Obsah (4)

§175§ 173§ 172§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1056 Tsiviilasi P.Y kohustustest vabas

§175

lg 7 alusel) P.Y kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määrusega kuulutas kohus välja P.Y pankroti ja nimetas pankrotihalduriks I.Q. 27.03.2024 määrusega lõpetas kohus P.Y pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas P.Y suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks määrati I.Q. Kohtumäärus jõustus 13.04.
2. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne,
3. septembril ja 25.märtsil. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas, 20.märtsil.
4. Aruanded on kohtule esitatud 08.11.2024 ja 30.05.
6. 06.05.2026 esitas usaldusisik taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei oma sissetulekut, mille arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Samuti on ta usaldusisikule raskesti kättesaadav ega täida seadusest tulenevaid teavitamiskohustusi. Võlgnik on tunnistanud sõltuvusprobleeme, mille tõttu ei ole tal võimalik töökohta leida ega ka töötukassas ennast tööotsijana registreerida.
7. Kohus küsis 06.05.2026 võlausaldajate seisukohta võlgniku menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. 4.
8. Eesti Inkasso OÜ esitas 07.05.2026 seisukoha, milles palub lõpetada P.Y kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud pankrotiseaduses § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole näidanud üles tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. 4.
9. Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ esindaja esitas 08.05.2026 ühise seisukoha, milles leiavad, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi, mistõttu tuleb ta 2 jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik on olnud peamiselt töötu. Samas selgub aruannetest, et võlgnik mängib kasiinodes. Võlgnik ei ole tõendanud kas ta on tulutoovamat tegevust otsinud või mitte. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajatele laekunud kokku 95,15 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.
10. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 16.06.
11. Võlgnik tunnistas, et ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. Võlgnik tunnistas alkoholiprobleeme ja mittetöötamist. Viimati töötas eelmisel aastal lühiajaliselt. Võlgnik selgitab, et tahaks asjad korda saada, aga ei suuda midagi lubada ega garanteerida. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi.
12. Usaldusisiku 18.06.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 2 tundi (korduvad kirjad võlgnikule, järelepärimised ja aruande koostamine). FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tasu tunnipõhine, kus tunnihinnaks on 1/10 alampalga määrast 2026 aastal on tunnihind 94,60 eurot, usaldusiks taotleb tasu menetlusabi korras, ning seetõttu rakendades analoogiat, kus

kohaselt riigil taotleva tasu tunnimäär on 66 eurot, rakendub tunnitasule 66 eurone tasumäär. Usaldusisik palub 2 tunni ulatuses määrata tasuks 132 eurot (2 tundi x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 31,68 eurot, kokku 163,68 eurot. Usaldusisik palub anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmisel. KOHTU SEISUKOHT 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 2.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. P.Y ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 5.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevaks ajaks peaks kohtule olema esitatud neli aruannet, kuid kuna võlgnik on olnud usaldusisikule raskesti kättesaadav, siis on esitatud vaid kaks aruannet ning taotlus menetluse lõpetamiseks. Usaldusisik on esitanud andmed, mis on saadud järelepärimiste 3 teel Maksu-ja Tolliametist, Töötukassast, krediidiasutusest ja täitemenetluse registrist. Võlgnik on olnud peamiselt töötu ning töötanud vaid lühiajaliselt. Võlgniku vastu on algatatud 2025.a ka täitemenetlus nõude osas, mille aluseks on Pärnu Maakohtu kohtulahend, mis ei ole hõlmatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole usaldusisikut teavitanud ei kohtuasjast ega ka täitemenetlusest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg 2 toodud kohustust anda kohtule ja usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. 7.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töötutoetus, toimetulekutoetus ja lähedaste ja tuttavate rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule ja usaldusisikule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning samal seisukohal on ka kolm võlausaldajat. Käesolevas menetluses ei ole võlgnik täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja on olnud usaldusisikule raskesti kättesaadav. Võlgnik ei ole kahe aasta jooksul leidnud stabiilset töökohta ega sissetulekut. Samuti ei ole võlgnik enam registreeritud töötukassas, mis oleks abiks töö otsimisel. Usaldusisik on kohtule esitatud taotluses märkinud, et võlgnik on endale kohustusi juurde tekitanud ning tema suhtes on algatatud täitemenetlus seoses Pärnu Maakohtu kohtulahendiga. Võlgnik on ärakuulamisel tunnistanud alkoholiprobleeme, mis takistavad töökoha leidmist ning töötukassas arvel olemist. Võlgnik on väljendanud suutmatust kohustusi täita. Kohtule nähtub võlgniku käitumisest, et tal puudub hetkel huvi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise osas. Võlgnik on oma käitumisega tulu teenimise võimalusi piiranud ja kasutamata jätnud ning sellega võlausaldajate huve kahjustanud. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku tahet selles menetluses ettenähtud kohustusi täita ja menetluse jooksul pingutuste tegemist kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik piisavalt pingutanud ega avaldanud soovi kohustusi täita. Vastupidiselt on 16.06.2026 kohtuistungil tunnistanud, et ei saa midagi lubada ega garanteerida. Tallinna 4 Ringkonnakohus on 23.01.2026 lahendis 2-19-4172 märkinud, et alkoholi tarvitamine on võlgniku enda teadlik valik ja selle tõttu vähenenud töövõime on vähemalt osaliselt selle tagajärg, seega ei saa võlgniku käitumist pidada võlausaldajate huvides olevaks ning on sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seega on VÕS § 104 lg 2 mõttes tegemist raske hooletusega, mis annab aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P.Y kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma

§ 173lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda P.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka P.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik on esitanud ülevaate ja taotluse kohtule 06.05.

1. Kuna kohus lõpetab P.Y kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.Q vabastada ka usaldusisiku kohustustest P.Y kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot ja alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
3. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 132 eurot.
4. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 132 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 31,68 eurot, kokku 163,68 eurot. 5

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku I.Q tasuks määrata 163,68 eurot (sisaldab käibemaksu).
2. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 163,68 eurot, tuleb P.Y-le anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
3. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P.Y-lt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) 163,68 eurot, sh käibemaks 31,68 eurot, riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on P.Y kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6