2-26-4208/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-4208 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Soo tn 28 korteriühistu ja J. L. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja L. V. Puudutatud isikud: J. L. (isikukood XXX) ja Tallinn, Soo tn 28 korteriühistu (registrikood 80157017) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.
2. Mõista J. L.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja 3263,84 eurot.
3. Mõista J. L.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis arvestatuna võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras võlasummalt 2816,28 eurot alates 23.06.2026 (kaasaarvatud) kuni nimetatud summa tasumiseni.
4. Määrata avaldaja ja ühistu menetluskulud J. L. kanda.
5. Mõista J. L.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 50 eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot (RLS § 59 lg 5 ja 15). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse 1 koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
7. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 20.02.2026 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Soo tn 28 korteriühistu ja J. L. vastu kahjuhüvitise 2816,28 euro ja viivise väljamõistmiseks arvestatuna alates 19.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (digitoimiku lk dtl 2). Avaldaja on kindlustusandja, kes oli kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja nimetatud korteriomandi omanik olid sõlminud kindlustuslepingu nr O
8. Kindlustusvõtja oli M. S. . Kahjuteate kohaselt avastati kindlustatud korteris (korter nr 2) 01.02.2023 veekahju (dtl 9). Vesi lekkis korteri laest. Korteriühistu kinnitusel lähtus uputus korterist nr 6, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub J. L.le. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 07.03.2023 fikseeriti järgmised kahjustused: köögi värvitud krohvitud lael veemullid, kollased laigud ja praod; köögi laminaatpõrand pundunud; vannitoa laeplaatidel veekahju. 12.03.2023 edastas LKB OÜ Vara remondi eelkalkulatsiooni, hinnates kahjustuste kõrvaldamise maksumuseks 2816,28 eurot (dtl 31). Avaldaja maksis kahjustuste hüvitamiseks kindlustusvõtjale 2816,28 eurot (dtl 32). Kuna veekahju sai alguse J. L. korterist, saatis avaldaja temale 26.11.2024 ja 11.12.2024 kohtuvälise kahju hüvitamise nõuded, paludes kahju hüvitada hiljemalt 10.12.2024 (dtl 54 ja 55). Avaldaja nõudis kahju hüvitamist ka ühistult. Kahju pole hüvitatud. Avaldaja esitas nõuded alternatiivselt paludes mõista raha välja ühelt neist kahest või mõlemalt solidaarselt.
9. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Ühistu kinnitas veekahju lähtumist J. L. korterist (dtl 146). Ühistu kutsus kohe pärast veeavariist teada saamist kohale tehniku, kes L. korteris lekkinud radiaatori eemaldas. Lekke põhjustas radiaatori mehhaaniline vigastamine L. poolt. L. on ka varasemalt püüdnud omavoliliselt tehnosüsteeme muuta.
10. L. vaidles avaldusele vastu. Tema korteris lekkis kergelt radiaator. L. teatas sellest ühistule ja radiaator vaadati koos üle. Ühistu kutsus kohale Artemia OÜ tehniku. L. otsustas koos tehnikuga radiaatori eemaldada. Tööde tegemise aja selgus ootamatult, et küttesüsteem on jätkuvalt surve all, mistõttu vesi voolas korterisse.
11. Kohus selgitas 21.04.2026 määrusega avalduse aluseks olevate faktiväidete omaksvõetuks lugemist ning tegi korraldused asja lahendamiseks (dtl 175). Kohus kuulas menetlusosalised ära 13.05.2026 kohtuistungil (dtl 180). L. taotlusel kuulas kohus 03.06.206 tunnistajana üle A OÜ juhatuse liikme ja santehniku A. A. (dtl 190). 2 Kohtumääruse põhjendused
12. Kohus rahuldab avalduse põhjendades seda alljärgnevaga.
13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 lahendas kohus käesoleva asja hagita menetluses.
14. Kaasomandi osa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1). Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus on vastaval korteriomanikul (KrtS § 31 lg 1 p 1). Nende kohustuste rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.
15. J. L. on võtnud omaks, et kahju põhjustanud veeleke lähtus tema korteriomandi eriomandi piirest. Ta võttis omaks ka kahju suuruse ja selle hüvitamise avaldaja poolt (dtl 175 ja 172).
16. Korteriomanik J. L. pole tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103). Ühistu selgituste kohaselt avastas veeavarii korter X elanik, kes teatas sellest ühistu varasemale esinaisele J. L.le. Ühistu sulges küttesüsteemi ja kutsus kohale santehniku. Santehnik eemaldas lekkinud radiaatori. Selle töö käigus olulist leket ei toimunud (dtl 180). Santehnik A. A. kinnitas tunnistajana, et tema kutsuti kohale ühistu poolt. Lekkinud vett A. L. korteris ei näinud. A. tuvastas, et radiaatori sissevoolu ühenduskoht oli kahjustatud. L. soovil radiaator eemaldati ja küttesüsteemi torud ühendati omavahel uuesti. Nende tööde tegemise ajaks oli küttesüsteem tühjendatud ja olulist vee väljavooolu ei toimunud (dtl 190). 07.11.2024 digitaalselt allkirjastatud seletuses väitis A., et radiaatori ühenduskohas tema poolt avastatud kahjustus viitas ebaõigete töövõtete kasutamisele (dtl 61). Seda, mis asjaoludel alumist korterit kahjustanud veeleke L. korteris tekkis, pidanuks suutma selgitada ja tõendada L. ise. Sündmused toimusid tema korteris. L. väitis, et radiaatori ühenduskoha mutter oli roostetanud ja lekkis seetõttu pisut (dtl 181). Kui see tõesti nii oleks olnud, pidanuks L. probleemist ühistule teada andma. L. seda ei teinud. L. väitel astus ühistu esinaine tema juurest juhuslikult läbi samal päeval kui L. lekke avastas. Ühistu esinaine olevat kurtnud, et peab küttesüsteemi pidevalt täitma ja olevat küsinud ega L. korteris leket pole (dtl 181). See on ebausutav ja vastuoluline. Ühistu väidetav mure viitab pikema aja jooksul ilmnenud probleemile ja korduv vajadus küttesüsteemi vee lisamiseks ei saanud olla põhjustatud samal päeval L. poolt avastatud pisilekkest. A. selgitas, et radiaator oli kahjustatud mehaaniliselt, mitte korrosiooni tulemusel. A. lükkas kategooriliselt ümber L. väite, et ulatuslik veejooks tekkis tema töö tulemusel. Pole usutav, et santehnik eemaldab radiaatori küttesüsteemist enne kui on veendunud selle tühjendatuses.
17. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris nr x põhjustatud kahjustused on tervikuna põhjustatud L. korterist nr x lähtunud veelekke tulemusel. Veeleke lähtus ilmselt korteriomanike kaasomandis olevast küttesüsteemist, kuid 3 tuvastatud ajaoludel pole see etteheidetav ühistule, vaid L.le.
18. Kohus loeb kahju suuruse summas 2816,28 eurot LKB OÜ eelkalkulatsiooniga tõendatuks (dtl 31). Pole andmeid, et see dokument ei kajasta vaidlusaluse veelekke kahjude kõrvaldamiseks vajalikke töid õigesti. Pole andmeid, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt.
19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
20. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus J. L.lt avaldaja kasuks välja hüvitisena põhjustatud kahju eest 2816,28 eurot. Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel ka avaldaja nõuded viivise väljamõistmiseks. Avaldaja on nõudnud seadusjärgse viivise väljamõistmist võla tasumiseks antud tähtaja lõppemisele järgnenud kuupäevast 19.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni (dtl 5). Põhivõlalt 2816,28 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks on käesoleva määruse tegemise seisuga 447,56 eurot (12 päeva määraga 12,25% aastas, 181 päeva määraga 11,15% aastas, 357 päeva määraga 10,15% aastas). Kohus mõistab eelnimetatud summa J. L.lt avaldaja kasuks välja. Kokku mõistab kohus J. L.lt avaldaja kasuks välja 3263,84 eurot (2816,28 + 447,56).
21. Avaldaja nõudel ja juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus määruse tegemisele järgnevast päevast (23.06.2026 kaasaarvatud) samalt põhivõlalt sama määra alusel viivise välja kuni põhivõla tasumiseni.
22. Kuna avaldaja nõuded olid esitatud alternatiivselt, siis teisi nõudeid kohtul käsitleda vaja pole.
23. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ja § 165 lg-st 1, määrab kohus menetluskulud J. L. kanda.
24. Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (dtl 197). Riigilõiv on seadusest tulenevalt vältimatu ja seega põhjendatud ja vajalik menetluskulu käesolevas asjas. Kohus mõistab vastava hüvitise 50 eurot J. L.lt avaldaja kasuks välja.
25. Avaldaja taotluse alusel (dtl 2) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4