4-12-3344/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-3344 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Väärteoasi Imre Reigo süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Imre Reigo Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Menetlusalune isik Imre Reigo (isikukood: 36803145225) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, §-st 153 ja § 151 lg 1 p-st 4 - tühistada Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 otsus osaliselt, s.o Imre Reigole liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning kergendada Imre Reigole mõistetud karistust, mõistes talle karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. detsembril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. detsembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. detsembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega mõisteti I. Reigo süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 30 päeva aresti. I. Reigot kohustati asuma aresti kandmisele koheselt pärast Viru Maakohtu 14.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-517 mõistetud ja Viru Maakohtu 05.07.2012 määrusega täitmisele pööratud 4 kuulise vangistuse ärakandmist. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse I. Reigot selles, et tema 29.06.2012 kell 19.50 LääneVirumaal Kunda linnas Kasemäe tänaval, liikudes Võidu tänava suunas, juhtis mootorsõidukit 1 (mopeedi) reg.nr XXX , seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,43 mg/1 +- 0.05 mg/1, lõplik lugem 0,38 mg/
10. Oma tegevusega rikkus I. Reigo väärteoprotokolli kohaselt LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 väärteod. Maakohus leidis, et I. Reigo on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud LS § 69 lg 5 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas I. Reigo end väärteo toimepanemises süüdi ning väärteo asjaolude ja tõendatuse osas vaidlus puudub. I. Reigo süü on tõendamist leidnud peale tema poolt kohtuistungil süü omaksvõtu ka väärteotoimikus olevate ja kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maakohtu hinnangul menetlusaluse isiku I. Reigo käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et I. Reigol on püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust tema arvukad kehtivad väärteokaristused, mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis näitab samuti isiku hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistustesse ja õiguskorda. Maakohus ei tuvastanud I. Reigo teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leidis, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. Maakohus leidis, et LS § 224 lg 2 alusel on I. Reigot põhjendatud karistada arestiga selle maksimaalmääras, s.o 30 päeva, kuna varasem väärteoasjas määratud lühiajalisem arest ei ole suutnud teda mõjutada väärtegude toimepanemisest hoiduma. Maakohtu hinnangul saab vabadust piiravat karistust pidada proportsionaalseks tema poolt toimepandud süüteoga, kuna alkoholijoobe olekus mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid liiklusnõuete rikkumisi ja kohaldatavat aresti saab pidada käesoleval ajal piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Maakohtu hinnangul on alus arvata, et I. Reigo võib hakata temale mõistetud aresti kandmisest kõrvale hoidma. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistati Viru Maakohtu 22.05.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-1416 I. Reigo süüdi KarS § 262 järgi ja karistuseks mõisteti arest 10 päeva, mis KarS § 66 lg 1 alusel määrati kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Nimetatud karistuse ositi kandmisele ilmus I. Reigo vabatahtlikult vaid kahel korral, kandes ära 5 päeva aresti. Ülejäänud karistuse kandmisele asumiseks kohaldati tema suhtes sundtoomist. Maakohus märkis, et kuna I. Reigo ei ole pälvinud kohtu usaldust, tuleb tal asuda aresti kandmisele koheselt pärast temale kriminaalasjas nr 1-11-517 täitmisele pööratud 4-kuulise vangistuse ärakandmist. Kuna nimetatud karistuse kandmisele asumiseks kohaldati I. Reigo suhtes sundtoomist, võib maakohtu hinnangul arvata, et I. Reigo ei tuleks iseseisvalt temale määratud aresti kandmisele. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu I. Reigo taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist mõistetud karistuse osas ning temale mõistetud karistuse kergendamist või ositi kandmise võimaldamist. I. Reigo ei nõustu temale karistuseks määratud 30 päevase arestiga. I. Reigo märgib, et tunnistas oma süüd ning tema eelnevat 20 kehtivat väärteokaristust ei oleks tohtinud karistuse mõistmisel arvestada, kuna iga väärtegu tuleks tema hinnangul käsitleda eraldi. Apellant viitab 11.10.2012 Virumaa Teatajas ilmunud artiklile, mille kohaselt nädalas kolmel korral joobes autot juhtinud isikule määrati 15 päeva aresti. Apellatsiooni kohaselt ei huvitanud kohtuvälist menetlejat ega maakohut see, miks ta väärteo toimepanemise päeval mootorsõidukit juhtis. Lisaks eeltoodule leiab apellant, et kohtuväline menetleja käitus ebaõiglaselt, tehes tema riietuse kohta märkusi ning määrates talle karistusi tuju järgi. Apellant leiab, et tal on praeguse 4 kuulise kriminaalasjas määratud karistuse kandmise ajal piisavalt aega oma väärtegu kahetseda. Apellatsiooni kohaselt on I. Reigol vabaduses töökoht ja peres kolm alaealist last, mistõttu tuleks võimaldada tal karistuse kandmist laupäeviti ja pühapäeviti. Vastus apellatsioonile Ida-Prefektuuri esindaja leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus I. Reigole mõistetud karistuse osas on põhjendatud. Ida-Prefektuuri esindaja märgib, et I. Reigo on korduvalt, teadlikult ja vähemalt otsese tahtlusega toime pannud erinevaid liiklusalaseid rikkumisi, 2 mille eest määratud karistused ei ole suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma ning I. Reigo ei ole aru saanud oma tegude ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Apellatsioonile esitatud vastuse kohaselt on I. Reigol tekkinud karistamatuse tunne ning tema poolt toime pandud teod viitavad asjaolule, et tema käitumismuster liikluses on püsivalt hoolimatu. Ida-Prefektuuri esindaja hinnangul on I. Reigo karistamine aresti maksimaalmääras põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja vajalik I. Reigo seaduskuulekusele suunamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus lahendab Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusele esitatud apellatsiooni VTMS § 145 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooltele on saadetud I. Reigo apellatsioon, ringkonnakohus on selgitanud kohtuvälise menetleja seisukoha apellatsiooni ja selles esitatud taotluste suhtes ning kohtumenetluse pooled on nõus kirjaliku menetluse kohaldamisega. Kohtuväline menetleja on määruskaebusele saadetud vastuses nõustunud apellatsiooni lahendamisega kirjalikus menetluses ning I. Reigo on ringkonnakohtu 11.12.2012 kirjaliku menetluse määrusele vastates teatanud samuti nõusolekust väärteoasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
12. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada ning maakohtu otsus I. Reigole mõistetud karistuse osas osaliselt tühistada. Kuna I. Reigo apellatsioonis süüteo toimepanemist vaidlustanud ei ole, on käesolevas asjas vaidlus vaid maakohtu poolt mõistetud karistuse põhjendatuses. Maakohtu otsusega mõisteti I. Reigole liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks 30 päeva aresti. I. Reigo on apellatsioonis taotlenud talle maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist või ositi kandmise võimaldamist. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis esitatud seisukohaga, et maakohus on I. Reigole väärteokaristuse mõistmisel ülemäära lähtunud I. Reigo isikust ning leiab, et maakohus on tõstnud eripreventiivsed kaalutlused süüpõhimõttest olulisemaks, mõistes I. Reigole liiga range karistuse.
13. Ringkonnakohus märgib, et väärteoprotokolli ja maakohtu otsuse kohaselt juhtis I. Reigo mopeedi seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus loeti alkoholisisalduse lõplikuks määraks 0,38 mg/l. VTMS § 224 lg 2 võimaldab 0,25–0,74 mg/l joobe puhul määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt KarS §-le 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on maakohus I. Reigole mõistnud aresti seadusega ettenähtud maksimaalmääras. Maakohus on mõistetud karistust põhjendanud sellega, et alkoholijoobe olekus mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid liiklusnõuete rikkumisi, I. Reigot on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, varasemalt mõistetud lühiajalisemad arestid ei ole teda mõjutanud väärtegude toimepanemisest hoiduma ning ta on mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata ja aresti kandmisest kõrvale hoidunud.
14. Ringkonnakohus leiab, et I. Reigo süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et tema poolt alkoholi piimäära ületamine oli alla VTMS § 224 lg 2 toodud keskmist määra ning I. Reigo ei pannud väärteoprotokolli kohaselt toime teisi liiklusseaduse rikkumisi. Samuti juhtis I. Reigo mopeedi, kujutades küll teistele liikluses osalejatele alkoholi piirmäära ületavas seisundis kahtlemata suurt ohtu, kuid tehes seda siiski veidi väiksemal määral, kui see oleks võimalik auto või muu suurema transpordivahendi juhtimisel. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuses väärteo toimepanemise asjaoludega ei arvestatud, mistõttu mõjutas I. Reigo süü suurust maakohtu hinnangul vaid mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis kui sellises ning I. Reigo ükskõikne suhtumine õigusrikkumisse.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et I. Reigole aresti määramine on põhjendatud, arvestades seda, et talle varasemalt korduvalt määratud rahatrahvid ja arestid ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus tuvastas õieti, et I. Reigo käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on I. Reigot varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumise eest, esmalt rahatrahvide ja seejärel 3 ja 10-päevaste arestidega. I. Reigot on karistatud ka kriminaalkorras kehalise väärkohtlemise eest, mille eest mõistetud 4 kuulist vangistust ta 3 käesoleval ajal kannab ning varasemalt veel väärteokorras väheväärtusliku asja vastu toimepandud süüteo ja mitmel korral liiklusseaduse erinevate rikkumiste eest. Seega õigustavad eri- ja ka üldpreventiivsed kaalutlused I. Reigole rahatrahvi asemel aresti mõistmist, kuna teda ei ole rahatrahviga võimalik süütegude toimepanemisest hoiduma panna ja talle mõistetud õiglane karistus on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga I. Reigole aresti mõistmine maksimaalmääras arvestades tema eelpool analüüsitud teo raskust põhjendatud.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa I. Reigo isikule omistada sellist kaalu, et põhjendada talle aresti määramist maksimaalmääras, kuna karistamise aluseks on isiku süü ning üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel on karistuse mõistmisel teisejärguline roll. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool analüüsitud I. Reigo väärteo asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid arvesse võttes põhjendatud I. Reigole aresti mõistmine keskmises määras 15 päeva ulatuses ning seega maakohtu poolt määratud karistuse kergendamine poole võrra. Ringkonnakohus märgib, et isikute karistamisel tuleb kooskõlas süüpõhimõttega eristada erinevate väärtegude raskust ja neid toimepannud isikute süü suurust ning vaid isiku eelnevale karistatusele või üldpreventiivsetele kaalutlustele viidates maksimaalmääras aresti mõistmine ei oleks KarS § 56 põhimõtetega kooskõlas.
17. I. Reigo taotlust võimaldada talle mõistetud aresti kandmist ositi ringkonnakohus põhjendatuks ei pea, kuna I. Reigo on varasemalt ositi määratud aresti kandmisest kõrvale hoidunud ning näidanud eeltoodu ja temale mõistetud rahatrahvide tasumata jätmisega seda, et vabatahtlikult ta temale pandud kohustusi ei täida. Seega arvestades I. Reigo õiguskuulekust ja kohustuste täitmist iseloomustavaid asjaolusid, võib I. Reigo ringkonnakohtu hinnangul ka sel korral aresti kandmise kohustust mitte täita.
18. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus I. Reigo määruskaebuse osaliselt, tühistab maakohtu otsuse I. Reigole mõistetud karistuse osas ning mõistab I. Reigole liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks 15 päeva aresti. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Mati Kartau