3-04-139/3

(5)2-3/426/05 on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebaja asus tegutsema internetis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel rippuva, Vabariigi Valitsuse poolt 16.03.1999 heaks kiidetud ,,Eesti elamumajanduse arengukava kuni 2010 aastani“ alusel. Arengukavas on selgelt väljendatud riigi tahe lähitulevikus korteriühistuid toetada. Seega võis kaebaja eeldada riigipoolse toetuse saamist ning hakata arengukava üht eesmärki ellu viima. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et see arengukava ei kehti. Otsus rikub ka PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Korteriühistud, mis asusid oma elamuid renoveerima varem kinnitatud arengukava (kuni

1. aastani) alusel, on ilmselgelt ebasoodsamas olukorras, kui korteriühistud, mis asusid tegutsema teise ehk täpsustatud arengukava (aastateks 2003-2008) alusel. Kuna KredEx tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, on rikutud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse (edaspidi ,,põhimäärus“) § 12 p-i 1, mille kohaselt on ministeeriumi üheks põhiülesandeks valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. Samuti on rikutud KredExi põhikirja p- i 2.2, mille kohaselt sihtasutuse üheks põhiülesandeks on finantsteenuste pakkumine elamumajanduse sihtprogrammide elluviimiseks lähtuvalt riiklikest arengukavadest ja poliitikatest. ,,Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 20032008“ tugineb arengukavale kuni
2. aastani ning neid ei saa käsitleda eraldiseisvatena. 2003-2008 arengukavast ei tulene tingimust, et toetust saavad vaid need korteriühistud, mis on rekonstrueerimistöödega alustanud pärast 11.02.
3. Toetust peaksid saama korteriühistud, mis esitasid avalduse toetuse saamiseks peale arengukava jõustumist või mis on tööd lõpetanud pärast 11.02.
4. Kaebaja korterelamu renoveerimistööd lõppesid üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisega 08.03.
5. KredEx palus jätta kaebus rahuldamata. Kuigi arengukava kuni
6. aastani kiideti 16.03.1999 Vabariigi Valitsuse poolt heaks, ei ole seda kunagi heaks kiitnud Riigikogu, mis tähendab, et see arengukava ei ole jõustunud. Pealegi ei anna see arengukava renoveerimistööde teostajale alust eeldada riigipoolse toetuse saamist. Arengukava on eelkõige üldsõnaline ülevaade võimalikest arengusuundadest, kus lk- l 10 on muuhulgas öeldud: ,,Seega on lähiajal esmatähtsaks olemasolevate elamute tehnilise seisundi parandamiseks omanikele (korter- ja väikeelamutes) sihtotstarbeliste rekonstrueerimistöödeks mõeldud sooduslaenude andmise võimaluste loomine“. Arengukavas ei olnud sätestatud riikliku toetuse võimalust ega määra. Rekonstrueerimistööd, mis algasid 2001 septembris ja mille lõplik üleandmine toimus 2002 aprillis, ei saanud põhineda õiguspärasel ootusel, et aastal 2003 võetakse vastu arengukava, mis võimaldab tööde teostajal taotleda tööde maksumusest 10 % hüvitamist. Jõustunud arengukava ei rakendata tagasiulatuvalt projektide suhtes, mis on teostatud ja lõpetatud enne arengukava jõustumist.
7. Tallinna Halduskohtu 19.11.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega. 1) Olukorras, kus arengukava kuni
8. aastani ei olnud Riigikogu poolt heaks kiidetud ega omanud seega mingit õiguslikku tähendust ning ei näinud elamute rekonstrueerimistöödeks ette mingeid toetusi, vaid üksnes sooduslaenude andmise võimalust, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et riik hüvitab osa rekonstrueerimistööde maksumusest. 2) Kaebaja väide, et 08.04.2001 alanud elamu rekonstrueerimistööd lõppesid alles 08.03.2004, ning kaebaja poolt kohtuistungil esitatud seda väidet kinnitav vaeg- ja lisatööde üleandmise-vastuvõtmise akt on vastuolus kaebaja enda poolt KredExile ja kohtule esitatud tõenditega, mistõttu kohus ei pea seda akti usaldusväärseks. Kaebaja taotles toetust järgmiste tööde eest: 1) katuse ehitus - tööd alustatud 08.04.2001, lõpetatud 12.04.2002.(halduskohtu tl 2

(5)2-3/426/05 14-15, 35); 2) trepikodade akende vahetus - tööd alustatud 08.04.2001, lõpetatud 12.04.2002 (halduskohtu tl 33); 3) trepikodade remont, trepikodade üldelekter ja maja peakilp - tööd alustatud 08.04.2001, lõpetatud 12.04.2002 (halduskohtu tl 34); 4) fassaadi renoveerimistööd - tööd alustatud 01.07.2002, lõpetatud 09.12.2002, tööde maksumusest 100 000 kr oli 20.12.2002 makstud (halduskohtu tl 29-32); elektritööd - tööd lõpetatud 07.05.2002, arve tasutud 13.05.2002 (halduskohtu tl 36-37). Ka töid teostanud OÜ Rippon Invest kinnitab 20.10.2003 koostatud tõendil, et punktides 1-3 tähendatud tööd olid 12.04.2002 täies mahus lõpetatud ja tehtud tööde eest on tasu saadud (halduskohtu tl 38). Samuti kinnitab kaebaja ise 22.10.2003 koostatud toetuse väljamaksmise taotluses, et tööd on teostatud ja tasu makstud (halduskohtu tl 17). Kui kaebaja ongi peale 20.10.2003 lasknud OÜ-1 Rippon Invest parandada vaegtöid või tellinud lisatöid, ei ole sel praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Vaegtöö parandamine on ebakvaliteetselt teostatud töö ümbertegemine töövõtja kulul, lisatöö aga sootuks uus töö, mida vaidlusaluste rekonstrueerimistööde käigus ei teostatud ja mille maksumuse hüvitamist kaebaja pole ka taotlenud. Seega on kõik rekonstrueerimistööd, mille eest kaebaja toetust taotleb, teostatud enne 2003-2008 arengukava vastuvõtmist 11.02.2003 ning kaebajal puudub toetuse saamiseks õiguslik alus. 3) Toetuse mittemaksmine ei ole vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Õigusakt, sealhulgas ka selline, mis näeb ette mingid hüved ja sotsiaalsed garantiid, ei oma reeglina tagasiulatuvat jõudu. Kui seadusandja tahtnuks 2003-2008 arengukavas ettenähtud toetusi kehtestada tagasiulatuvalt ka nende rekonstrueerimistööde maksumuse osaliseks hüvitamiseks, mis teostati enne arengukava jõustumist, pidanuks arengukavas sisalduma sellekohane rakendussäte, mida aga pole. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. Korteriühistu „Suur-Patarei 25“ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega taotlus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Korteriühistu taotlus oli korrektselt vormistatud ja lisatud olid kõik taotluse saamiseks vajalikud dokumendid. „Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008“ ei näe ette korterelamu rekonstrueerimistööde toetuse saamise tingimusena seda, et lepinguline ehituse alustamise tähtaeg peab olema alates 01.01.
2. Tingimuseks on vaid see, et korterelamu oleks ehitatud enne
3. aastat ja sellele tingimusele Suur-Patarei 25 elamu vastab. Apellant väidab, et korterelamu remondi- ja rekonstrueerimise tööd on lõpetatud alles 08.03.2004, mida kinnitab tööde üleandmise-vastuvõtmise akt samast kuupäevast, üleandmise-vastuvõtmise akt 12.04.2002 märkusega pretensioonide kohta, 19.07.2003 akt tegemata tööde kohta ning rekonstrueerimise tööde eest viimase osamaksu 14.01.2004 tasumise kohta pangaväljavõte.
4. Vastuses apellatsioonkaebusele palub KredEx jätta see rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Kuna „Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008“ ei oma tagasiulatuvat jõudu, on üheselt selge, et rekonstrueerimistöid, mis on lõpetatud enne 11.02.2003, ei saa selle arengukava alusel toetada. Seaduse „
5. aasta riigieelarve“ § 9 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 15.01.2004 määrusega nr 12 kehtestatud korras Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja vastustaja vahel 12.03.2004 sõlmitud lepingu nr 1-8-44/63 lisas 1 sätestatakse, et toetamisele kuulub ainult rekonstrueerimine, mis on teostatud pärast „Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008“ heakskiitmist Vabariigi Valitsuse poolt
6. veebruaril
7. Kohus on õigesti tuvastanud, et kui kaebaja ongi peale 20.10.2003 lasknud OÜ- l Rippon Invest parandada vaegtöid või tellinud lisatöid, ei ole sel praeguse vaidluse lahendamise tähtsust. Lisatööde maksumuse hüvitamist pole kaebaja taotlenud. Lähtuvalt apellandi ja OÜ Rippon Invest va hel sõlmitud töövõtulepingute punktist 3

(5)2-3/426/05 8, puudus apellandil üldse kohustus tasuda vaegtööde parandamise eest, sest töövõtja oli need kohustatud oma kulul ümber tegema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on HKMS § 7 lg 1 esimese lause kohaselt asjaolu, et taotletud toimingu sooritamisest keeldumisega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust nõuda toimingu sooritamist.
2. Korteriühistutele korterelamu rekonstrueerimiseks toetuse maksmist reguleerivatest õigusaktidest ilmneb, et korteriühistul pole subjektiivset avalikku õigust nõuda korterelamu rekonstrueerimiseks riigieelarvest toetust. Peamiseks õiguslikuks aluseks, millel nende toetuste maksmine rajaneb, on iga-aastaste riigieelarvete seadustes sätestatud sellekohased kuluartiklid, mille kasutamiseks on Vabariigi Valitsus kinnitanud protseduurilised korrad, mis reguleerivad valitsusasutuse ja eraldise saajaks oleva juriidilise isiku suhteid. Kaebaja poolt toetuse taotlemise ajal nägi seadus „
3. aasta riigieelarve“ ette eraldise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olevale KredExile. Eelnimetatud seaduse § 9 lg 3 alusel oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.01.2004 määrus nr 12 „Riigieelarvelise eraldi kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord
4. aastal“, mille § 1 lg 1 kohaselt sätestab määrus „Seaduse „
5. aasta riigieelarve““ artiklite 450 ja 452 all määratud eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja korra valitsusasutuse ja eraldise saaja vahel, kui eraldise saajaks on nimeliselt sätestatud eraldist saav juriidiline isik või avalik-õiguslik ringhääling. Selle määrusega kehtestatud korras on sõlmitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning KredExi vahel 12.03.2004 leping, mis reguleerib poolte õigusi ja kohustusi lepingu objektiks oleva projekti „Korterelamute rekonstrueerimine“ teostamisel
6. aasta riigieelarves ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste (summas 20 000 000 krooni) arvel. Eelnimetatud õigusaktid sätestavad üksnes korterelamute rekonstrueerimise toetuse maksmise võimaluse ning suhted riigi ja toetuse maksmisega tegeleva isiku vahel. Samas puudub seadus, mis sätestaks korteriühistutele selliste toetuste maksmise tingimused ja korteriühistu toetuse nõudeõiguse tekkimise alused, ning millest saaks teatud tingimustele vastav korteriühistu tuletada oma subjektiivse õiguse korterelamu rekonstrueerimise rahaliseks toetamiseks. Subjektiivseid avalikke õigusi ei tulene kaebajale tema viidatud KredExi kui eraõigusliku juriidilise isiku põhikirjast, samuti nii kaebaja kui vastustaja viidatud elamumajanduse arengukavadest, mis ei ole vahetult haldusevälistele isikutele õigusi ja kohustusi tekitavad õigusaktid. Eeltoodu näitab, et riik on soovinud korterelamute rekonstrueerimist kui elamumajanduse arendamise meedet kasutada, sidumata end korterelamu rekonstrueerimisest tingitud toetuste taotluste tegeliku mahuga konkreetsel eelarveaastal. Seadusest tuleneva rekonstrueerimistoetuse subjektiivse nõudeõiguse teostamine ei saaks sõltuda riigieelarvelise eraldise suurusest.
7. Siiski on korterelamute rekonstrueerimise toetuste maksmise näol tegemist avaliku õigusega reguleeritud haldusülesande täitmisega, millele laienevad haldusõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas nõue lähtuda toetuse maksmisel põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Kaebust on põhistatud väitega, et ainult pärast 4

(5)2-3/426/05 11.02.2003 teostatud rekonstrueerimistööde toetamine rikub varem lõpetatud rekonstrueerimistööd teostanud korteriühistute PS §-st 12 tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning KredExi vahel 12.03.2004 sõlmitud lepingu nr 1-8-4-4/63 lisa 1 „Projektide üldtingimused“ sätestab projekti nr 1 „Korterelamute rekonstrueerimine“ puhul, et toetamisele kuulub ainult rekonstrueerimine, mis on teostatud pärast „Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008“ heakskiitmist Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on selline vahetegu toetuse taotlejate vahel põhjendatud. Korterelamute rekonstrueerimistööde toetamise kavandamisel on mõistlik otsustada, kui kaua aega tagasi teostatud rekonstrueerimistöid toetada. Toetuste maksmise eesmärgiks on saavutada elamufondi renoveerimine võimalikult suures ulatuses. Võimalus toetust saada on üks ajend, mis motiveerib halvas seisukorras elamu korteriomanikke elamu renoveerimist ette võtma. Toetuste maksmiseks eraldatava raha olulises ulatuses kulutamine toetuse maksmise alustamise ajaks teostatud rekonstrueerimistööde kulude tagantjärgi kompenseerimiseks ei vastaks toetuse eesmärgile.
3. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et asjaolu, kas elamu Suur-Patarei 25 rekonstrueerimisel tegelikult tehti pärast 11.02.2003 lisatöid, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud vastustajalt muude tööde kui rekonstrueerimistööde toetuse taotluses (halduskohtu tl 14-15) märgitud tööde toetamist. Kaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud 08.03.2004 üleandmise-vastuvõtmise akt, milles märgitakse, et lepingu 2330 järgi võetakse vastu vaeg- ja lisatööd, ja selle juurde lisatud 7000 kroonine maksekorraldus OÜ- le Rippon Invest (halduskohtu tl 99-100) ei näita samuti, et vastustaja oleks otsust tehes tuginenud ebaõigetele andmetele. Vastustaja võis toetuse väljamaksmisest keeldumisel tugineda kaebuse esitaja enda poolt vastustajale esitatud materjalidele - korterelamu rekonstrueerimistööde toetuse taotlus (halduskohtu tl 14-15), korterelamu rekonstrueerimistööde toetuse väljamakse taotlus (halduskohtu tl 17) koos kaaskirjaga (halduskohtu tl 16), ehituse tööettevõtulepingud, kus on fikseeritud tööde teostamise tähtajad (halduskohtu tl 25-31), tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid (halduskohtu tl 32-36) ning rekonstrueerimistööde eest tasumise tõendid (halduskohtu tl 37-38) - mis kinnitasid üheselt, et rekonstrueerimistööd on teostatud enne
4. aastat. Halduskohus on põhjendanud, miks 08.03.2004 üleandmise- vastuvõtmise akt ei tõenda usaldusväärselt, et rekonstrueerimistaotlusele lisatud lepingute järgsed rekonstrueerimistööd lõppesid peale 11.02.2003 ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu üldse, millised vaegtööd on vastu võetud. Vaegtööde parandamist ei tõenda ka aktile lisatud maksekorralduses kajastatud soojustuse eest tasumine, sest lepingu järgi (vt halduskohtu tl 25-28) tuli vaegtööd parandada tööettevõtja kulul.
5. Seega ei olnud rekonstrueerimistoetuse maksmisest keeldumine vastuolus vastustaja rakendatud tingimusega, et toetatakse üksnes rekonstrueerimistöid, mis on teostatud pärast „Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008“ heakskiitmist 11.02.
6. Kohtunikud Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 5