Obsah (8)

§ 657§ 651§ 456§ 175§ 138§ 146§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11219 Koh

) § 163 lg1 alusel 58,77% ulatuses kostja ja 41,23% ulatuses hageja kanda. Hageja palus hüvitada riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulu 1380,14 eurot 8 tunni 10 minuti töö eest tunnihinnaga 169 eurot. 3.

1. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud 120 euro ulatuses. Esindaja ajakulu on põhjendatud 3 tunni 50 minuti ulatuses, s.o 460 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista 270,34 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 270,34 eurot ja sellelt arvestatud viivise ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 764,01 eurot ja sellelt arvestatud viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
3. Kaebuse kohaselt on maakohtu otsuses arvutusviga. Maakohus märkis, et hageja tasutud riigilõiv 840 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu, kuid jättis sellega hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestamata. Arvestades menetluskulude jaotust ja maakohtu poolt põhjendatuks loetud õigusabikulu, tulnuks kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 764,01 eurot (58,77% (840+460). Vastustaja seisukoht
4. Apellatsioonkaebus ja selle menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 13.08.2025 isiklikult kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja vähem kui 764,01 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 764,01 eurot. Lisaks parandab ringkonnakohus ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsioonis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja vähem kui 764,01 eurot. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja selles osas on otsus

§ 456lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

8. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel teinud ilmse eksimuse, mis tuleb parandada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja maakohtu määratud menetluskulude jaotust ega maakohtu poolt

§ 175lg 1 alusel põhjendatuks peetud õigusabikulude suurust.

Hageja heidab ette üksnes tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 840 euroga (dtl 55) arvestamata jätmist. 4 2-24-11219 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte teise lause kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 146

lg 1 p 3 kohaselt tuleb menetluskulud kanda isikul, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Seega on riigilõiv menetluskulu, millega tulnuks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Kuna maakohus jättis menetluskulud 58,77% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjal lisaks maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikuludele hüvitada hagejale ka 58,77% menetluses tasutud riigilõivust. 10. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel riigilõivu arvestamata ja mõistis seetõttu riigilõivu välja väiksemas ulatuses kui 764,01 eurot. Kostjal tuleb hüvitada hagejale 58,77% nii riigilõivust 840 eurot kui ka õigusabikulust 460 eurot, s.o kokku 764,01 eurot. Ringkonnakohus teeb vastavalt ise uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 11.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus parandada igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtuotsuses esineva vea või ebatäpsuse võib ex officio parandada ka kõrgema astme kohus (RKTKo 21.01.2026, 2-22-10090/132, p 12). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi osamaksetena vastavalt kohtulahendi resolutsiooni punktis 4 määratud maksegraafikule. Resolutsiooni punktis 5 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg. Samas punktis viitas maakohus osamaksete sissenõutavaks muutumise kuupäevadele kui resolutsiooni punktis 3 märgitud kuupäevadele. Tegemist on aga ilmse ebatäpsusega, kuna osamaksete sissenõutavaks muutumise kuupäevad määras maakohus oma otsuse resolutsiooni punktis 4, mitte punktis 3. Ringkonnakohus parandab selle ilmse ebatäpsuse käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 6.5. 12. Kuna

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5