KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-3624 Tsiviilasi A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad I. A (isikukood XXX) II. B (isikukood XXX) III. C (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja X Kostja Y (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada A, B ja C ning Y vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: 1. Y on perioodi 1. jaanuar 2026 – 15. veebruar 2026 eest elatist tasunud. 2. Y kohustub tasuma perioodi 16. veebruar 2026 – 31. mai 2026 eest tekkinud elatise võlgnevuse 2702,25 eurot nelja võrdse igakuise osamaksena alates 15. juuli 2026. Osamaksed tasutakse iga kuu 15. kuupäevaks. 3. Y maksab A ülalpidamiseks alates 1. juunist 2026 kuni A täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuist elatist 230,45 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3ga) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (15% perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. A elatise suuruse arvestamisel tuleb lõpetada kordaja 0,85 rakendamine, kui Y kohustus tasuda elatist Ble lõppeb (s.o xx.xx.xxxx). 4. Y maksab B ülalpidamiseks alates 1. juunist 2026 kuni B täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuist elatist 281,12 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3-
- ga)- 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 5. Y maksab C ülalpidamiseks alates 1. juunist 2026 kuni C täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuist elatist 281,12 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad, s.o 3-
- ga)- 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 6. Y maksab elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks Xi pangakontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-3624 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on A (hageja I), B (hageja II) ja C (hageja III, ühiselt hagejad) hagi Yi (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. jaanuar 2026 – 15. veebruar 2026 eest 1134,34 eurot ning elatise alates hagi esitamisest, s.o 16. veebruar 2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Xi (hagejate ema) ja kostja ühised lapsed. Hagejad elavad oma emaga, kes kannab ka kõik hagejatega seotud igakuised kulud. Kostja ei osale hagejate kasvatamises ega igapäevases hooldamises. Vanemate vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja maksma 200 eurot lapse kohta kuus, kuid alates 1. jaanuarist 2026 ei ole kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejad kostjaga ei viibi. 2 2. 19. juuni 2026 saabus kohtule hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping määruse resolutsioonis nimetatud tingimustel. Pooled on kokku leppinud, et tagasiulatuva elatise nõude (1. jaanuar 2026 – 15. veebruar 2026) on kostja tasunud. Kostja kohustub tasuma perioodi 16. veebruar 2026 – 31. mai 2026 eest tekkinud elatise võlgnevuse 2702,25 ning alates 1. juunist 2026 tasub kostja hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3