§-s 47 sätestatud reegleid. Võlausaldaja palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi kohtuistungil ärakuulamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud 3 18.05.2023 määrusega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on seega möödunud 3 aastat. 6. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 1¹ alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7.
Kohus kontrollib, kas võlgnik on täitnud
§-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
lg 5).
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 8. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
§s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku aruannetest ja võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et menetluse kestel on võlgniku igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud töötasu (1100-1300 eurot kuus). Seega on võlgnik menetluse ajal töötanud ja saanud stabiilset sissetulekut ulatuses, millele oli võimalik sissenõuet pöörata ning millest võlgnik on teinud makseid usaldusisiku kontole, seda nii pankrotimenetluse kui ka kohustustest vabastamise menetluse käigus. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku sissetulekutest piisaval määral. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitatud. Kohustustest vabastamise menetluse käigus tegi võlgnik regulaarselt makseid usaldusisiku kontole, kokku summas 4 916,02 eurot, millest on võlausaldajate nõuete katteks tasutud 4478,52 eurot. Võlausaldaja Xxxx OÜ esindaja teatas, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate huve, kuna ei teinud ülekandeid usaldusisiku kontole summades, mis kujutasid endast tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. Võlausaldaja arvamusel moodustas laekumata osa kokku 6564,26 eurot (2024. aastal 4394,20 eurot, 2025. aastal 508,56 eurot ning 2026. aastal 1661,50 eurot). Kohus, 4 tutvudes toimiku materjalidega, nõustub iseenesest, et võlgnik on loovutanud usaldusisikule rahalisi vahendeid ettenähtust väiksemas ulatuses, kuid esitatud andmetest nähtuvalt siiski väiksemas ulatuses kui väidab võlausaldaja, s.o summas 3694,19 eurot. 19.05.2026 aruandest nähtub samas, et võlgnikul kulus suur summa, s.o 6700 eurot, tervisega seotud probleemide lahendamiseks, mistõttu ei saa kohtu hinnangul kuidagi nõustuda, et võlgnik on tahtlikult rikkunud võlausaldajate huve. Võlgnik on seega kohtu hinnangul andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi rikkunud. 10.
Aruannete ja võlausaldajate seisukohtade kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele rahalisi vahendeid eraldanud järgmiselt: Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) – 388,24 eurot (tsiviilasi 2-22-111766) ja 307,66 eurot (tsiviilasi 2-22-111770), kokku 695,90 eurot, Xxxx OÜ – 1045,83 eurot, Xxxx AS – 682,84 eurot, OÜ Xxxx – 1150,61 eurot, Xxxx AS – 207,57 eurot ja OÜ Xxxx – 1485,77 eurot. Kokku on seega võlgnik võlausaldajate nõuete katteks kohustustest vabastamise menetluses eraldanud 4478,52 eurot. Lisaks on võlgniku pankrotimenetluses tehtud võlausaldajatele väljamakseid summas 790 eurot. Kokku on seega võlgniku väljamaksed võlausaldajatele summas 5268,52 eurot, mis moodustab 13,54% nõuete kogusummast. Kuigi kõik võlausaldajad ei pea tehtud väljamakseid nõuete rahuldamiseks piisavaks, leiab kohus, et võlgnik on tasunud võlgnevusi oma tegelike majanduslike võimaluste piires. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. 11. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12. Kohus arvestab ka, et võlgnik on menetluse kestel olnud usaldusisikule ja kohtule kättesaadav ja esitatud on ka usaldusisiku aruanded. Võlgnik on seega andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 47 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks. 13.
lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 5 või 7 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ka pikendada menetlust. 14. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik tuleb
lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
lg 11 kohaselt, kui kohus vabastab 5 võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab ka, et vastavalt
on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel; 6) kui võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpeb kohustustest vabastamisega enne, kui lõpeb tema suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, loetakse pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõppenuks alates pankrotimenetluse lõppemisest; 7) võlgniku kohustustest vabastamine ei takista pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotiseaduse § 165 lõikes 4 või §-s 166 sätestatu kohaselt. 15.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lg-s 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 16.
lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. 17. Tulenevalt
lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 18.
lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate kulud, mis jäävad nende endi kanda. 19.
lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu
§-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kuutasu alammäär alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 moodustas 886 eurot, alates 01.04.2026 on see 946 eurot. 6 Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 1¹ sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik esitas 19.05.2026 kohtule tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele (aruande koostamine, väljamaksete tegemine) kokku 1,5 tundi. Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 141,90 eurot (tunnitasu 94,60 eurot). Kuna usaldusisiku tasu ei saa täielikult katta loovutatud vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu osaliselt menetlusabi korras riigivahenditest, summas 50,90 eurot (käibemaksu ei lisandu). 91 eurot palub usaldusisik välja maksta võlgniku poolt loovutatud vara arvelt. Usaldusisik esitas kohtule ka 19.05.2025 tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele (aruande koostamine, väljamaksete tegemine) kokku 2,5 tundi (esimene taotlus oli esitatud 19.05.2025). Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 221,50 eurot (tunnitasu 88,60 eurot). Usaldusisik palub tasu 221,50 eurot välja maksta võlgniku poolt loovutatud vara arvelt. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlused rahuldada ning usaldusisiku tasuks 2026. aastal määrata 141,90 eurot (käibemaksuta) ning 2025. aastal 221,50 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd 2026. aasta usaldusisiku tasu ei saa täielikult katta loovutatud vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu osaliselt menetlusabi korras riigi vahenditest, s.o summas 50,90 eurot (sh käibemaks).
lg 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd 19.05.2026 taotluse kohaselt puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks ja usaldusisiku tasu katteks antav menetlusabi ei ületa seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära, määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel 19.05.2026 usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 50,90 eurot (käibemaksuta), ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu (nii 2025 kui ka 2026 aasta eest) tuleb katta võlgniku loovutatud vara arvelt. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.