2-26-9594/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-9594 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask Kostja Y (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
2. Kinnitada X ja Y vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
3. Y maksab X ülalpidamiseks alates
4. augustist 2026 kuni X täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuist elatist 318,62 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Elatise suurus muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Y tasub punktis 1 nimetatud elatise iga kuu
8. kuupäevaks C pangakontole nr XXXXXXXXX selgitusega „elatis“, märkides makse selgitusse kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
9. Y tasub Xle elatist perioodi
10. aprill 2026 –
11. juuli 2026 eest kokku summas 354 eurot hiljemalt
12. augustiks
13. Elatis tuleb tasuda C pangakontole nr XXXXXXXXX.
14. Elatise tasumisega viivitamise korral on Xl õigus nõuda Ylt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisega viivitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
15. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-9594 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
16. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
17. Harju Maakohtu menetluses on X (hageja) hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja C ühine alaealine laps ning elab koos emaga. Hageja nõuab kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (perekonnaseaduse) PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas 318,62 eurot kuus. Hageja väitel viibib laps kostja juures tavapäraselt kaks nädalavahetust kuus reedest pühapäevani, kokku ligikaudu neli ööpäeva kuus. Kostja on seni tasunud elatist ebaregulaarselt ja väiksemas ulatuses, eelkõige 200 eurot kuus, mis ei vasta seadusjärgsele minimaalsele elatisele ega taga lapse vajaduste piisavat katmist. Peretoetust saab hageja ema.
19. juulil 2026 toimus asjsas eelistung, kus pooled jõudsid järgmisele kompromissile, mille palusid kanda protokolli: „Kostja tasub ühekordse maksena menetlusaegse elatise
20. augustiks 354 eurot, mis katab elatise hagi esitamisest kuni
21. juuli
22. Pooled lepivad kokku, et alates
23. august 2026 tasub kostja hagejale ülalpidamist seaduses ette nähtud miinimummääras, mida igal aastal
24. aprillil indekseeritakse. Elatis tasutakse 11ndaks kuupäevaks hageja ema pangakontole. Kui kostja viivitab elatise tasumisega, siis hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.“ Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevale. Kohtu seisukoht
25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel 2 tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.
26. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
27. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3