Obsah (4)

§ 433§ 430§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-25-121675 Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2026, Kuressaare Tsiviilasi HOOVI Finance OÜ hagi NedEst Trade OÜ, E.T Sepa, K.

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu menetluses on HOOVI Finance OÜ (endise ärinimega HOOVI Rental OÜ; hageja) hagi Ned

Est Trade OÜ (kostja I), E.T (kostja II), K.A (kostja III) ja Y.H (kostja IV) vastu põhivõlgnevuse 2806,44 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 291,87 euro ning täiendav viivise määras 0,4% põhinõude tasumata osalt päevas alates 16.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2514,57 euro väljamõistmiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 05.01.2024 krediidilepingu summas 4509 eurot, millest kostja I kontole kanti pärast lepingutasu mahaarvamist 4000 eurot. Kostjad II–IV sõlmisid samal kuupäeval käenduslepingud kostja I kohustuste tagamiseks. Pooled muutsid 28.03.2025 maksegraafikut, kuid kostja I ei täitnud hageja väitel maksekohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja krediidilepingu alates 07.09.2025 erakorraliselt üles.
2. Kostja I ei nõustu hageja nõude suuruse ega kõrvalnõuetega ning vaidlustab krediidilepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasuse. Kostja I väitel püüdis ta hagejaga enne ja pärast ülesütlemist suhelda ning taotles maksepuhkust, kuid hageja ei vastanud sisuliselt tema pöördumistele. Kostja I leiab, et võlaarvestus ei ole õige, sest ülesütlemise ajal oli põhivõlg koos intressidega väiksem ning kostja on pärast ülesütlemist teinud hagejale täiendavaid makseid. Kostja I palub kontrollida nõude suurust ja ülesütlemise õiguspärasust ning märgib, et soovib lahendada vaidluse kompromissiga, tasudes tegeliku laenujäägi osamaksetena.
3. Kohus juhtis 15.06.2026 määruses menetlusosaliste tähelepanu sellele, et esitatud tõendite põhjal vajasid täiendavat selgitamist eelkõige krediidilepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasus ja hageja võlaarvestuse kujunemine. Kohus pidas võimalikuks kompromissi, mille kohaselt hageja esitab ajakohase ja kontrollitava võlaarvestuse ning pooled lepivad kokku tegelikult tasumata võlgnevuse tasumises osamaksetena, vältides seeläbi edasist vaidlust nõude sissenõutavuse ja suuruse üle.
4. Pooled esitasid 13.07.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille kohaselt kohustuvad kostjad tasuma hagejale kompromiss-summana 3223,44 eurot, millest 1724,69 eurot moodustab põhinõue, 775,31 eurot viivis ning 723,44 eurot esindajakulud ja riigilõiv. Kostjad kohustuvad tasuma nimetatud summa hageja arveldusarvele 153,51 euro suuruste igakuiste osamaksetena, välja arvatud viimane osamakse summas 153,24 eurot, alates 15.07.2026 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kompromissi järgi kaasneb maksekohustuse rikkumisega viivis 0,4% päevas põhinõude summalt ning 3 Tsiviilasi nr 2-25-121675 üle seitsmepäevase viivituse korral muutub kogu kompromissis kokkulepitud rahaline kohustus sissenõutavaks. Pooled kinnitasid, et kompromissi kohase täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad vastastikused nõuded lõplikult lahendatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi lg 3 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Pooled on esitanud kohtule kirjaliku kompromissi, mille on allkirjastanud hageja ja kostjate lepingulised esindajad. Seega on kompromiss esitatud kohtule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning poolte tahe menetlus kompromissiga lõpetada on selgelt väljendatud.

1. Kohus kontrollis kompromissi tingimusi ega tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole vastuolus seadusega ega heade kommetega, ei riku olulist avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi ning selle tingimused on täidetavad ja piisavalt määratletud. Kompromissis on kindlaks määratud kostjate tasumisele kuuluv summa, selle koosseis, maksegraafik, makseviivituse tagajärjed ning poolte kinnitus nõuete lõplikuks lahendamiseks.
2. Kuna pooled on saavutanud vaidluse eseme suhtes kokkuleppe ning taotlenud kompromissi kinnitamist, tuleb kompromiss

§ 430lg 3 alusel kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25121675 lõpetada.

Kohus selgitab, et kohtulik kompromiss on pärast seda kinnitava kohtumääruse jõustumist täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. 9. Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tagastatakse hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 425,93 eurot. Kuna hageja kehtiv ärinimi alates 18.05.2026 on HOOVI Finance OÜ, tuleb hagejale tagastada 212,96 eurot tema avalduses märgitud arveldusarvele.

1. Menetluskulude osas lähtub kohus poolte kokkuleppest ja kompromissi sisust. Kompromissis on poolte vahel kokku lepitud hageja esindajakulude ja riigilõivu hüvitamises kompromiss-summa koosseisus. Kompromissilepinguväliste menetluskulude osas puudub alus menetluskulusid täiendavalt kindlaks määrata või välja mõista, mistõttu tuleb need jätta poolte endi kanda.
2. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitamisest. Kohus arvestab poolte tahet määruskaebuse tähtaja lühendamise osas, kuid määrab tähtaja kulgema kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Edasikaebeõiguse tegelik kasutamine eeldab, et menetlusosalisel on olnud võimalik tutvuda kohtumääruse resolutsiooni, põhjenduste ja edasikaebamise korraga. Seetõttu seob seadus määruskaebuse esitamise tähtaja üldjuhul kohtulahendi kättetoimetamisega, mitte kohtulahendi tegemise või kompromissi kinnitamise faktilise ajaga. Tähtaja arvestamine kompromissi kinnitamisest võiks jätta menetlusosalise edasikaebeõiguse kasutamisel ebaselgesse või ebavõrdsesse olukorda, kui kohtumäärus ei ole talle samal ajal kättesaadavaks tehtud. Sellest tulenevalt tuleb poolte kokkulepet tõlgendada kooskõlas menetlusõiguse imperatiivsete tähtajareeglite ja edasikaebeõiguse tagamise eesmärgiga selliselt, et lühendatud kolmetööpäevane määruskaebuse tähtaeg hakkab kulgema määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4