata seaduses ettenähtud süüteokoosseisule ja tuua kaasa tagajärge. Seega on Aare Lannusalu väärteo
Isik, kellele on väljastatud relvaluba ning ta on või peab olema teadlik asjaolust, et kasteet on
lg 2 p 1 järgi keelatud, mistõttu omades siiski keelatud külmrelva, pidi isik nägema ette tagajärje ning pidades selle saabumist võimalikuks. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Aare Lannusalul kehtivad karistused puuduvad. Seega puudub vajadus mõista isikule karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises, või seda ületavas määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistustega, s.o rahatrahvidega, mis on ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast madalamad. Kohus asub seisukohale, et Aare Lannusalule
1 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning
2 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastavad isiku süü suurusele ning on proportsionaalsed, karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Aare Lannusalu kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse väärteoasjas nr 2590,23,003144, millega määrati Aare Lannusalule
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja
2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata“ (dtl.12-20). 10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja omas tsiviilkäibes keelatud külmrelva (kasteeti) ja teda karistati selle eest
11. Samuti ei ole vaidlust, et vastustaja oli
lg 1 p 7, § 43 lg 3 p 2 ja § 44 lg-te 6 ja 8 koostoimest tulenevalt kohustatud neil asjaoludel kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistama ning tal puudus relvaloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus.
lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 põhiseaduspärasust ning leidnud, et need normid ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu hinnatud juhtumi asjaoludel tunnistati isiku relvaluba PPA poolt kehtetuks laskemoona käitlemisega seotud väärteo tõttu: isikut oli karistatud 20 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et ta hoidis sõidukis viit jahipüssi padrunit, millega võimaldas hooletusest juurdepääsu laskemoonale kolmandale isikule (otsuse nr 5-1926/13 p-d 1 ja 48). Riigikohus leidis, et relva ja laskemoona käitlemise nõuete rikkumise tõttu relvaloa kehtetuks tunnistamine riivas isiku PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja PS § 32 lg 1 ls 1 sätestatud omandivabadust (samas, p-d 41 ja 49). Riive legitiimseks eesmärgiks luges Riigikohus isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise vajaduse (samas, p 42). Riigikohtu hinnangul oli tegemist karistatud isiku õiguste proportsionaalse piiranguga: isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistatud, on 7
ist ei tulene, et relvaloa kehtetuks tunnistamise saab tuua kaasa üksnes sama relva või sama liiki relva käitlemise nõuete rikkumine, mille omamiseks relvaluba on väljastatud. Samuti ei tulene
-ist, et (tulirelva) relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks saaks olla üksnes tulirelva käitlemise nõuete rikkumine. Ei ole alust väita, et külmrelva õigusvastasest käitlemisest tulenev oht on tulirelvaga võrreldes alati väike või ei saa kunagi olla nii suur, et annaks aluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. 16. Vaidlust ei ole ka selles, et antud juhul pidas menetleja kaebaja väärteo raskust ja tema süüd piisavalt suurteks, et isikut väärteokorras karistada. Riigikohus on pidanud eespool käsitletud juhtumil (vt otsuse p 13) relvaloa kehtetuks tunnistamise alusena proportsionaalseks relva käitlemise nõuete rikkumist, mille eest karistati isikut 20 euro suuruse trahviga. Riigikohus leidis samas otsuses ka, et kui isiku tegu on väga kerge või tema süü väga väike, siis võib väärteomenetleja jätta väärteomenetluse algatamata, või selle lõpetada, piirdudes isiku hoiatamisega. Käesoleval juhul ei jätnud väärteomenetleja menetlust algatamata ega lõpetanud menetlust. Riigikohus on eespool käsitletud kohtuasjas leidnud, et isiku karistamine
-i nõuete rikkumise eest võib olla märgiks sellest, et isik kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende täitmisesse vajaliku hoolsusega. Sellisel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa väljastamisel (otsuse nr 5-19-26/13 p 51). Kui isik ei tunne külmrelva käitlemise nõudeid või 8
lg 6), täidetakse sellega ühtlasi eelmises punktis nimetatud eesmärk suunata isik oma relva ja laskemoona käitlemise teadmisi täiendama. 18. Tulirelva kasutamine enda, oma lähedaste ja vara õigusvastase ründe vastu kaitsmiseks on üksnes üks võimalus teiste võimaluste hulgas. Tulirelva kasutamise võimaluse puudumine ei tähenda enda kaitsmise võimaluse puudumist. Seega teenivad väärteokaristus ja relvaloa kehtetuks tunnistamine erinevaid eesmärke ja relvaloa kehtetuks tunnistamine pole isikule
-i nõuete rikkumise eest teistkordselt määratud karistus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.