Obsah (8)

§ 402§ 410§ 4062§§ 404§ 408§ 170§ 4034§ 403

act OÜ hagi R.R-i vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2912,75 euro, intressi 374,48 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 469,80 euro väljamõistmiseks ha

§ 402lg 1 tähenduses ja kasutas ka lepingu alusel väljastatud krediiti.

Kohus leiab, et leping oli sõlmitud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 410

lg 1), krediidi kulukuse määr vastas

§ 4062

nõuetele ning leping sisaldas seaduses nõutud andmeid muu hulgas intressimäära, krediidi kulukuse määra, viivise ning krediidi kogukulu kohta (

§§ 404ja 405).

Samuti on tõendatud, et kostjale anti krediit kasutusse (

§ 408

lg-d 1 ja 2) ning nõude loovutamisest teavitati kostjat nõuetekohaselt (

§ 170

, § 412 lg 1).

§ 4034

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

§ 403

4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

1. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
3. Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

§ 4034tähenduses.

Hageja väitel tugines krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud andmetele, maksehäireregistri andmetele ja pangakonto väljavõttele. Samas ei tähenda pangakonto väljavõtte olemasolu iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, vaid krediidiandja peab kogutud andmeid sisuliselt analüüsima ja nende põhjal hindama tarbija tegelikku võimet krediidikohustusi täita. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et juba enne krediidilepingu sõlmimist tehti kostja kontolt regulaarselt makseid erinevatele krediidiandjatele 3 ja laenukohustustega seotud isikutele. Muu hulgas nähtub väljavõttest mitmel korral laenu pikendamisega seotud makseid (www.svea.com/EE), samuti makseid Holm Bank AS-ile ja Bondora AS-le. Lisaks sisaldab väljavõte mitmeid muid regulaarseid ning arvestatava suurusega väljaminekuid, sealhulgas 07.03.2024 summades 258,62 eurot ja 150,33 eurot, 04.04.2024 summas 288,63 eurot ning 09.04.2024 summas 138,19 eurot. Kuigi kõigi nimetatud maksete saaja või alus ei nähtu väljavõttest üheselt, viitavad need koos krediidiandjatele tehtud maksetega sellele, et kostjal lasusid juba enne vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimist mitmesugused finantskohustused ja arvestatav maksekoormus. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millisel viisil jõudis krediidiandja vaatamata pangakonto väljavõttest nähtuvatele olemasolevatele krediidikohustustele ja regulaarsetele maksetele järeldusele, et kostja on võimeline võtma endale täiendava kuni 3000 euro suuruse krediidikohustuse. Neil asjaoludel ei saanud krediidiandja piirduda üksnes maksehäireregistri kontrollimisega, vaid pidi põhjalikumalt hindama kostja tegelikku majanduslikku olukorda, olemasolevaid kohustusi ning võimet võtta endale täiendavaid krediidikohustusi. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

§ 403⁴ lg-te 1, 6 ja 7 tähenduses.

Krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (RKTKm 2-21-13098, p 24). Kohus tegi hagejale 16.12.2025 ettepaneku esitada oma nõuete ümberarvestus juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

§ 403

4 lg 7 toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped, muus osas jääb leping kehtima. See tähendab, et tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu, kuupäevi jm. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud ümberarvestus nõutud teavet, jätab kohus hagi rahuldamata. Vastava nõude rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmist on jaatanud ka kõrgem kohus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2025 otsus nr 2-23122204, p 9). 16. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluses aktiivselt ei osalenud, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 15. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 4