Obsah (13)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 405§ 444§ 173§ 162§ 138§ 177

act OÜ hagi I.I vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 4475,12 eurot Kalev Kuningas Kohtunik Hageja Hageja esindaja B2 Impact OÜ (registrikood XXX; aadress Mustamäe tee 1

§ 178

lg 2); 1 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 30.11.2023 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja esitas taotluse krediidisumma välja maksmise kohta kokku 10 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 30.11.
2. a. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 29.08.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa limiidi suurendamiseks, mille kohaselt kehtestati uueks limiidi suuruseks 3500 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4047 eurot alljärgnevalt (withdrawal – väljamakse, lisa 5 – maksekorraldused ja lisa 6 – raamatupidamise väljavõte): 04.03.2025 13:38 Withdrawal [981437] 100 € 18.02.2025 11:36 Withdrawal [973545] 300 € 12.10.2024 16:06 Withdrawal [908594] 1 000 € 16.09.2024 12:22 Withdrawal [896835] 250 € 28.03.2024 10:24 Withdrawal [816892] 120 € 21.02.2024 09:20 Withdrawal [799537] 500,00 € 29.01.2024 11:31 Withdrawal [788224] 600 € 31.12.2023 12:40 Withdrawal [774991] 175 € 21.12.2023 12:54 Withdrawal [770362] 350 € 30.11.2023 13:36 Withdrawal [760166] 652 €. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 2 0.1132800% päevas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 406 2 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2023 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 50,16% (15,31 % x 3). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1737,99 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 554,52 eurot, kulude katteks 49,35 eurot ja intressi katteks 1134,12 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, märtsikuu osamakse summas 182,66 eurot, maksetähtaeg 31.03.2025, aprillikuu osamakse summas 188,85 eurot, maksetähtaeg 30.04.2025, maikuu osamakse summas 195,24 eurot, maksetähtaeg 31.05.2025, juunikuu osamakse summas 201,43 eurot, maksetähtaeg 30.06.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 14.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
3. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 29.06.2025 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 4047 eurot. Kostjat teavitati 03.07.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 4120,60 eurot, millest põhivõlgnevus 3492,48 eurot, intress 462,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 165,20 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3492,48 eurot alates 17.12.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja riigilõiv 490 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses.
4. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 9.03.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 4475,12 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud 30.11.2023 krediidikontoleping.
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Multitude Bank p.l.c oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.06.
3. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 4047 eurot. Samuti ei ole 3 vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
4. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.
6. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 3.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.
7. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, pangakonto väljavõte, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.
8. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
9. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja 4 väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Samuti pole arvestatud kostja ülalpeetavatega. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja sai peretoetust. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed - Creditea, Bondora AS, Holm Pank, Inbank jne. Ajavahemikus 5.09.2023-30.11.2023 on kostjale antud laenu erinevate krediidiandjate poolt 1475,61 eurot.
10. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
11. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
12. Tarbijakrediidilepingu alusel on kostja teostanud makseid kokku 1737,99 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2309,01 eurot (4047-1737,99). 14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 30.06.2025– 14.05.2026 eest on kostjal viivis 204,89 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2309,01 eurolt alates 15.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
14. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 18.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 5

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 490 eurot.
2. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 61%, st 298,90 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (298,90 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6