Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

act OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas 09.04.2026 kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 2543,81 euro, intressi 337,42 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 247,55 euro nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 17.08.2024 laenulepingu 2102519267, mille alusel sai kostja laenu 610 eurot. 21.08.2024 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lisalaenu leping 2102521100, mille alusel väljastati kostjale lisalaen 600 eurot. 14.09.2024 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lisalaenu leping 2102530871, mille alusel sai kostja lisalaenu 1500 eurot. Hageja lähtub hagi esitamisel viimati sõlmitud s.o 14.09.2024 lepintust nr
3. Pooled esitasid kohtule 08.05.2026 kompromisslepingu ning taotlevad menetluse lõptamist.
4. Kohus edastas 04.06.2026 pooltele kohtunõude, milles selgitab, et kohtule ei ole võimalik 08.05.2026 esitatud kompromissi kinnitada. Kohus selgitas, et kuna sõlmitud lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul hinnata ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule kompromiss, mis vastaks kohtunõudes märgitud selgitustele või hagejal esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte osas täiendavad selgitused ja tõendid.
5. Pooled esitasid kohtule 25.6.2026 uue kompromisslepingu koos ümberarvestusega. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
6. Kohus leiab, et kuna kompromissi saab kinnitada ainult menetluses oleva asja osas, siis tuleb menetluslikult esmalt avaldus menetlusse võtta ja seejärel vastavalt poolte taotlusele see ka lõpetada kompromissi kinnitamisega.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 3 2-26-8039 Hageja on selgitanud hagi p-s 1.5, et kostja krediidivõimelisust on hinnatud kostja laenutaotlustes märgitud andmete, kontoväljavõtte (perioodiga 16.04.2024 - 14.08.2024) ning Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Ametlike Teadaannete andmebaasi alusel. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte koos AccountScoringuga. Hageja selgitab, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lepingute sõlmimisel arvestanud kostja sissetulekuks 1700 eurot ja finantskohustusteks 695,40 eurot, ülalpeetavate kuluks 138 eurot (kostjal oli 3 ülalpeetavat), muudeks kohustusteks ca 500 eurot ning kohustuste võimaliku suurenemisega 83-85 eurot. Maksehäired kostjal puudusid (dtl 8-21). Kohtule esitatud AccountScoringust nähtub, et kostja sissetulekuks on palk (keskmiselt 938,67 eurot), peretoetus (keskmiselt 724,38 eurot) ja maksed eraisikutelt (keskmiselt 1017,77 eurot) (dtl 334). Kostja kulutused on ca 2000 eurot, sh laenumaksed vähemalt viie erineva võlausaldaja ees, kokku ca 690,96 eurot kuus (dtl353-406). Kuigi formaalselt on laenuandja laenutaotluste saamisel kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid sh küsinud pangakonto väljavõtet, ei ole kohtu hinnangul teostatud piisava põhjalikkusega andmete sisulist kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Kontoväljavõttelt nähtub, et kostjale laekub makseid eraisikutelt, mis võib näidata, et kostja ei tule oma kohustustega toime. Asjaolu, et kostjal oli mitu laenukohustust teiste krediidiandjate ees, mille igakuised tagasimaksed ulatusid ligikaudu 700 euroni, ning et laenuvõtja ülalpidamisel oli kolm last, pidi kohtu hinnangul olema krediidiandjale selge hoiatav indikaator tarbija finantsvõimekuse kohta. Samuti leiab kohus, et peretoetuse arvestamine laenusaaja regulaarse sissetuleku hulka, ei ole kooskõlas perehüvitiste seaduse eesmärgiga. Peretoetuste sissetulekuks arvestamisega peab krediidiandja arvestama, et need on sihtotstarbelised toetused laste ülalpidamiseks ning nende maksmine on ajaliselt piiratud lapse vanusega. Samuti leiab kohus, et krediidiandja ei ole kostja tegelikke majapidamiskulude suurusega arvestanud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kolme ülalpeetava kuluks on üksnes 138 eurot kuus. Arvestades Statistikaameti
2. aasta arvestuslikku elatusmiinimumi (345,81 eurot kuus), millest juba minimaalne toidukorvi maksumus ühe isiku kohta on ligikaudu 152,96 eurot, ei ole selline arvestus realistlik ega võimalda teha usaldusväärseid järeldusi kostja tegeliku maksevõime kohta. Hageja ei ole esitanud andmeid, et kostjalt oleks täiendavat infot küsitud. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
3. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need 4 2-26-8039 tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.
4. 17.08.2024 sõlmitud laenulepingu 2102519267 kohaselt oli krediidi kulukuse aastamääraks 25,50%; 21.08.2024 lisalaenu leping 2102521100 krediidi kulukuse määraks 49,50% aastas ja 14.09.2024 sõlmitud lisalaenu lepingu 2102530871 krediidi kulukuse määrasks 49,49% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise eelused on märgitud sõlmitud lepingutes. Lepingute krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
5. Pooled kinnitasid 25.06.2026 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada.
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

11. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 12. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 13.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 14.

§ 150

lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Tulenevalt poolte taotlusest, tagastab kohus pool hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 210 eurot taotluses märgitud hageja kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5