Obsah (15)

§ 369§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 138§ 172§ 144§ 175§ 133§ 218§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-26-862 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ h

§ 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 16.04.2020 väikelaenu lepingu nr. X , mille alusel kostja sai laenu 9030 eurot, lepingutasu 180,60 eurot, haldustasu 2,50 eurot kuus, intress 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr 23,75% aastas. Laen tuli tagastada 72 osamaksega hiljemalt 15.06.2026, osamakse 216,64 eurot kuus.
2. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 07.03.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja on võlgnevust ei likvideerinud saatis esialgne võlausaldaja kostjale 28.03.2023 lepingu ülesütlemise teatise. Kostja oli viivituses 15.12.202215.03.2023 osamaksetega. AS Inbank loovutas 29.03.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Lepingu alusel on kostja tagastanud 7656,83 eurot, millest alternatiivses nõudes on arvestatud 7268,75 eurot põhivõla katteks ja 388,08 eurot seadusjärgse intressi katteks.
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotlusest, kontrollis maksehäirete registrit ja pangakonti väljavõtet 10.10.201901.04.
6. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.03.2026 määrusega, andis kostjale 14 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 07.04.
7. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist e-postiaadressilt XXX. 9.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul ei täinud laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning ei järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Kohus leiab, et laenuandja ei ole enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud kostja maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas ja piisava põhjalikkusega. Pangakonto väljavõttest nähtub isiku kõrge laenukoormus ning ulatuslik raha liikumine oma kontode vahel, mis ei võimalda hinnata tegelikku sissetulekut ja finantsseisu üksnes ühe konto alusel. Lisaks puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja 3 oleks kontrollinud kostja võimalikke teisi kontosid või selgitanud kontodevaheliste tehingute sisu. Samuti ei ole arvestatud kostja ülalpeetavate olemasoluga, mis vähendab tema tegelikku maksevõimet. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenuandja kogunud piisavalt usaldusväärset teavet kostja majandusliku olukorra kohta ning on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Seega rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude. Kuna nõue on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks, siis mõistab kohus hageja kasuks välja 1580,65 eurot (Saadud laen 9030 eurot – lepingutasu 180,60 eurot – tasutud põhivõla summad 7268,75).
3. Viivise mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aastas tasumata põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
4. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. 14.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 172

lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

18.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt RKTKm 27.02.2012, nr 3-2-1-143-11, p 13).
2. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 13.01.
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). 4
5. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel

§ 133

kohaselt 10 608,62 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 840 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

1. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot kokku 507 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.
2. Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on liialdatud. Arvestades, et tegemist on nn masshagidega, mida hageja lepinguline esindaja esitab kohtusse peaaegu igapäevaselt, ei ole usutav, et hagi koostamine võttis rohkem kui 2 tundi.
3. Hagejat esindas menetluses

§ 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).

1. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
2. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 200 eurot (2 tundi × 100 eurot).
4. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1040 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. 5
5. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
6. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 16% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 84% ulatuses hageja kanda. 32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16% hageja põhjendatud menetluskuludest (1040 eurot), millele vastab summa 166,40 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu. 33.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.

1. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. 36.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 6