Obsah (15)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 405§ 444§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 14.mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-22448; Aktiva Finance Group OÜ hagi T.I vast

§ 178

lg 2); 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 1 3.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.10.2023 tarbijakrediidilepingu nr. TL4003429, mille alusel sai kostja laenu 250 eurot. Lepingu dokumendid on peale lepingu sõlmimist edastatud kostja e-postile. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,99%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, osamaksete arv, lepingutasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2
2. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 28,54 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 10.02-10.04.
3. Kostjal on intressivõlgnevus alates
4. osamaksest, s.o 10.02.2025 kuni ülesütlemiseni s.o 29.04.2025 kokku summas 25,04 eurot (7,19+6,43+7,02+4,40). Kostja intressi tasunud ei ole. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 12.04.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemine oli edastatud kostja e-postile. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.04.
5. Placet Group OÜ loovutas 29.04.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 221,46 eurot, intress 25,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 53,50 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 20.12.2025 kuni põhinõude summas 221,46 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 37,68%. Mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 338,00 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 2 kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 17.03.2026, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 413,45 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud 18.10.2023 tarbijakrediidilepingust nr. TL
3. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Placet Group OÜ olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.04.
4. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti 250 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
5. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6. Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto analüüsi tulemusel on laenu andja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja finantskohustusi. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 992,55 eurot ning kohustused 541,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud ning taotleva laenu osamakse (9,33 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 101,29 eurot: Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
8. Seega on hageja 3 vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandja oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Coop Finants AS-ile, Nord Collect OÜ-le, Bondora AS-ile, Interiem Estona AS-ile, Ferratum, OK Incure OÜ-le Multitude Bank p.l.c jne. Ajavahemikus 30.06.2023-25.09.2023 on kostjale antud laenu erinevate krediidiandjate poolt 2040 eurot.
9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
10. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
11. Tarbijakrediidilepingu nr. TL4003429 alusel on kostja teostanud makseid kokku 165,02 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 84,98 eurot (250165,02). 14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 30.04.2025– 13.05.2026 eest on kostjal viivis 9,1 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 4
12. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
13. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 84,98 eurolt alates 14.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
14. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 19. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 28,5% ulatuses kostja ja 71,5% ulatuses hageja kanda. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 140 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 260 x 28,5% = 74,10 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (414,70 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6