lg 2 p 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Jevgeni Volin isikukood 36309073751; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel vene keel; ei tööta, XXX; kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 21.11.2008. a otsusega nr 1-08-7782
, § 418 lg 1, § 113, § 323 järgi
lg 1 alusel vangistusega 12 aastat, vangistuse kandmise alguseks loeti 04.11.
2.
lg 1 alusel arvata Jevgeni Volini karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 08.04.2026 kuni 09.04.2026, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 6 kuud 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuud 28 päeva vangistust jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Jevgeni Volin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
juulist 2026.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
(tapmine) ning
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. KOKKULEPPE SISU Kooskõlas Jevgeni Volini, tema kaitsja ja prokuröri vahel 03.06.2026 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus Jevgeni Volini süüdi tunnistamist
lg 2 p 2, 3 järgi ning palub kohtus Jevgeni Volinile karistuseks mõista 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Jevgeni Volini poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o alates 08.04.2026 kuni 09.04.2026. Ärakandmata karistus on 6 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa ei pöörata täitmisele, kui Jevgeni Volin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, nimelt Jevgeni Volin on kohustatud: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise seisuga on XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kokkuleppe kohaselt tuleb Jevgeni Volinilt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja osa sundrahast, s.o 709,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud, s.o ülejäänud osa sundrahast 709,50 eurot ja kaitsjatasu 211,30 eurot, riigi kanda. Jevgeni Volin kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude osalise sundraha näol summas 709,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arveldusarvele. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdimõistetu võib kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). 02.07.2026. a toimunud istungil taotles prokurör kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab süüdistatava tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti 3
lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.